TERA õppija 4 ÕPIOSKUST

Eelmise veerandi lõpul oli TERAs keskuste päeva teemaks "ÕPIOSKUSED". Õpilased said harjutada õppimiseks kasulikke nippe, õppida iseennast kui õppijat paremini tundma, avastada oma tegelikku saavutuspotentsiaali ning proovida ajajuhtimiseks vajalikke oskusi.

Õpioskuste valdamine muudab õppimise tulemuslikumaks ja nauditavamaks. See aga omakorda soodustab valmisolekut elukestvaks õppeks!


TERA õppija 4 õpioskust on:

1. ÕPIHUVI TEKITAMINE JA SÄILITAMINE - eesmärgistamine, õppimist toetava emotsionaalse seisundi ja mõtteviisi valimine, segajate vältimine.

2. ÕPPIMISPLAANI KOOSTAMINE JA TÄITMINE - piisava uneaja, puhkeaja, õppimisaja, tervisliku toitumise, sportimise kavandamine.

3. ÄRAÕPPIMINE - info kogumise, süstematiseerimine ja seostamise oskused, märkmete tegemise ja tekstiga töötamise oskused, küsimuste esitamise oskused, mälutehnikad.

4. ENESEANALÜÜS - teadlikkus oma õpistiilidest, oma enesehinnangu toetamise ja parendamise oskused, tagasiside küsimise ja kasutamise oskused.

IKT rikkused aineõpetuses

Juunikuus toimunud koolijuhtide kvalifikatsioonikursuse lõputööna kaitses Tamme Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Urmas Tokko töö teemal: "IKT roll koolis: koolijuhtide küsitluse 2007 - 2008 analüüs"

Tema lõputöös leidus väärtuslikke viiteid õppetöö mitmekesisemaks muutmiseks IKT abil:

http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=115 - eXe õppematerjalid erinevateks ainetundideks
http://www.fyysika.ee/fyysika/ - milleks meile füüsika :)?
http://havike.eenet.ee/HAVIKE/ - hariduse virtuaalkeskkond
http://www.fyysika.ee/GLOBE/ - ülemaailmne keskkonnaprogramm (eesti k)
http://www.inspiration.com/ - inspiration software (ingl k)
http://klop.edu.ee/ - klassiõpetajate kogukond
http://mudelid.5dvision.ee/ - loodusteaduslikud mudelid põhikoolile (keemia, bioloogia, füüsika)
http://mott.edu.ee/ - matemaatikaõpetajate kogukond
http://bio.edu.ee/noor/ - noor looduseuurija (looduskatsed 4.-6. klassile)
http://bio.edu.ee/models/et/index.html - rakumaailm
http://www.teachertube.com/ - TeacherTube

jätkub....

Meelte teritamine TERAs

Täna toimus TERAs sel kevadel tegevust alustava lasteaia TERAKE personalivaliku raames avastusõppe koolitus "MEELED".

Pole enam mingi uudis, et inimesed omandavad uut informatsiooni oma 5 meele kaudu. Mida teadlikumalt õpib laps tähelepanelikult vaatama, kuulama, katsuma, maitsma (ettevaatust!) ja nuusutama, seda rikkalikum on tema keelekasutus, integreeritum mõtlemine ja arenenum maailmatunnetus. Avastusõpe lisab uue info omandamisele veel sotsiaalse arengu võimaluse, aktiivset teadmise ja arusaamise konstrueerimise, õpitava materjali seotust tegeliku eluga ja suurepärase ainete seoste loomise kogemuse. Avastusõpe on üks võimalik metoodika loomulikul viisil integreerida keeleõpe, matemaatika, bioloogia, sotsiaalsete oskuste areng, kunstiõpetus ja käsitöö, geograafia, keemia, jpm.

K: Aga mida me siis täna TERAs avastasime?

V: Kuulasime tähelepanelikult erinevate materjalide heli ja nuputasime, mis seda heli küll teeb.






















V: Nuusutasime ettevaatlikult häid ja halbu lõhnu.






















V: Ja koolitaja Toomas Tenno avastas, kuidas töötab uus popcorni masin!
Aga miks me küll popcorni tegime? Mis Sina arvad?






















Alates tänasest on TERA-l oma komplekt avastusõppe vahendeid, metoodika raamat ja popcorni masin!

Põnevat avastamist kõigile TERAlastele!

Mänguline võõrkeeleõpe

Eelmisel aastal detsembrikuus õnnestus mul osaleda 2-päevalisel „Mängulise võõrkeeleõppe“ kursusel Tallinnas. Kuna olen vene keele õpetaja siis hindan väga igasuguseid võõrkeeleõppe kursuseis sest just vene keele õpetajatele on väga vähe enesetäienduseks mõeldud koolitusi. See koolitus jättis väga meeldiva ja kasuliku mulje. Seda tänu väga toredale ja fantaasiarikkale, suure kogemusega koolitajale Age Tammele ja kursusel käsitletud teemadele:
- kolmefaasiline mõtlemine ja õppimise mudeli tutvustus;
- parimad soojendus- ja energiaharjutused võõrkeeletundides;
- erinevate õpioskuste arendamine aktiivõppemeetoditega;
- tekstide tõhusust soodustavad meetodid;
- haaravad õppemängud erinevate osaoskuste arendamiseks;
- õppimine kirjutamise kaudu, graafilised vahendid

Enamus võtteid, mida koolitaja tutvustas olid tegelikult juba varemõpitud ja läbitehtud, kuid meenutamiseks ja värskendamiseks olid väga head. Mõnus meetodite äratundmisrõõm ja aktiivne osalemine koolitusel enne jõule andis minu vene keele tundidele juurde taas erksust ja uusi ideid.
Kõiki meetodeid ma muidugi ei hakka siin kirja panema aga mõned lihtsad võtted siiski.
Rühmadeks jagamise võtted:
Laias laastus võib rühmi moodustada kolmel viisil:
- juhendaja poolt moodustatud juhuslikud rühmad;
- osaliselt või täielikult juhendaja poolt kindlaksmääratud koosseisuga rühmad;
- õppijate endi poolt moodustatud rühmad

Juhuslike rühmade moodustamise jaoks saab ksutada erinevaid võtteid:
1. LOENDAMINE- näiteks nime- või sünnipäevarivi ja 1-2-3 loe (see meetod on alati kasutatav kui muid vahendeid pole) Tasub meeles pidada, et kui ütelda 3.ks loe, siis saab 3 rühma, mitte kolmeliikmelised rühmad.
2. VÄRVID- valida erivärvilisi pabereid, pliiatseis, mängunuppe, kommid ja siis moodustada rühmad samade värvidega inimestest.
3. RIBASTATUD FOTO VÕI POSTKAART- eriti on hea teemaga sobiv pilt kokku panna.
4. MÄNGUKAARDID- rühmad võib moodustada mastide järgi, ümberjagamisel võib panna soldatid ja emandad kokku jm.
5. VANASÕNAPAARID, TSITAADID, ANEKTOODID- pooleks tehtud, ettelugemisel paarid kokku.
6. ANAGRAMMID- näit. Teele Seik st eesti keel, Eva Lenek st vene keel- eri ained kokku.

Aktiivõppemeetod TUBA
Selle meetodiga võib alustada uut teemat, kinnistada või teha kokkuvõte teemast. Õpetaja joonistab tahvlile ruumilise toa ja ülaserva kirjutab teema (näit: esemed ja asjad minu ümber kodus).
Õpilased käivad ühekaupa tahvli juures, joonistavad ühe eseme ja nimetavad vastava võõrkeele ainetunni keeles.
Kui esemed on joonistatud siis loetakse veel koos tõlkega tahvli pealt ette.
Võib korrata eessõnu ja käändeid( laud on tooli ees, lamp on laua kohal), moodustada lauseid, nimetada esemeid koos omadussõnadega…
Meetodi lõpetuseks käivad õpilased taas ühekaupa tahvli juures ja kustutavad ühe eseme kaupa tahvlilt ja nimetavad, mis nad kustutavad- kuni tahvlile jääb jälle tühi tuba.
Sama meetodit saab kasutada ka klassiruumi, kooli, kaupluse, teatri, kino….teemade käsitlemiseks.Võimalusi on palju!

Lõpetuseks soovitan julgesti osaleda koolitusel ja kasutada tundide ilmestamiseks erinevaid aktiivõppemeetodeid!

Et õpitu jääks südamesse...

Meie kooli inimestel algas uue aasta esimene tööpäev väljasõiduga Pärnusse, külla Pärnu Väikesele Vabakoolile. Juba kohtumise esimesed märgid olid kinnituseks (nt külakostiks toodud kommid olid täpselt samad, mis vastuvõtjatel juba laual... :)), et meie kohtumine ei ole juhuslik, vaid sellest võib sündida koostöö, mis on abiks mõlema kooli unistuste täitumisel!

Kohtumise teemaks oli "Õppija identiteediloome toetamine koolis". Seminari pidajaks oli mag Ilona Must, kes valgustab meid sel teemal siin blogis peagi veelgi põhjalikumalt! Avatud ruumi meetodiga leidsime kolm teemat, mis meile antud kohtumisel tähtsaks osutusid, lahendusi leidsid ja rakendamist ootavad:

1. PROBLEEM: Õppekava on liiga mahukas, elukauge ja teoreetiline. See maht hirmutab lisaks õppijale ka õpetajat. Õpetajal tekib hirm eksamite tasemetulemuste mittevastavuse ja bürokraatlike puuduste pärast, mis põhjustab madalat enesehinnangut, soodustab loovuse, emotsionaalsuse ja inimlikkuse kadu.

LAHENDUSED:
• Paindlik õpikute ja töövihikute kasutamine – need pole pühakirjad, mille täitmine on eesmärk omaette.

• Ühisürituste ja –esinemiste väljatöötamine ning ettevalmistamine õppekava teemade looval rakendamisel ning õppijate koostöös – nt muusikali, näitemängu kirjutamine, lavastamine eesti keele, muusikaõpetuse, tantsuõpetuse tundide ajal

• Teemade nimetamine elukeskselt – nt % leidmine = pangalaenu intressi arvutamine

• Lapsevanemate kaasamine töökohtade külastamisel, ekskursioonide läbiviimisel – siduda väljasõidud õppekava rakendusega

Tähtis on see, mis jääb südamesse...


2. VÕIMALUS – koostöö TERA ja Pärnu Väikese Vabakooli vahel

* MTÜ-de tasand – kogemuste vahetamine, nt kuidas suhelda KOV-ga

* veebikeskkondades kasuliku kogemuse vahetamine

* „Nupp nokib“ matemaatikavõistlus TERAs– kutsuda vabakool ka osalema!

* ÕOV koostöö

* Poisid! – Tartu-Pärnu ühisüritused

3. ÕPETAJA OOTUSED JA VAJADUSED – tiimitöö igal tasandil!

Ootused:
• austus, usaldus
• mõistmine ühiskonna tasandil
• õpetajatöö väärtustamine
• igale õpetajale õige koolitus, st hea personalitöö

Vajadused:
• hoolimine
• väljakutsed
• andmine, nt parem stardipositsioon õpilasele
• olla elu keskel
• suhtlemine

SSS - sisemise sihi sõnastamine

Kui tahad olla täna parem ja targem, kui olid eile, olla lugupeetud oma laia silmaringi poolest jne, siis ühe institutsioonina, mis pakub võimalusi nendele soovidele lähemale jõuda, nimetab Harald Lepisk kooli (Teeviit, 27. nov 2007).

Autor pöördub lugeja, õppija poole ühe väga olulise väitega: asjad muutuvad huvitavaks siis, kui sa otsustad, et nad on sinu jaoks huvitavad. Sul on tarvis eesmärki, mille nimel tegutseda? Kui jahiksime kooli lõputunnistust vaid ema käsu kohaselt, et tubli olla, muutuks kool meile lihtsalt üheks igavaks kohustuseks. Niipea kui õppimine saab vahendiks enda sisemiste eesmärkide/salasoovide saavutamiseks, muutub see nauditavaks protsessiks.

Ehk aitaks õppijat selgelt sõnastatud, mõõdetava, ajaliselt määratletud ja realistliku, ent samas piisavalt erutava eesmärgi sõnastamine, siis ei pea hakkama motivatsiooni kusagilt mujalt otsima, sest see on enda sees olemas.

"Mine mõnda rahulikku kohta, võta paber ja pastakas ning tee nimekiri kõikidest asjadest, mida tahad kogeda, õppida ning endas edasi arendada. Lihtsalt pane kõik mõtted kirja, ära jää ühegi juurde toppama. Järgmisena leia igale kirja pandud mõttele kolm tegevust, mis aitaksid sul seda saavutada."

Selle mõtte- ja kirjatööga sa sisuliselt programmeerid aju neid võimalusi reaalses maailmas märkama. Lahendused lihtsalt hakkavad sinu juurde tulema, lase neil end üllatada.

Veel poistest, aga ka tüdrukutest

Jätkuks kursusele "Poiss koolis" edastan Ene Kulasalu soovitatud lugemisvara.

1. Wrendy Grant "13-19" (Sinisukk 1998 )
2. Oggi Enderlein " Suured lapsed 7-12" (Kunst 2005)
3. Jari Sinkkonen "Kasvamine poisina" (Varrak 2007)
4. Dan Kindlon, Michael Thomson "Kaini kasvatamine" (Balti Raamat 2003)
5. Robert Moore, Douglas Gillette "Kuningas.Sõjamees. Maag. Armastaja" (Huma 2000)
6. Michael Gurian, Arlette C.Ballew "Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt" (El Paradiso 2004)
7. T.Gordon "Õpetaja kool" (Väike Vanker 2006 )
8. Rüdiger Penthin "Agressiivne laps" (Kunst 2003)
9. Robert Bly, Marion Woodman "Kuningneitsi" (Huma 2005)
10. Robert Bly "Ürgmees" (Huma 2002)

(Taas)avastamist lugemisel!

Et õppides tekiks huvi

Ühel tavalisel sügishommikul, kui kooliaasta algusest oli möödunud 6 nädalat, küsis ema Mardilt: “Miks sul jälle e-koolis viis märkust on?” “Ei ole! … No võib-olla mõni on!” asendus esmane ehmatus kogeleva kinnitusega. “Siin on öeldud, et sa lobised tunnis, ei tööta kaasa, sekkud õpetaja jutu vahele, kõnnid luba küsimata klassis ringi. Miks, Mart?” Mart: “Mis ma siis tegema pean, kui mul TUNNIS IGAV ON?”

I veerandi lõpus küsisin TERA õpetajatelt, mida nad teevad selleks, et tunnis poleks igav, et lapsel tekiks ning säiliks õpihuvi. Õpetajad peavad oma töö korraldamisel ja tundide läbiviimisel oluliseks järgmist:

• eakohasus ja lapse võimetele vastavus nii teemade valikus, probleemide püstitamisel kui tööülesannete andmisel Kasvueas lapsele on õpetajate arvates oluline pakkuda ka liikumisvõimalust, kasvõi tahvli juurde ülesannet lahendama,
• eesmärgistamine õpilase vaatenurgast ehk mis ma selle teemaga peale hakkan (arusaam, miks mul seda vaja on). Nt teema: Sonett. Eesmärk: täna me õpime, kuidas võita oma unistuste mehe/naise süda 14 reaga!
• mitmekesiste meetodite ja võtete kasutamine, nt paaris- ja rühmatööd, iseseisvad ülesanded, töö keskustes, plakati valmistamine, pillide mängimise võimalus,
• mängulisus on oluline igas vanuses õpilaste puhul,
• loovus – lapsel on võimalus oma fantaasiat kasutades lahendada probleeme, pakkuda huvitavaid lahendusi jne,
• näitlikustamine – klassis toodud näited peaksid õpetajate arvates olema huvitavad ja ilusad, põhinema isiklikel huvitavatel kogemustel või olema seotud igapäevaeluga, nt tuuakse klassi erinevaid raamatuid, ajalehti/ajakirju, vaadatakse pildimaterjali slaidiesitluses jne,
• tunnid viiakse läbi väljaspool tavapärast klassiruumi, nt Lutsu-muuseumis, TÜ ajaloomuuseumis, põllumajandusmuuseumis jne,
• õpilasele antakse võimalus oma töid analüüsida ja hinnata,
• õpioskuste toetamine - teadlikkus sellest, milline õppija ma olen, kuidas ma paremini saaksin õpitavat materjali omandada ja kasutada, teeb õppimise mõnusamaks,
• tähtis on ka õpetaja isiksus ja positiivne hoiak – õpetaja on ise heatujuline ja sõbralik, leiab aega ning tahab last kiita, premeerida, julgustada,
• eelnevaga on seotud õpilase positiivse enesehinnangu toetamine, sest hirm läbi kukkuda võib muutuda tõsiseks õpipiduriks, nt mõtte "Mina niikuinii ei saa selle ülesandega hakkama" kõrvale eriti ühtki muud mõtet enam ei mahu... ,
• vähetähtsad pole ka head õppimistingimused, nt tunnid uues ja avaras TÜ spordihoones, puutetahvliga klassis jne.

Elukestva õpihuvi toetamine

Laupäeval, 3. novembril, toimus Tartu Ülikooli haridusteaduskonna aulas Eesti Haridusfoorumi eelfoorum "ALUS- JA PÕHIHARIDUS - ELUKESTVA ÕPIHUVI KUJUNDAMISE ALUS". Meeldejäävaimateks esinejateks, kes tõsiselt õpihuvi toetamiseks nii lasteaias kui koolis häid lahedusi pakkusid, olid TÜ professor Toomas Tenno ja Valgamaa Kutseõppekeskuse pedagoog-metoodik, "Õppimine on tõesti huvitav" raamatu autor Peep Leppik.
Prof Toomas Tenno on tuntud avastusõppe misjonär Eestis. Tema eestvedamisel on mitmetes Eesti lasteaedades ja koolides käivitumas lapsi kaasav uurimuslik õppeviis - avastusõpe.

Mis on AVASTUSÕPE?

1) lapse igapäevaeluga seotud ja ümbritsevat maailma puudutavate probleemidega tegelemine eksperimentide, uurimustegevuse kaudu ning neile laheduste leidmine;
2) lapsed õpivad kaaslaste arvamusi ära kuulama, väitlema ja oma seisukohti põhjendama, püstitama hüpoteese, esitama küsimusi ja eksperimenteerima;
3) lapsed tunnevad, et nad on vahetult kaasatud teadusharidusse, neil tekib positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse;
4) oluliselt suureneb arusaam õpitavast;
5) areneb laste loovus ja kriitiline mõtlemine, kujunevad praktilise töö oskused;
6) areneb meeskonntööoskus, mis õpetab lapsi arvestama üksteise seisukohti.

Oma ettekandes võrdles prof Toomas Tenno ainekeskset ja õpilasekeskset õppekava. 21. sajandi infoühiskonnas kohenemiseks ja õnnestumiseks on kahtlemata eelis õpilasekesksel õppekaval. Õppekava, kus puuduvad ainetevahelised piirid, õpe on terviklik, rõhuasetus on käelisel tegevusel, vaatlusel, katsetamisel, sotsiaalsete oskuste arendamisel, loomingulise ja iseseisva mõtlemise, kirjaliku ja suulise väljendusoskuse arendamisel, aitab saavutada õppijast lähtuvate pädevuste omandamist.

Milline on KÕIKI LAPSI ARENDAV KOOL?

* lapse loomulikuks eluavalduseks on ümbritseva maailma tundmaõppimine
* lapsed on uudishimulikud ja uurimusliku käitumisega, mis kaob kiiresti ainekeskseks ehk faktipõhisele õppele ülesehitatud koolis
* avastusõpe suunab lapse loomuliku uudishimu maailma saladuste avastamisele
* õpe koolis pakub lastele rahuldust ja eduelamust
* lapsel säilib õpihimu kogu eluks

Peep Leppik kinnitas avastusõppe tähenduslikku mõju õppimisele öeldes, et õpilase enesearendamise instinkt on kogu õppimise aluseks. Laps sünnib maailma kaasas ürgne instinkt avastada maailma, uurida ümbritsevat. Kui seda ei "kasteta", siis ta hääbub.
Kõige tähtsamaks ülesandeks õpetajatöös on õpilase sünnipärase uurimusliku käitumise säilitamine ja arendamine.

Keskuste päev "OLE NORMAALNE" - vaade lava taha

21. sajandi ühiskond esitab haridusele uued väljakutsed:
* koostööoskused,
* valmisolek suhelda erinevate inimestega (erinev vanus, sugu, rass, rahvus, jne),
* loovus,
* probleemide lahendamise oskus.


Kõik see, mis koolis toimub, peaks andma parimal tasemel ettevalmistuse tegelikuks eluks!
Mida enam suudab kool luua elulähedasi keskkondi ja integreerida õpitut igapäeva eluga,
anda kogemusi, mis tagavad suurepärase toimetuleku igapäevaelus, seda paremini ta oma missiooni täidab!
Ja veel, õpimotivatsiooni märkimisväärseks komponendiks on seosed tegeliku eluga ehk vastus küsimusele - kus ja miks mul seda kõike vaja läheb?

Keskuste päev TERAs

Esimese veerandi viimasel päeval oli TERAs kogu õppetöö korraldatud täiesti teistmoodi!
Toimus keskuste päev "OLE NORMAALNE!". Teema oli inspireeritud vajadusest teadvustada eelkõige 5.-9. klassi õpilastele kaaslasest hoolimise ja
sööklas viisaka käitumise tähtsust, meelemürkide kahjulikku toimet ning tutvustada lastele uusi põnevaid huviringe - LEGO robotiringi ning hip-hopi tantsuringi.
Algklassides tehti viisakusepuud, lauldi ja tantsiti.

5.-9. klassi õpilased loositi segarühmadeks, nii et igasse gruppi sattus erinevas vanuses, erinevast soost õpilasi.
Iga 20 minuti järel, pärast väikest pausi, liikusid grupid ühest keskusest teise. Selle päeva keskusteks olid:
1. Ole normaalne - ära mürgita oma meeli!
2. Ole normaalne kooliõde/-vend - ära kiusa kaasõpilast!
3. Käitu sööklas normaalselt!
4. Ole lihtsalt normaalne - 10 käsku, mis sa peaksid tegema, et olla normaalne, ja mida sina ei pea mitte tegema, et olla normaalne!
5. Normaalsed LEGO robotid ja lõputud võimalused lahendada probleeme!


Mida arvasid lapsed keskuste päevast?
MULLE MEELDIS TÄNA, SEST
- polnud tunde ja saime paljude teiste huvitavate ja vajalike asjadega tegeleda,
- ei olnud tavaline päev,
- päev oli väga lõbus ja huvitav,
- oli lõbus teistega koostööd teha,
- me õppisime väga kasulikke asju ja see oli väga lahe,
- ei pidanud õppima ja põnev oli,
- palju uusi asju saime teada,
- oli lahe; vahelduseks väga norm,
- tunde ei toimunud ja asjad olid huvitavad.

MULLE EI MEELDINUD, ET
- minu rühmas olid mõned inimesed, kes polnud sõbralikud,
- suuremad ülbasid vahepeal.

TAHAN VEEL ÖELDA, ET
- oli VÄGA LAHE!
- kordaks sellist päevaplaani! Parim päev selles veerandis koolis!
- võiks veel selliseid asju teha! (Autori kommentaar: see mõte kordus peaaegu kõigil tagasiside lehtedel)
- täna oli väga lahe päev.


Kui sel suvel tuli jutuks minu võimalik tööleasumine TERAsse, siis kostis üks mu headest sõpradest, kellega me tihti haridusteemadel dialoogi peame: "Kersti on unistaja ja idealist! Tegelikkuses on kõik hoopis teistsugune!" Aga mina olin lihtsalt unistanud koolist, kus erinevas vanuses õpilased teevad koostööd, õpivad üksteiselt ja õpetajalt ning leiavad loovaid lahendusi nende tegelikku elu puudutavatele küsimustele. Tänaseks olen kogenud, et TERAs on kõik võimalik!

Saladuseks jääb praegu veel see, kas siis oli õppimine või ei olnud õppimine:)?
Kas õppimine on tundides osalemine ja töövihiku täitmine?
Kas õppimine on koos loomine ja uute võimaluste avastamine?
Mida teie arvate, mis on õppimine?

Jääme põnevusega ootama õpetajate arvamusi ja kommentaare keskuste päevale!

Tänuga kõigile läbiviijatele ja korraldajatele,
Kersti