Digitaalsete õpikute keskkond

Põnev, eksju?!
http://flexbooks.ck12.org/flexr/

Ka California kuberner toetab seda lahendust:
http://www.elu24.ee/?id=131430

Olukorrast loomariigis

Aleksei Turovski geniaalselt ja põnevalt jutustatud loomalood leiate siit:
http://veeb.err.ee/exp/loomajutud.xml

Õppija loovuse toetamine*

Prof Franz J. Mönks Hollandi Nijmegeni Ülikooli Andekuse Uurimise Keskusest kirjutab, et loovust edendav õpetaja täidab osaliselt või täielikult järgmisi käitumismalle:

1) julgustab iseseisvalt õppima ja paindlikult mõtlema,
2) on koostööaldis, tema õpetamisstiil on kohanduv/kohandatav,
3) viib ellu diferentseeritud õppekava/õpet,
4) ei arvusta õpilaste ideid, ettepanekuid,
5) talub "mõistlikke" vigu,
6) soodustab eneseanalüüsi ja aitab toime tulla tagasilöökidega,
7) võtab küsimusi tõsiselt,
8) tunnustab alternatiivseid soovitusi ja lahendusi,
9) hindab julgust samapalju kui õiget vastust,
10) kaitseb loovaid lapsi konformismi surve eest,
11) käitub toetavalt ja paindlikult.

Lastes julgustatakse:
1) avatust uutele ideedele ja kogemustele,
2) seiklusvaimu,
3) autonoomiat,
4) ego tugevust,
5) positiivset enesehinnangut ja enese teadvustamist,
6) tavapäratute lahenduste eelistamist,
7) ebaselguse taluvust ja riskitaluvust,
8) pinget pakkuvaid ja uusi õppimis- ning mõtlemisoskusi.


* allikas: ajakiri Haridus 3/2004

Õpimotivatsioonist ja mõtestatud õppimisest

Õp Malle käis vaheajal koolitusel, kus esines Tallinna Ülikooli õppejõud Tiiu Kaljas, kes rääkis motivatsioonist ja mõtestatud õppimisest. Siin edastab ta meilegi ühe osa õppejõu ettekandest.

Mida mõistame motivatsiooni all?
* Motivatsioon on sisemine seisund, mis aktiveerib, juhib ja hoiab alal teatud käitumist.
* Peab olema eesmärk, mille poole püüelda ja tahe seda teha.
* Käitumise algataja, suund ja järjekindlus.

Mida mõistame õpimotivatsiooni all?
* Üldiselt võib õpimotivatsioon jaotada kaheks:
1) sisemine õpimotivatsioon (õpitakse selleks, et targemaks saada, õpitakse kogu eluks, õpitakse iseendale);
2) väline õpimotivatsioon (õpitakse kellegi teise või väljastpoolt tuleva stiimuli pärast).
Sisemist motivatsioon tõstvad meetodid:
• seleta või näita, miks konkreetse teema/ülesande/materjali õppimine on oluline;
• loo ja püüa üleval hoida õpilaste uudishimu;
• kasuta õpetades erinevaid tegevusi, püüa vältida rutiini tekkimist;
• kasuta õpetamisel mängu;
• sea õppimisele/õppijatele eesmärgid;
• leia õpetamisel seoseid õpilaste huvidega;
• aita õpilasel koostada tegevusplaan.

Õpikeskkonnast tulenev motivatsioon
* Ärata õpilastes tähelepanu ja hoia seda
* õpilaste aktiivsus –tegevus tunnis - (meisterdamised, katsed, mängud, rollimängud, jne)
* Vaheldusrikkus- erinevad õpetamisstiilid- (rühmatöö, diskussioonid, projektõpe, loeng)
* huumor – aitab tähelepanu köita
* konflikt – väärad väited, mis on vaja ümber lükata
* konkreetsed näited – näited elust endast, näitlike vahendite kasutamine
* küsitlus - esita küsimusi või probleeme õpilasele lahendamiseks, kasuta probleemülesandeid
* Tähtsusta teadmisi, õppimist– ühenda õpilaste vajadused, eesmärgid ja huvid
* kogemus – selgita õpilastele, kuidas õpitav haakub juba olemasolevate teadmistega, kogemustega;
* praegune väärtus - kuidas õpitav täna sind mõjutab
* kasulikkus tulevikus – kuidas õpitav homme ja tulevikus sind mõjutama hakkab;
* valik – luba õpilasel valida erinevaid meetodeid ülesande lahendamiseks või oma tegevuse organiseerimiseks

* Kujunda õpilastes enesekindlust
* positiivse eduelamuse saamine
* omandatud uute teadmiste kohene rakendamine
* omandatud uute oskuste demonstreerimine
* Saavuta õpilastes rahulolu – sisemise õppimissoovi suurendamine
* tagasiside andmine
* tulemuste väärtustamine - kui õpilased väärtustavad tulemusi, on nad motiveeritud õppima.

Mõtestatud õpetamine ( E. Pehkonen)
* Õpetamine peab olema tähenduslik õpilase seisukohalt vaadatuna
* See, mida õpetame, on teisejärguline
* Mida tähendusrikkamalt – mõtestatult me õpetame, seda vastutustundlikumalt suhtuvad õpilased oma õppimisse
* Kvantitatiivsed muudatused õpilaste teadmistes– anname palju informatsiooni
* Kvalitatiivsed muudatused õpilaste teadmistes – kui informatsiooni anname struktureeritult, kui eristame informatsiooni hulgast olulisema jne.
* Õpetamise eesmärk on kvalitatiivsete muudatuste saavutamine õpilaste teadmistes: õpetaja ei ole ainult informatsiooni edastaja ega õigete vastuste kontrollija, vaid õpilase abistaja, teejuht, nõuandja.

* Õpetaja peab tungima õpilase mõtlemisse.
* Õpetaja peab aru saama, kuidas on õpilase teadmised seostatud
* Tuleb läbi viia matemaatilisi eksperimente: praktilisi töid, projekttöid, matemaatilisi mänge, jne.
* Viimastega suuname õpilasi süstematiseerima oma teadmisi
* Mõtestatud õpetamine eeldab probleemikeskse õpetuse rakendamist koos kommunikatsiooniga tunnis.

Mõtestatud õpetamine tagab eelkõige õpilastes sisemise motivatsiooni teket
* Õpilaste teadmiste säilitamine, taseme hoidmine – mõtestatud õppimine võimaldab taset hoida, seoste loomine aitab teadmisi sälitada
* Suhtle võrdselt poiste ja tüdrukutega – leia rohkem võimalusi poiste motiveerimiseks
* Väldi negatiivsete hoiakute tekkimist õppimisel – foobia, äng
* Positiivse suhtumise kujundamine õppeainesse

Mis on matemaatika?
• Matemaatika on seoste õppimine
• Matemaatika on mõtlemise viis
• Matemaatika on kunst, millel on seesmine korrastatus
• Matemaatika on keel, mis kasutab täpselt defineeritud sümboleid ja oskussõnu
• Matemaatika on töövahend igapäevases elus hakkama saamiseks
• Matemaatika on FUN

Nutitahvel inspireerib õpetajaid ja õpilasi!

Vt artikkel "Õpetajad astuvad klassi ette digitaalse tindiga", lk 11:

http://issuu.com/postimees/docs/kasulik_tehnoloogia09

Uutmoodi õppimisest - avatud õpikogukonnad!

Kool:
http://en.wikiversity.org/wiki/Wikiversity:Main_Page

Õppematerjalide raamatukogu:
http://en.wikibooks.org/wiki/Main_Page

AHHAA-keskuses: INTEGREERITUD (LÕIMITUD) ÕPE *

Integreeritud tervik on suurem kui üksikosade summa. /Heino Liimets/

Tegelik maailm ei ole enamasti turvaliselt lahterdatud. Õppekavaülesed teemad ja projektid nõuavad õpilastelt sotsiaalset, emotsionaalset, tunnetuslikku ja isiklikku suhet ümbritsevaga. Niisiis muudavad need teemad ja projektid õppe elulisemaks. Õpilased töötavad paremini kaasa, saavad asjaga seotud ainete kohta rohkem teada, oskavad koolis õpitut paremini ellu rakendada.

Näited (lk 133-135):
Teema: Aardejaht
kodanikuõpetus - uurige, mida lapsed väärtustavad
loodusõpetus - maavarad
emakeel ja kirjandus - R.L. Stevenson "Aarete saar"
kehaline kasvatus - kompassi abil varanduse leidmine erinevaid takistusi ületades
matemaatika - mõõtmised, mõõtühikud, jms
Neile ülesannetele järgneb ühisprojekt emakeelest, ajaloost, kodanikuõpetusest ja kunstiõpetusest.

Lõimimise kitsaskohad:
1) nõuab rohkem planeerimisaega
2) ühistes aine-, keele- ja õpioskustes on raske kokku leppida
3) võib tekkida vaidlusi projekti eesmärkide üle
4) hirmutab osa õpetajaskonnast
5) võib nõuda investeeringut väljaõppesse
6) sobivat raskusastet on keerukas määrata
7) mõned lapsevanemad/õpilased ei pruugi käsitleda seda tööna/õppimisena
8) õpetajad pole harjunud koostööd tegema
9) hindamise kohta on keeruline kokkuleppele jõuda
10) mõni õpilane võib küll lõbu pärast liituda, aga mitte kaasa töötada
11) raske on kooskõlastada õppe- ja ainekavade sisu ning ülesehitust

Lõimimise eelised:
1) aitab siduda õpinguid koolivälise maailmaga
2) aitab seostada erinevaid aineid
3) aitab teavet sünteesida
4) loob harjumuse teadmisi ja oskusi õppeainete vahel üle kanda
5) edendab konstruktiivset suhtlemist
6) aitab paremaid tulemusi saavutada
7) võib edendada rühmade ausat konkurentsi
8) tekitab teiste vastu lugupidamist
9) edendab aktiivset õpetamist/õppimist
10) võimaldab paremini arvestada erinevaid õpistiile
11) võimaldab paremini arvestada erinevaid võimekustasandeid
12) edendab koolisiseseid kokkuleppeid soovitud tulemuste, väärtuste ja hindamise kohta
13) aitab luua õpetajaskonnas ühtseid arusaamu


*Allikas: P. Mehisto, D. Marsh, M. Jesús, F, Martín, K. Võlli, H. Asser "Lõimitud aine- ja keeleõpe", Tartu 2008

101 postitus!

Kuidas õppetöö integreerimine muusika ja tantsuga soodustab akadeemilist võimekust?
http://www.edutopia.org/arts-opening-minds-integration-video

NÄIDE:



Milleks projektiõpe?
http://www.edutopia.org/project-learning

Tehnoloogiaõppe tähendus õppekavas:
http://www.edutopia.org/tech-integration

Mida tähendab integreeritud õpe?
http://www.edutopia.org/integrated-studies

Hindamisest teistmoodi:
http://www.edutopia.org/assessment

AHHAA-keskuses: õppe sidumine õpilase eluga ehk ELUKESKSUS

Seotus (iseenda, kogukonna ja maailmaga) tekitab olulisuse tunde. Kui õpilane usub, et teadmisi saab rakendada isiklikul tasandil ja tegelikus maailmas, muutuvad need tema jaoks tähenduslikuks.





Mida teha, et õppetöö oleks elukesksem?

1. ÕPILASTE HUVIDE VÄLJASELGITAMINE - uuri otse või kaude, küsides, mida nad vaatavad telerist, milline YouTube'i video neile kõige rohkem meeldib, mis on nende lemmikspordialad ja mida nad teevad nädalavahetusel. Tunne huvi, millist tehnoloogiat nad kasutavad, millistel veebilehtedel ja kus jututubades käivad, Rate'i, Orkuti, Facebooki lemmikrakenduste vastu, räägi nendega loetud raamatutest, ajaleheartiklitest, sõpradele esitatavatest ootustest ja pettumustest inimsuhetes.
Nt õpilaste ettekanded/demod oma huvialadest, oma netiprofiili koostamine, ajaloolise isiku netiprofiili koostamine, unelmareisiks saadud 20000 EURi kulutamise plaan, unistuste toa plaan, oma ettevõtte loomise plaan.

2. KLASSI SIDUMINE KOHALIKU JA GLOBAALSE KOGUKONNAGA muudab õppe sisukamaks. Jäämine üksnes klassiruumi piiridesse hakkab lõpuks tunduma kunstliku ja elukaugena. Nt kodukoha probleemide analüüs ja lahenduse leidmine, kogukonnaliikmete intervjueerimine, erinevate ainetega seotud ülesannete väljamõtlemine oma kogukonna ainetel, töövarjupäevad, mänguväljaku puude kaardistamine (puu liik, asukoht kaardil, kõrgus, omadused, jms), globaalprobleemide põhjusete uurimine ja võimalike lahenduste leidmine.

Tihtipeale on just õpitava teema eesmärgistamisel seoste näitamine tegeliku eluga aluseks õppija motivatsioonile!



Allikas* "Lõimitud aine- ja keeleõpe", 2008, lk 199-216

AHHAA-keskuses: Olen 13 ja tahan õppida niimoodi!

Mis iseloomustab tänapäeva Y/Z-põlvkonda?
* Digitaaltehnoloogia, MySpace, Facebook, MP3, SMS, mobiilid, iPod

Kuidas teismelistele meeldib õppida?

VI klass

VII klass


















VIII klass

74 aastat hiljem - MIKS kõik on hariduses ikka samamoodi?

Artikli "Õpetajate professionaalse arengu uurimine: kuidas muuta eelarvamuslikud tõekspidamised arengupotentsiaaliks" autor Katrin Poom-Valickis esitab küsimuse: "MIKS PUUTUME IKKA KOKKU PROBLEEMIDEGA, MILLEST 1935. AASTAL KIRJUTAS TUNTUD EESTI PEDAGOOG JOHANNES KÄIS?"

1997/1998. õppeaastal uuris artikli autor 9. ja 10. klassi õpilasi, et teada saada nende ARUSAAMU ÕPPIMISEST.

Väited ja vastajate hulk:
* õppimine kui info passiivse vastuvõtmine ja õppijad ei näinud ennast aktiivse teadmiste konstrueerija ja partnerina õppeprotsessis - 54,8% õpilastest
* õppimine on areng - 15%
* õppimine on aktiivse ja passiivse kombinatsioon - 10,6%
* õppimine on meeldejätmine - 9,9%

Kahe aasta pärast tehti kordusuuring. Vaatamata ühes uuritavatest koolidest läbiviidud kooliuuendusliikumisele, olid õppijad endiselt veendunud, et nad on vaid passiivsed vastuvõtjad... Ainus erinevus ilmnes selles, et uuendusmeelse kooli õpilased said teha rohkem rühma-ja paaristööd ning õpitu üle väidelda ja arutleda.

Artikli autoril tekkis huvi, MIKS kognitiivsed õppimisteooriad ja konstruktivistlikud õppimismudelid, mis rõhutavad õppija sisemist huvi ja sellest lähtuva aktiivsuse ärakasutamist ning õppija kui aktiivse uute teadmiste ja mõtteskeemide konstrueerija rolli õppeprotsessis, ei leia rakendust reaalses õppetöös?

Rahvusvaheliste uuringute põhjal leidis autor, et kõige olulisemaks muutuste loomise komponendiks on inimese veendumused ja tõekspidamised. Õpetajatööd mõjutavad eelkõige tema kujutlused:
* õppijatest ja õppimisest,
* õpetamisest,
* õpetatavast ainest,
* õpetama õppimisest,
* iseedast ja õpetamise rollist.

2000. aastal õpetajate hulgas läbiviidud uuringus vastas 84% õpetajatest, et õpetaja on teadmiste allikas. See tulemus kinnitas kooskõla õpilaste kui teadmiste vastuvõtja ja õpetajate kui teadmiste jagaja paradigma vahel. Kui õpetaja näeb ennast infoallikana ja enda rolli eelkõige teadmiste andjana ehk vajalike, õppekavas määratud asjade äraõpetajana, siis võib arvata, et ta kasutab vastavaid õppemeetodeid ja näeb õpilast eelkõige kui teadmiste vastuvõtjat, äraõppijat ning mõjutab sedakaudu ka õpilase arusaamu õppimisest.

Paradigma, mis enamus inimestel on pärit oma kooliajast, muutmiseks on õpetajal vaja:
* teadvustada oma sisemised ja sõnastamata veendumused (nt vasta küsimusele "Õppimine - mis see on?", mõtiskleda või kirjutada oma õpetamisfilosoofiast: keda ma õpetan, mis on minu töö eesmärgid, jne).

Artikkel on avaldatud artiklikogumikus "Õpetajate professionaalse arengu uurimine", TÜ kirjastus, 2003
Illustratsiooni allikas: www.cartoonstock.com

Õppimine ja õpetamine teadmusühiskonnas

Õppe kvaliteedi arendamise seminaril oli üheks peaesinejaks prof Marju Lauristin.

Milline võiks olla haridus teadmusühiskonnas?
1) Ühiskonna arendamisel lähtutakse mittemateriaalsete ressursside kasutamisest.
2) Elukestev õpe.
3) Inimene on uue TEADMUSE LOOJA.
4) Väärtustatakse õppija subjektsust ja tema võimet luua.
5) ÕPPIMINE kui jagatud teadmuse koosloomine.

Õppija ja õpetaja "sulavad" kokku - luuakse koos!
Teadmustöötaja, sh õpetaja on paindlik, projektijuht, avatud uutele väljakutsetele.

IT rakendamise MÕTE ei seisne tehnika kasutamises, vaid uue loomises!
IT-le tuginev õpe ei ole arvutiõpe, vaid ta toetub arvutikasutaja pädevustele.

IT rakendamise EESMÄRK on IT võimaluste rakendamine inimese analüüsi- ja loomevõime arendamiseks.
Tänapäeval on IT laste ja noorte elulaadi lahutamatu osa. Õppimiseks kasutatakse IT võimalusi kuni 30 min päevas, kuid meelelahutuseks keskmiselt 2-3h.

VIRTUAALKOOL
IT võimaldab tuua õppetöösse eksperimentaalsust ja mängulisust. Kool jaguneb õpikogukondadeks. Õppekava peab olema tavakoolist erinev. Hindamine - mida see näitab? Hindamise asemel võiks kasutusele võtta portfooliod.

TARBIJAST LOOJAKS!

Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur Mart Laanpere mõtteid õppekava arenduse seminarilt:

1) Suletud e-õpikeskkonnad (IVA, WebCT) ei vasta enam õppija vajadustele.

2) Uued avatud e-õpikeskkonnad ja sotsiaalse meedia vahendid on: blogid, wiki, jt.

3) Kas õppimine on omandamine, osalemine või loomine? Disainreziimis õppimine eeldab osalemist mingi kogukonna töös ja loomist!

4) Revolutsioon õppimises: igaüks on AUTOR! Aeg on muutuda interneti tarbijast TEADMUSE LOOJAKS (luua uusi lahendusi (sh kasutades selleks e-õpikeskkondi), olla oma tarkuse looja, aktiivne õppija).

5) Õppija peab saama võimaluse õppida ka oma vigadest - disainreziimis see õnnestub!

NÄITED:
1) VIKO - on TLÜ Haridustehnoloogia keskuses välja töötatud virtuaalne õpikeskkond, mille loomisel on silmas peetud Eesti üldhariduskoolide vajadusi - http://viko.opetaja.ee
2) Loodusteadusliku hariduse õpikeskkonnad - http://bio.edu.ee
3) TERE KEVAD! - kutsub lapsi loodust vaatlema ning õpetab tähele panema saabuva kevade märke - http://tere.kevad.edu.ee
4) Learning Mill - LeMill is a web community of 4912 teachers and other learning content creators - http://lemill.net (vt ka http://calibrate.eun.org/ww/en/pub/calibrate_project/lemill.htm)
5)E-õppest: http://www.e-ope.ee/
6) Õpetaja e-portfoolio - www.eportfoolio.opetaja.ee

Kool on tegeliku elu peegeldus. Millise elu, mis ajast?

Unistused muutustest hariduses

HARIDUSE IDEAALMAASTIK
Marju Lauristin

Nii na­gu külmal ja pi­me­dal tal­vel on hea vaa­da­ta tä­his­tae­vast ja ku­jut­le­da ke­va­de tu­le­kut, ju­hib ma­jan­dus­li­ke hal­la­de tu­lek mõtted vaim­se­ma­test väär­tus­test val­gus­ta­tud ühis­kond­li­ku il­mas­ti­ku oo­tu­se­le. Need mõtted kes­ken­du­vad ik­ka ja jäl­le unis­tus­te­le, kui­das muu­ta Ees­ti ha­ri­dus­maas­tik­ku sel­li­seks, et see ai­taks meie rah­val „saa­da suu­reks vai­mul­t”.
Loe edasi:

http://www.epl.ee/artikkel/449267

PARIM ÕPETAJATELE KIRJUTATUD RAAMAT 2008

on Edinburgi hertsogi poolt auhinnatud raamat "LÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPE".

Siit raamatust leiab häid mõtteid iga õpetaja, kes otsib, kuidas:
1) erinevates kooliastmetes põnevalt aineid integreerida;
2) mitmekesisemalt oma ainet õpetada;
3) õpimappi teha;
4) ainetevahelisi ühendprojekte läbi viia;
5) lastele õpioskusi, mälutehnikaid, jms õpetada;
6) eemaldada õppimistõkkeid;
7) teha lõimimisel teiste õpetajatega koostööd;
7) tuua tundidesse rohkem elukesksust.

Kuigi raamat on eelkõige seotud keeleõppega, on sellest palju praktilist abi ka kõigile teistele aineõpetajatele ainetevaheliste seoste, mitmekesise metoodika ja elukesksuse loomiseks!

Mitteformaalne õpirännak

Rännak algas 18. novembril kell 10.30 Tartu hotellis. Õpirännaku teejuhtideks olid Hannes Lens, Elina Kivinukk ja Piret Jeedas. Kahel järjestikusel päeval toimunud koolitusel erinevate rühmatööde ja arutluste vahepeal mängiti mitmeid pallimänge.
Koolituse käigus jagati matejale tuttavatest teemadest, nt multiintelligentsus, õppimis- ja õpetamismeetodi mõiste ja liigid jm. Järgnevalt teen aga kokkuvõtte formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe olemusest.

Formaalõpe on eesmärgistatud õpe, mis toimub selgelt määratletud ja institutsionaliseeritud spetsiaalselt õpetamiseks/koolitamiseks ja õppimiseks loodud keskkonnas. Õpetajad on spetsiaalselt selle valdkonna jaoks kvalifitseeritud vastavalt õpetatavale ainevaldkonnale ja tasemele, õpilasi on sageli jaotatud teatud kategooriatesse kas vanuse, taseme või spetsialiseerumise alusel. Õpieesmärgid on peaaegu alati seatud väljaspoolt, õppimisprotsessi enamasti jälgitakse ja hinnatakse, õpitulemusi tunnustatakse tavaliselt diplomi või tunnistusega. Suur osa formaalsest õppest on kohustuslik (nt kooliharidus), mille riik tagab, et saavutada ühtsust (tagada õpilasele baaspakett, et edasi õppida järgmises formaalõppeasutuses).
Mitteformaalne õppimine on eesmärgistatud, kuid vabatahtlikkuse alusel toimuv õpe, mis võib aset leida väga erinevates situatsioonides ja keskkondades, mille puhul õpetamine/koolitamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ehk peamine otstarve. Need keskkonnad ja situatsioonid võivad olla vahelduvad või ajutised, tegevusi või kursusi võivad läbi viia professionaalsed õppimise toetajad (nt noortekoolitajad), aga ka vabatahtlikud (nt noortejuhid). Tegevused ja kursused on planeeritud, kuid harva struktueeritud tavapärase tempo või õppekava teemade järgi. Tavaliselt on nad suunatud teatud sihtgruppidele, kuid harva dokumenteerivad ja hindavad õppetulemusi või –saavutusi tavapärasel viisil.
Informaalne õppimine: õppija seisukohast lähtudes on see eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Sellel on tulemused, kuid neid tunnustatakse harva, kunagi ei anta tunnistust ja ei ole õppija jaoks koheselt nähtavad, samuti ei arvestata neid hariduslikel, koolituslikel ega tööalastel eesmärkidel.

Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et huvikoolis toimub formaalne õpe ning see on formaalne õppeasutus kuigi algul arvati, et tegemist on mitteformaalse õppe ja õppeasutusega.

Rühmatöö tulemusel leiti, et huvikoolide rolliks on:
1) anda lastele tegevust vastavalt nende huvidele (sisustada vaba aega)
2) sotsiaalselt arendada last
3) erialaste oskuste arendamine
4) traditsioonide hoidmine ja edasi andmine
5) hea kultuuri tarbija (looja) kasvatamine
6) hariduse täiendamine
7) kasvatada, individuaalne lähenemine igale lapsele
8) kohaliku kultuurielu kujundamine
9) lapses järjekindluse kasvatamine
10) silmaringi laiendamine
11) eduelamuse pakkumine.

Õpirännakul osalesid Anne Masing ja Kristi Adosson.

TERA õppija 4 ÕPIOSKUST

Eelmise veerandi lõpul oli TERAs keskuste päeva teemaks "ÕPIOSKUSED". Õpilased said harjutada õppimiseks kasulikke nippe, õppida iseennast kui õppijat paremini tundma, avastada oma tegelikku saavutuspotentsiaali ning proovida ajajuhtimiseks vajalikke oskusi.

Õpioskuste valdamine muudab õppimise tulemuslikumaks ja nauditavamaks. See aga omakorda soodustab valmisolekut elukestvaks õppeks!


TERA õppija 4 õpioskust on:

1. ÕPIHUVI TEKITAMINE JA SÄILITAMINE - eesmärgistamine, õppimist toetava emotsionaalse seisundi ja mõtteviisi valimine, segajate vältimine.

2. ÕPPIMISPLAANI KOOSTAMINE JA TÄITMINE - piisava uneaja, puhkeaja, õppimisaja, tervisliku toitumise, sportimise kavandamine.

3. ÄRAÕPPIMINE - info kogumise, süstematiseerimine ja seostamise oskused, märkmete tegemise ja tekstiga töötamise oskused, küsimuste esitamise oskused, mälutehnikad.

4. ENESEANALÜÜS - teadlikkus oma õpistiilidest, oma enesehinnangu toetamise ja parendamise oskused, tagasiside küsimise ja kasutamise oskused.

President Toomas Hendrik Ilves õppimisest ja õpetamisest

Me teame, et eestlased ei ole usklik rahvas. Pigem kirikuleige. Ometi valitseb
siinmail juba poolteist sajandit vankumatu usk, et just haridus ja teadmised aitavad elus edasi jõuda, hästi hakkama saada, hea töö saada ja eluga rahul olla.
Iga lapsevanem unistab, et tema lapse haridustee oleks pikem ja parem kui temal endal. Eestlased on hariduseusku rahvas. Selle kinnituseks on ka lõpmatu hulk meie vanasõnu ja rahvajutte.
Formaalselt ongi kõik justkui hästi.

Eesti rahvas tahab valdavas enamuses saada haridust. Üliõpilaste koguarv püstitab igal aastal uue rekordi. Osades, nn eliitkoolides on konkurents äärmiselt tihe. Rahvusvahelise PISA-uuringu järgi on Eesti koolilapsed maailma mõõtkavas ühed kõige paremini haritud.
Peaksime olema väga rahul. Aga vist ei ole rahul.
Ei ole rahul, sest vanemad on mures Eesti koolides valitseva õhkkonna, koolivägivalla ja meelemürkide pärast.
Ei ole rahul, sest õpetajatele ei meeldi nende ameti positsioon Eesti tööturu väärtusruumis ja palgasüsteemis.

Ei ole rahul, sest ettevõtjad ei saa vajalikul hulgal nende vajadustele vastavaid noori spetsialiste.
Ei ole rahul, sest õpilased kurdavad, justkui õpetataks neile koolis asju, mida neil elus kunagi vaja ei lähe.
Ei ole rahul, sest kogu ühiskond tajub juba liigagi selgelt, et Eesti koolides antav hariduse kvaliteet on regiooniti liiga kõikuv, mis oma masendaval kujul kajastub ka Eesti koolide pingerivides.
Ei ole rahul, sest Eesti kõrgharidussüsteem on nõudluspõhine ja mitte täiel määral riigi pikaajalisi vajadusi arvestav.
Ei ole rahul, sest Eesti haridussüsteem võiks olla edukam oma põhiülesandega toime tulemisel.
Ja selleks põhiülesandeks ei saa olla muu, kui valmistada noored ette tegema iseseisvaid, läbikaalutud ja tarku valikuid. Valmistada neid ette iseseisvalt mõtlema.
Ma loodan, et täna ja tulevikus otsime me ühiselt vastuseid nii neile kui teistele küsimustele. Ühiskondlik ootus muutuste järele on suur. Leidkem siis need lahendused. Jätame alles kõik hea ja väärtusliku, mida Eesti haridussüsteem eneses kätkeb. Aga vaadakem ka selge pilguga tulevikku.

Hea haridus on Eesti usk. Selle toel oleme mitu korda üles ehitanud oma riigi. Ainult hea hariduse toel saame oma riiki tugevamaks ja paremaks teha.

Eesti Koostöö Kogu harta foorumi "Eesti hariduse tulevik - võimalused ja valikud" avasõnad

Milleks õpioskused?

Juba aastaid kirjutavad ja räägivad hariduse trendiinimesed, et tegelikus elus toimetulekuks peaks kool kaasa andma 2 aaret: äratatud loovus ja õpioskused. Esimene neist aitaks tänapäeva kontekstis olla leidlik, eristuv ja ainulaadne nii töö- kui isiklikus elus ning teine toetaks ellujäämiseks vajalikku elukestvat valmisolekut õppida.

Tiia Pedastsaar:

ÕPPIMA ÕPPIMINE
Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt
seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise ja enesehinnanguga. Õpilane õpib
oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma
õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust
korrigeerima.

ÕPPIMA ÕPPIMINE on tundmaõppimine, kuidas toimub õppimine. Õppija
teab, kuidas tema peaks õppima. Tänapäeval on vajalik olla teadlik ja aktiivne õppija, teadmiste hankija, töötleja ja hindaja. Teadmine pole veel oskus!


NB! Peagi kirjutab õppejuht Sirje lähemalt teemal: "Mis on õpioskused?"

Mida tähendab digitaalne lugude jutustamine?

http://www.storycircles.org

http://www.storycircles.org/play.php?vid=241

http://www.storycircles.org/play.php?vid=288