Põnev, eksju?!
http://flexbooks.ck12.org/flexr/
Ka California kuberner toetab seda lahendust:
http://www.elu24.ee/?id=131430
Kuvatud on postitused sildiga e-õpe. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga e-õpe. Kuva kõik postitused
5.2.09
Õppimine ja õpetamine teadmusühiskonnas
Õppe kvaliteedi arendamise seminaril oli üheks peaesinejaks prof Marju Lauristin.
Milline võiks olla haridus teadmusühiskonnas?
1) Ühiskonna arendamisel lähtutakse mittemateriaalsete ressursside kasutamisest.
2) Elukestev õpe.
3) Inimene on uue TEADMUSE LOOJA.
4) Väärtustatakse õppija subjektsust ja tema võimet luua.
5) ÕPPIMINE kui jagatud teadmuse koosloomine.
Õppija ja õpetaja "sulavad" kokku - luuakse koos!
Teadmustöötaja, sh õpetaja on paindlik, projektijuht, avatud uutele väljakutsetele.
IT rakendamise MÕTE ei seisne tehnika kasutamises, vaid uue loomises!
IT-le tuginev õpe ei ole arvutiõpe, vaid ta toetub arvutikasutaja pädevustele.
IT rakendamise EESMÄRK on IT võimaluste rakendamine inimese analüüsi- ja loomevõime arendamiseks.
Tänapäeval on IT laste ja noorte elulaadi lahutamatu osa. Õppimiseks kasutatakse IT võimalusi kuni 30 min päevas, kuid meelelahutuseks keskmiselt 2-3h.
VIRTUAALKOOL
IT võimaldab tuua õppetöösse eksperimentaalsust ja mängulisust. Kool jaguneb õpikogukondadeks. Õppekava peab olema tavakoolist erinev. Hindamine - mida see näitab? Hindamise asemel võiks kasutusele võtta portfooliod.
31.1.09
TARBIJAST LOOJAKS!
Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur Mart Laanpere mõtteid õppekava arenduse seminarilt:
1) Suletud e-õpikeskkonnad (IVA, WebCT) ei vasta enam õppija vajadustele.
2) Uued avatud e-õpikeskkonnad ja sotsiaalse meedia vahendid on: blogid, wiki, jt.
3) Kas õppimine on omandamine, osalemine või loomine? Disainreziimis õppimine eeldab osalemist mingi kogukonna töös ja loomist!
4) Revolutsioon õppimises: igaüks on AUTOR! Aeg on muutuda interneti tarbijast TEADMUSE LOOJAKS (luua uusi lahendusi (sh kasutades selleks e-õpikeskkondi), olla oma tarkuse looja, aktiivne õppija).
5) Õppija peab saama võimaluse õppida ka oma vigadest - disainreziimis see õnnestub!
NÄITED:
1) VIKO - on TLÜ Haridustehnoloogia keskuses välja töötatud virtuaalne õpikeskkond, mille loomisel on silmas peetud Eesti üldhariduskoolide vajadusi - http://viko.opetaja.ee
2) Loodusteadusliku hariduse õpikeskkonnad - http://bio.edu.ee
3) TERE KEVAD! - kutsub lapsi loodust vaatlema ning õpetab tähele panema saabuva kevade märke - http://tere.kevad.edu.ee
4) Learning Mill - LeMill is a web community of 4912 teachers and other learning content creators - http://lemill.net (vt ka http://calibrate.eun.org/ww/en/pub/calibrate_project/lemill.htm)
5)E-õppest: http://www.e-ope.ee/
6) Õpetaja e-portfoolio - www.eportfoolio.opetaja.ee
Kool on tegeliku elu peegeldus. Millise elu, mis ajast?
20.1.09
Põnevad e-keskkonnad
Algklassidele mänguline õpikeskkond KRIHVEL:
http://krihvel.opetaja.ee
Ja veel palju muid väärtuslikke materjale erinevatele kooliastmetele ja ainetele:
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=34
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht
Infot Tiigrihyppe SA-lt, Kristi Kasper:
Ka Prahas avati äsja pidulikult innovatsiooni aasta, 2009. a. keskendutakse loovusele ja innovatsioonile kui inimeste, ühiskonna ja majanduse arengu võtmeoskustele. Tiigrihüppe Sihtasutus koordineerib Eestis juba viiendat aastat Euroopa Komisjoni koolidele suunatud kampaaniat „Kevadpäev Euroopas”, mis on innovatsiooni-aastale kohaselt pühendatud loovusele ja innovatsioonile ning kutsub koole (kõigi kooliastmete õpilasi ja õpetajaid, lasteaedu ning kutsekoole) uuendusmeelseid lahendusi otsima. Julgustame õpetajaid varuma päeva või paar, et kaasata õpilased tegevusse, mis on keskendunud Euroopa-teemadele. Nii saavad noored võimaluse Euroopa kodanikena oma mõtteid väljendada ja sõna sekka öelda ning mõelda loovalt ja uuenduslikult kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil. Kevadpäeva projekt kestab 25. märtsist kuni mai lõpuni ning kulmineerub 9. mail, mil tähistatakse Euroopa päeva. Oma kool tuleks aga registreerida juba praegu! Teavet erinevate üle-euroopaliste, aga ka Eesti-siseste projektide ja konkursside kohta uuendame pidevalt Kevadpäeva keskses portaalis, mis on kättesaadav ka eesti keeles.
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=87
http://krihvel.opetaja.ee
Ja veel palju muid väärtuslikke materjale erinevatele kooliastmetele ja ainetele:
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=34
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht
Infot Tiigrihyppe SA-lt, Kristi Kasper:
Ka Prahas avati äsja pidulikult innovatsiooni aasta, 2009. a. keskendutakse loovusele ja innovatsioonile kui inimeste, ühiskonna ja majanduse arengu võtmeoskustele. Tiigrihüppe Sihtasutus koordineerib Eestis juba viiendat aastat Euroopa Komisjoni koolidele suunatud kampaaniat „Kevadpäev Euroopas”, mis on innovatsiooni-aastale kohaselt pühendatud loovusele ja innovatsioonile ning kutsub koole (kõigi kooliastmete õpilasi ja õpetajaid, lasteaedu ning kutsekoole) uuendusmeelseid lahendusi otsima. Julgustame õpetajaid varuma päeva või paar, et kaasata õpilased tegevusse, mis on keskendunud Euroopa-teemadele. Nii saavad noored võimaluse Euroopa kodanikena oma mõtteid väljendada ja sõna sekka öelda ning mõelda loovalt ja uuenduslikult kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil. Kevadpäeva projekt kestab 25. märtsist kuni mai lõpuni ning kulmineerub 9. mail, mil tähistatakse Euroopa päeva. Oma kool tuleks aga registreerida juba praegu! Teavet erinevate üle-euroopaliste, aga ka Eesti-siseste projektide ja konkursside kohta uuendame pidevalt Kevadpäeva keskses portaalis, mis on kättesaadav ka eesti keeles.
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=87
Õppimiskoht muutub töökoha sarnaseks
Haridusfoorumil Rakveres rääkis TLÜ haridustehnoloogia osakonna juhataja Mart Laanpere tulevikukoolist, kus õpitakse uut moodi ja isegi koolimajad on teisel viisil ehitatud.
Missugune on tuleviku koolimaja?
„Maailm liigub aeglaselt, aga visalt arvutipõhise õppe suunas. See toob kaasa täiesti uutmoodi pedagoogika, millele koolimajade praegune ruumilahendus – klassid, pingid, tahvel – ei sobi. Rootsis juba ehitati üks koolimaja ümber väikesteks kontoriteks, kus igal õpilasel on oma töökoht. Õpilane tuleb kooli, töötab seal oma projekti kallal, teatud kellaaegadel on tal n-ö tootmisnõupidamised, kus ta kohtub oma klassikaaslaste ja õpetajatega, räägib, mida on klassi ühisprojektiga seoses teinud või avastanud, arutab edasist tegevusplaani jne.”
Loe edasi:
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=830
Missugune on tuleviku koolimaja?
„Maailm liigub aeglaselt, aga visalt arvutipõhise õppe suunas. See toob kaasa täiesti uutmoodi pedagoogika, millele koolimajade praegune ruumilahendus – klassid, pingid, tahvel – ei sobi. Rootsis juba ehitati üks koolimaja ümber väikesteks kontoriteks, kus igal õpilasel on oma töökoht. Õpilane tuleb kooli, töötab seal oma projekti kallal, teatud kellaaegadel on tal n-ö tootmisnõupidamised, kus ta kohtub oma klassikaaslaste ja õpetajatega, räägib, mida on klassi ühisprojektiga seoses teinud või avastanud, arutab edasist tegevusplaani jne.”
Loe edasi:
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=830
19.1.09
Käes on innovatsiooniaasta ehk kokkuvõte koolitustest Poolas
Käesolev aasta on Eestis innovatsiooniaasta!
Innovatsiooniaasta projektijuht Urmas Kõiv räägib, et see on uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta, üleriigiline kogu aastat hõlmav koostööprojekt, mis on suunatud kogu ühiskonna uuendusmeelsuse kujundamisele. Ta loodab, et innovatsiooniaasta toob välja Eesti inimestes peituva uuendusmeelsuse ja ettevõtlikkuse.
Ajakiri The Economist eriväljaanne The World in 2009 annab erinevate riigijuhtide, nt Hispaania peaminister ja Jordaania kuninganna, kaudu sõnumi haridusele, kuivõrd oluline on hariduse roll ühiskondade käekäigu toetamisel just õpilaste loovuse ja e-hariduse arendamise kaudu!
Ka Poolas möödunud nädalal toimunud koolituste olulised teemad olid seotud innovatsiooniga: loovus ja e-õpe.
Kuidas äratada endas LOOVUS?
Abiks on:
1) pingevaba olek,
2) keskendumine,
3) paindlikkus,
4) avatus,
5) uudishimu.
E-ÕPPEST
E-keskkonnad on meie laste jaoks väga loomulik õpi-, suhtlus-, meelelahutus- jms keskkond. Kuidas rakendada sellist loomulikku olemist lapse arengu heaks? Kuidas kasutada seda väärtuslikku, kõige operatiivsemat infot kajastavat ressurssi tänapäeva väljakutsetega suurepäraselt toimetuleva õppija heaks? Kuidas aitab e-õpe integreerida õppeaineid ja luua rohkem seoseid tegeliku eluga? Milliseid võimalusi selleks annab projektõpe?
Loodame, et TERA õppijate heaks leiame üheskoos nendele küsimustele vastuseid!
Urmas Kõiv: "Iga inimene saab midagi uuendada - iseendas, enda ümbruses, tööl, kodus, külas, linnas. Kui iga inimene teeb aasta jooksul ühe uuenduse, oleme miljoni uuenduse võrra rikkamad!"
Innovatsiooniaasta projektijuht Urmas Kõiv räägib, et see on uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta, üleriigiline kogu aastat hõlmav koostööprojekt, mis on suunatud kogu ühiskonna uuendusmeelsuse kujundamisele. Ta loodab, et innovatsiooniaasta toob välja Eesti inimestes peituva uuendusmeelsuse ja ettevõtlikkuse.
Ajakiri The Economist eriväljaanne The World in 2009 annab erinevate riigijuhtide, nt Hispaania peaminister ja Jordaania kuninganna, kaudu sõnumi haridusele, kuivõrd oluline on hariduse roll ühiskondade käekäigu toetamisel just õpilaste loovuse ja e-hariduse arendamise kaudu!
Ka Poolas möödunud nädalal toimunud koolituste olulised teemad olid seotud innovatsiooniga: loovus ja e-õpe.
Kuidas äratada endas LOOVUS?
Abiks on:
1) pingevaba olek,
2) keskendumine,
3) paindlikkus,
4) avatus,
5) uudishimu.
E-ÕPPEST
E-keskkonnad on meie laste jaoks väga loomulik õpi-, suhtlus-, meelelahutus- jms keskkond. Kuidas rakendada sellist loomulikku olemist lapse arengu heaks? Kuidas kasutada seda väärtuslikku, kõige operatiivsemat infot kajastavat ressurssi tänapäeva väljakutsetega suurepäraselt toimetuleva õppija heaks? Kuidas aitab e-õpe integreerida õppeaineid ja luua rohkem seoseid tegeliku eluga? Milliseid võimalusi selleks annab projektõpe?
Loodame, et TERA õppijate heaks leiame üheskoos nendele küsimustele vastuseid!
Urmas Kõiv: "Iga inimene saab midagi uuendada - iseendas, enda ümbruses, tööl, kodus, külas, linnas. Kui iga inimene teeb aasta jooksul ühe uuenduse, oleme miljoni uuenduse võrra rikkamad!"
14.9.08
3.9.08
IKT rikkused aineõpetuses
Juunikuus toimunud koolijuhtide kvalifikatsioonikursuse lõputööna kaitses Tamme Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Urmas Tokko töö teemal: "IKT roll koolis: koolijuhtide küsitluse 2007 - 2008 analüüs"
Tema lõputöös leidus väärtuslikke viiteid õppetöö mitmekesisemaks muutmiseks IKT abil:
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=115 - eXe õppematerjalid erinevateks ainetundideks
http://www.fyysika.ee/fyysika/ - milleks meile füüsika :)?
http://havike.eenet.ee/HAVIKE/ - hariduse virtuaalkeskkond
http://www.fyysika.ee/GLOBE/ - ülemaailmne keskkonnaprogramm (eesti k)
http://www.inspiration.com/ - inspiration software (ingl k)
http://klop.edu.ee/ - klassiõpetajate kogukond
http://mudelid.5dvision.ee/ - loodusteaduslikud mudelid põhikoolile (keemia, bioloogia, füüsika)
http://mott.edu.ee/ - matemaatikaõpetajate kogukond
http://bio.edu.ee/noor/ - noor looduseuurija (looduskatsed 4.-6. klassile)
http://bio.edu.ee/models/et/index.html - rakumaailm
http://www.teachertube.com/ - TeacherTube
jätkub....
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)