100 päeva lõpetamiseni - TERA 9. klassi tervitus

Heihei, meie oleme 9. klass!
Sööge palju magusat, siis läheb tuju paremaks:D
Te olete meid nii targaks teinud!!!
Tehke seda ka järgmiste õpilastega!!
Hoidke meile pöialt!!!
Me siis hoiame teile ka et teil hästi läheks elus.
Elu läheb paremaks!!!!!!
Tsau siis!

20 aastat hiljem

Hr Mart Laanpere kasutas oma möödunud kolmapäeval peetud ettekande sissejuhatuses lugu Rip Van Winkel'ist ehk mehest, kes magas 20 aastat järjest. Kui ta ühel päeval siis ärkas, oli vahepeal Ameerika saanud iseseisvaks - kõik oli teistmoodi, midagi polnud enam endine...

Mart Laanpere küsis: "Kui üks Eesti õpetaja oleks 20 a tagasi magama läinud ja ärkaks täna üles, mis siis oleks vahepeal koolis ja haridussüsteemis muutunud?"

Unistused muutustest hariduses

HARIDUSE IDEAALMAASTIK
Marju Lauristin

Nii na­gu külmal ja pi­me­dal tal­vel on hea vaa­da­ta tä­his­tae­vast ja ku­jut­le­da ke­va­de tu­le­kut, ju­hib ma­jan­dus­li­ke hal­la­de tu­lek mõtted vaim­se­ma­test väär­tus­test val­gus­ta­tud ühis­kond­li­ku il­mas­ti­ku oo­tu­se­le. Need mõtted kes­ken­du­vad ik­ka ja jäl­le unis­tus­te­le, kui­das muu­ta Ees­ti ha­ri­dus­maas­tik­ku sel­li­seks, et see ai­taks meie rah­val „saa­da suu­reks vai­mul­t”.
Loe edasi:

http://www.epl.ee/artikkel/449267

The Paradox Of Our Age

We have bigger houses but smaller families;

more conveniences, but less time.

We have more degrees but less sense;

more knowledge but less judgment;

more experts, but more problems;

more medicines but less healthiness.

We’ve been all the way to the moon and back,

but have trouble in crossing the street to meet our new neighbour.

We built more computers to hold more copies than ever,

But have less real communication;

We have become long on quantity,

but short on quality.

These are times of fast foods but slow digestion;

Tall men but short characters;

Steep profits but shallow relationships.

It’s a time when there is much in the window

But nothing in the room.

— the 14th Dalai Lama.

Südamesära, mis jäänud sundide taha...

Reede õhtupoolikul toimus Dorpati konverentsikeskuses Avatud Ruum* teemal "Südamesära, mis jäänud sundide taha".

Mikk Sarv:
"Kui palju asju teeme oma elus vabast tahtest ja kui palju seepärast, et oleme lihtsalt sunnitud? Sunnime ennast positiivselt mõtlema ja käituma, kuigi tunneme nii mõnigi kord viha ja ei oska seda väljendada. Sunnime ennast tööd tegema ja lapsi õppima, kuigi sageli tahaks teha ka midagi, mis endal ja teistel silmad särama paneks. Ja perekond - mis vabadusest me siin veel räägime?! Või on lähisuhted mõeldud hoopis meie eneseväljendust ja vabadust suurendama?"

Vägivald algab õnnetu olemisest.
PISA testide tulemuste põhjal on Eesti lapsed teiste riikidega võrreldes väga kõrgel kohal. Samas aga kooliga rahulolematuse poolest on Eesti õpetajad ja õpilased samamoodi esimeste hulgas. Kuidas luuas uusi võimalusi? Kuidas sisemiselt toime tulla? Kuidas suurendada sisemist vabadust?

Kui osalejatel paluti sõnastada teemad, kuidas nemad on kogenud südamesära vallandumist, ilmusid seinale järgmised pealkirjad:
1) "Kohalolu"
2) "Mäng"
3) "Elurõõm ja rõõm elust"
4) "Armastus"
5) "Üheslaulmine"
6) "Valikud teispool sõnu"
7) "Luuletuste kirjutamine"
8) "Kuidas ära tunda oma kutsumust?"
9) "Lihtsus. Vaikimine."
10) "Unistamine"

Luuletuse tegemise rühmas uuriti ka Mathura raamatut "Kohalolu":
"Mis saab siis, kui suundume parema elu poole, aga ise paremaks ei muutu?"


* Avatud Ruum on meetod, mis tekkis tänu selle looja H.Owen'i poolt igavatel konverentsidel osalemise tulemusena. Ta oli väsinud monoloogidest ja kuulaja jaoks mittetähenduslikest ettekannetest. Avatud Ruumil on neli põhimõtet:
- kohal on õiged inimesed,
- juhtuvad õiged asjad,
- kui see algab, on õige aeg,
- kui see on läbi, siis see on läbi.

President Toomas Hendrik Ilves õppimisest ja õpetamisest

Me teame, et eestlased ei ole usklik rahvas. Pigem kirikuleige. Ometi valitseb
siinmail juba poolteist sajandit vankumatu usk, et just haridus ja teadmised aitavad elus edasi jõuda, hästi hakkama saada, hea töö saada ja eluga rahul olla.
Iga lapsevanem unistab, et tema lapse haridustee oleks pikem ja parem kui temal endal. Eestlased on hariduseusku rahvas. Selle kinnituseks on ka lõpmatu hulk meie vanasõnu ja rahvajutte.
Formaalselt ongi kõik justkui hästi.

Eesti rahvas tahab valdavas enamuses saada haridust. Üliõpilaste koguarv püstitab igal aastal uue rekordi. Osades, nn eliitkoolides on konkurents äärmiselt tihe. Rahvusvahelise PISA-uuringu järgi on Eesti koolilapsed maailma mõõtkavas ühed kõige paremini haritud.
Peaksime olema väga rahul. Aga vist ei ole rahul.
Ei ole rahul, sest vanemad on mures Eesti koolides valitseva õhkkonna, koolivägivalla ja meelemürkide pärast.
Ei ole rahul, sest õpetajatele ei meeldi nende ameti positsioon Eesti tööturu väärtusruumis ja palgasüsteemis.

Ei ole rahul, sest ettevõtjad ei saa vajalikul hulgal nende vajadustele vastavaid noori spetsialiste.
Ei ole rahul, sest õpilased kurdavad, justkui õpetataks neile koolis asju, mida neil elus kunagi vaja ei lähe.
Ei ole rahul, sest kogu ühiskond tajub juba liigagi selgelt, et Eesti koolides antav hariduse kvaliteet on regiooniti liiga kõikuv, mis oma masendaval kujul kajastub ka Eesti koolide pingerivides.
Ei ole rahul, sest Eesti kõrgharidussüsteem on nõudluspõhine ja mitte täiel määral riigi pikaajalisi vajadusi arvestav.
Ei ole rahul, sest Eesti haridussüsteem võiks olla edukam oma põhiülesandega toime tulemisel.
Ja selleks põhiülesandeks ei saa olla muu, kui valmistada noored ette tegema iseseisvaid, läbikaalutud ja tarku valikuid. Valmistada neid ette iseseisvalt mõtlema.
Ma loodan, et täna ja tulevikus otsime me ühiselt vastuseid nii neile kui teistele küsimustele. Ühiskondlik ootus muutuste järele on suur. Leidkem siis need lahendused. Jätame alles kõik hea ja väärtusliku, mida Eesti haridussüsteem eneses kätkeb. Aga vaadakem ka selge pilguga tulevikku.

Hea haridus on Eesti usk. Selle toel oleme mitu korda üles ehitanud oma riigi. Ainult hea hariduse toel saame oma riiki tugevamaks ja paremaks teha.

Eesti Koostöö Kogu harta foorumi "Eesti hariduse tulevik - võimalused ja valikud" avasõnad

Esa Saarineni ja Kirsti Lonka mõtted õppimisest

"Inimene tahab elada tähenduslikku elu ja seda koos teistega. Inimene tahab õppida. Ent eelduseks on, et ta saab loa olla täielikult tema ise, et ta saab ise kogeda ja läbi elada ennast tundeolendina ja väärtusi aistva olendina."

"Õppimise põhiküsimus on, mil viisil inimene end juhib."

"Õppimine toimub piiridel."

"Õppimise ime on usk sellesse, et inimese olemus on imeline, läbimurrete nähtamatu keskus."

"Õpetamise määr ei määra õppimise määra."

"Mõtlemine on oluline, veelgi olulisem on teisitimõtlemine."

"Tähtsam kui kindlad teadmised, on oskus genereerida uusi ideid
ja võime teha ka vähesega imesid."

"Õpib see, kes usub, et õppimisel on mõtet."

Armastusest, ilust ja tarkusest

Armastus, Ilu ja Tarkus - kolm absoluutset printsiipi, mida kusagilt ei saa leida puhtal kujul. Neil ei ole endal keha. Seetõttu on vaja Inimest, et Armastus, Ilu ja Tarkus saaksid kehastuda.

Mitte kõik, milles on emotsionaalsus, pole Armastus.
Mitte kõik, milles on esteetilisus, pole Ilu.
Mitte kõik, milles on intellektuaalsus, pole Tarkus.

Armastus on see, mis annab. Ilu see, mis innustab. Tarkus see, mis loob. Tarkus ei ole selleks, et seda aita koguda, vaid selleks et seda jagada. Inimene, kelles teadmised on kristalliseerunud Tarkuseks, jagab seda lahkelt neile, kes Tarkusega loovad ellu Ilu ja Armastust.

Leia endas üles Looja ja loome Tarkust üheskoos!

PALVE LASTE EEST

Ina J. Hughes (USA kooliõpetaja),
kohandanud James Steyer

Palvetame laste eest,
kes näppavad maiustusi enne söögiaega,
kes kustutavad auke matemaatika töövihikusse,
kes jonnivad toidupoes ja valivad toitu,
kes armastavad tondilugusid,
kes ei suuda kunagi oma kingi üles leida.

Ning palvetame nende eest,
kes põrnitsevad fotograafe läbi okastraadi,
kes ei saa keskida tänaval oma uutes tossudes,
kes on sündinud paigas, kuhu me iialgi ei läheks,
kes ei satu kunagi tsirkusse,
kes elavad vägivallamaailmas.

Palvetame laste eest,
kes magavad koos oma koeraga ja
korraldavad matuseid kuldkalale,
kes saavad oma vanemaid kallistada
ja neile võililli noppida,
keda külastab hambahaldjas,
kes kallistavad meid kiiruga
ja unustavad lõunasöögiraha.

Ning palvetame nende eest,
kes ei saa kunagi magustoitu,
kellel ei ole tekki, mida järel lohistada,
kes näevad oma vanemaid suremas,
kes ei suuda leida leiba, mida varastada,
kellel ei ole tuba, mida peab koristama,
kelle pilt ei ole kellegi kaminasimsil,
kelle koletised on reaalsed.

Palvetame laste eest,
kes kulutavad oma nädalaraha enne teisipäeva,
kes lükkavad musta pesu voodi alla
ega pese vanni,
kes ei luba endale sõprade nähes musi anda,
kes nihelevad kirikus ja karjuvad telefonis,
kelle pisarad ajavad meid mõnikord naerma
ja kelle naeratus võib meid nutma ajada.

Ning palvetame nende eest,
kelle õudusunenäod lähevad täide keset päist päeva,
kes on nõus kõike sööma,
kes ei ole kunagi käinud hambaarsti juures,
keda ei ole keegi ära hellitanud,
kes lähevad näljasena voodisse
ja nutavad ennast magama,
kes elavad ja liiguvad, kuid kellel pole elu.

Palvetame laste eest,
kes tahavad, et neid süles kantaks,
ja nende eest, keda peab süles kandma,
nende eest, kellest me kunagi ei loobu,
nende eest, kellele ei anta uut võimalust,
nende eest, keda oma tähelepanuga lämmatame…
ja nende eest, kes haaravad igast käest, mida lahkelt pakutakse.

Margaret J. Wheatley „Pöördudes üksteise poole. Lihtsad kõnelused taastavad usu tulevikku.“

Sõbrale

Oli kord poiss, kes oli väga kärsitu ja riiakas. Ühel päeval andis isa talle kotitäie naelu ja käskis tal iga kord, kui ta on kellegagi tülitsenud, lüüa naela oma kodu aeda. Esimesel päeval lõi poiss 37 naela. Järgnevate nädalate jooksul õppis poiss ennast kontrollima ja aeda löödavate naelte hulk vähenes iga päevaga. Poiss pani tähele, et palju lihtsam on oma käitumist kontrollida, kui lüüa naelu aeda. Lõpuks jõudis kätte päev, kui poisil polnud vaja lüüa mitte ühtki naela. Ja ta läks isale rõõmusõnumit ütlema.
Nüüd soovitas isa poisil kiskuda aiast välja nael igal sellisel päeval, kui ta polnud kellegagi tülitsenud. Päevad läksid. Ning lõpuks saabus päev, mil poiss sai isale minna ütlema, et aias pole enam ühtki naela.
Isa läks koos poisiga aia juurde ja ütles: "Poeg, sa oled väga ilusti käitunud, kuid vaata nüüd seda aeda ja sinna jäänud jälgi. Aed pole enam selline nagu ta oli enne. Alati, kui sa ütled kellelegi halvasti, jätad sa temasse armi."

Olgu meie suhetes vähem arme ja rohkem õnnelikke mälestusi!

Mõistus juhib tundeid

Auster loob liivaterast pärli. Liivatera on austrile ärrituse tekitaja. Vastuseks ebameeldivustundele loob auster sileda kaitsekihi, mis liivatera endasse suleb ja kergenduse toob. Tulemuseks on imeilus pärl.
Austri jaoks saab ärrituse tekitaja uue seemneks. Sarnaselt sellele aitab "Mõistus juhib tundeid" arendada sul oma praegusest häiritusest või rahulolematusest midagi kasulikku.

Greenbergeri ja Padesky kognitiiv-käitumisteraapia põhises raamatus peituvad tarkused ja teadmised-võivad tõeliselt Su elu muuta!
Olles ise läbinud kognitiiv-käitumisteraapia kaheaastase koolituse-võin seda raamatut vägagi soovitada! See on käsiraamat, mis aitab sul saada iseenda terapeudiks!
"Mõistus juhib tundeid" aitab sul:
*õppida, kuidas muuta mõtteid, mis sinu probleeme soodustavad,
*lahendada probleeme ja astuda samme oma elu ja suhete parandamiseks,
*harjutada oskusi, mis aitavad kaasa sinu isiklike murede lahendamisele.
Seda raamatut ei saa lugeda kui juturaamatut, mida peale lugemist riiulisse unustad.
See raamat võiks olla sinu läheduses-nagu sinu hea sõber !

Selliselt, kuidas auster muudab ärritaja hinnaliseks pärliks, loodavad ka raamatu autorid raamatuga "Mõistus juhib tundeid"-muuta sinu elus esinevad ärritajad ja probleemid uuteks toimetulekuoskusteks ja isiklikeks eelisteks.
Et sa suudaksid varasemast enam hinnata oma mõtteid, hallata oma tundeid ja
muuta elu selliseks nagu soovid!

Õnnelikkus uues kuues

Juba mitmendat kuud on minu käes üks raamatukogu raamat. Loen seda vahel ühe lause haaval, pikema süvenemise korral isegi lõikudena. Selles on sügavust, mis ei jäta ükskõikseks, vaid puudutab nii, et tahaks mõelda, aru saada ja midagi oma elus muuta. See raamat on Mihaly Csikszentmihalyi "KULGEMINE" (ingl k Flow). Tänaseks olen saanud sealt iseenda jaoks just nii paraja koguse mõtteid, et raamat raamatukokku tagasi viia, kuid enne teen selle lühikokkuvõtte. Võib-olla leiab siit keegi vastuseid iseenda küsimustele, otsingutele.

Mis on õnnelikkus?
Aristoteles jõudis järeldusele, et see, mida mehed ja naised kõige rohkem otsivad, on õnnelikkus. Samas on aastatuhandete jooksul pärast seda avastust enamus inimesi liigagi sageli tundmas vaid rahutust ja tüdimust.
Pärast paarituhande inimesega läbiviidud uuringuid vastab raamatu „Kulgemine“ autor oma raamatus küsimusele „Millal tunnevad inimesed end kõige õnnelikumana?“. Esimeses peatükis ta kirjutab: „Ma avastasin, et õnnelikkus ei ole midagi, mis meile osaks langeb. See ei ole tingitud õnnestumisest või juhusest. Raha eest ei saa seda osta ega jõuga ei saa seda sundida. See ei sõltu välisest sündmustest, vaid pigem sellest, kuidas me neid tõlgedame. Tegelikult on õnnelikkus seisund, mille vastuvõtmiseks me peame valmistuma, arenema ja mida igaüks peab ise kaitsma. Inimesed, kes oskavad kontrollida oma sisemisi tundeid, suudavad määratleda oma elukvaliteeti. Lähemale õnnelikuks olemisele pole võimalik jõuda.“

Kust kulgemist leida?
Tosina aasta jooksul mitme tuhande inimesega tehtud intervjuude käigus uuris autor, mida tundsid inimesed oma elu tipul olles, või mis hetkel nad oma tegemisi kõige enam nautisid. Ta jõudis järeldusele, et meil kõigil on võimalik oma elukvaliteeti parandada. Kõige positiivsemate kogemuste kirjeldamisel mainivad inimesed kaheksast omadusest vähemalt ühte, millest kujunevadki kulgemise ehk täieliku kaasahaaratuse koostisosad:
1) tegevuses on piisavalt väljakutset;
2) keskendumine tegevusele;
3) kindlad eesmärgid;
4) saame tehtu kohta tagasisidet;
5) tegevus on kaasahaarav ja igapäevamured ununevad;
6) tegevus on meie kontrolli all;
7) samal ajal ei muretse me oma mina pärast;
8) ajatunnetus muutub: tunnid mööduvad minutiga ja minutid tunduvad tundidena.

Kõik kalale?
Uuringud näitavad, et kalal käimine pole ainus tegevus, mis neile kriteeriumidele vastab☺! Sport, lugemine, lillekasvatus, jalutamine, suhtlemine, muusika, reisimine, tants tunduvad ka mõne jaoks meist sama kogemuse andvat. Nt Kui mägironija on vallutamas rasket mäge, on ta oma rollis sügavalt sees. Ellu jäämiseks peab ta olema 100% mägironija. Pole absoluutselt oluline, kas ta nägu on must või mitte. Tegelikult on nauding peidus igas ettevõtmises, kui leiame üles selle Päris Oma Kulgemise Kogemuse.

Millal mina ise midagi sellist viimati kogesin? Kolmapäeval, meie 9. klassi noormeestele õpioskuste tundi andes; laupäeval abikaasaga lõunat süües; enne seda Ilona Musta ettekannet lugedes; tööpäevil kolleegidega teed juues; strateegiakohtumisi ette valmistades. Paistab, et kulgemise kogemust jagub igasse päeva! Ainuke erinevus mägironijaga on see, et enne vaatan, et nägu must ei oleks:)!

Kulgemine, nagu ka kõik muud kogemused, ei pruugi olla üdini head. Head on selles niipalju, et see võib muuta elu rikkamaks, vürtsikamaks ja mõtestatumaks, mis omakorda tugevdab meie isiksust. Mina areng on kulgemise alus.

Head kulgemist!

8.—9. klassi õpilaste mõtteid sallivusest 16. novembril, sallivuspäeval

Minu arvates on sallivus see, kui
ma ei tee põhjuseta teistele halba
üksteist ei ignoreerita, arvestatakse teistega.
mõeldakse ka teiste inimeste peale, ollakse sõbralikud
kedagi ei halvustata, kõikidest peetakse lugu
igaüks aktsepteerib teist inimest just sellisena, nagu ta on, ja suhtleb temaga isegi siis, kui teised ei taha temaga suhelda
inimesed aktsepteerivad endast erinevaid inimesi ega kiusa neid
inimene, kes ei meeldi sulle, tuleb su juurde, aga sa ei näita seda välja ja lepid olukorraga

Ma ei salli, kui
· minu mõtted või riided või muud sellised teistele ei meeldi – see pole teiste asi, milliseid mõtteid või riideid ma kannan
· sildistatakse või antakse hinnanguid asjadele, mille kohta midagi ei teata
· teisi sõimatakse, suhtutakse halvasti. Ei meeldi ka see, kui unustatakse ”10 käsku”
· keegi karjub, möliseb, jookseb kogu aeg
· keegi arvab, et ta on teistest parem, targem, ilusam
· inimesed klatšivad või arutavad asju, mis otseselt neisse ei puutu
· inimesed lollitavad, mõnitavad. Lollitamine on nõme ja lapsik tegevus
· koolis valitseb vaenulik õhkkond ning kaasõpilaste põhieesmärk on, et sul läheks halvasti. Ei salli, kui irvitatakse teise üle, et tekitada enesetundesse ebakindlust
· mind mõnitatakse
· inimesed ei salli üksteist
· kui mu esinemist segatakse, sest siis läheb kõik valesti. Eriti ma ei salli, kui kaaslased pole mõistvad

Et olla sallivam, saan ma
vähem teiste mõttetute naljade üle naerda
vahel vait olla
silma kinni pigistada teise vea juures, nt kui ta ütleb mõne sõna naljakalt või on püksid valepidi, ei hakka ma teda veel maha tegema
muuta oma mõtteviisi nii, et ma mõtlen natuke ka teiste inimeste peale ja mitte ainult iseendale
suhelda ja rääkida rohkem inimestega
mõista rohkem teiste probleeme ja muresid
arvestada rohkem teistega ja üritan olla lahke
austada teisi inimesi leppida nende iseloomudega
suhtuda teistesse paremini

Õpilaste kirjutisi luges ja sõelus Mari-Mall

J. Spinelli "Tähetüdruk" - raamat sallivusest

Lõpetasin "Tähetüdruku" lugemise eile, ööl enne tolerantsuse päeva. Tahan teiega jagada leitud mõtteid, mis peidetud tsitaatidesse.

Ning siis maateaduse tunnis kuulsin ma tema nime: "Tähetüdruk".

Tahtsime ta määratleda, lahti harutada, nagu tegime üksteise puhul, ent näis, nagu ei pääseks me mööda sõnadest "veider" ja "kummaline" ja "lollakas". Ta käitumine lõi meid tasakaalust välja.

Kevin hüüatas: "Nagu hoopis teine liik!" --- Archie: "Vastupidi, ta on üks meie hulgast. Kõige suuremal määral. Ta on rohkem kui me ise. Ta on seda, arvan ma, mis me tõeliselt oleme. Või olime."

Kogu päeva oli Tähetüdruk raha maha poetanud. --- "Ma vihkan münte," ütles ta. "Need on nii tülikad." "Kas sa saad ikka aru, kui palju raha sa niimoodi aasta jooksul minema viskad?" küsisin ma. "Aga kas sina ikka oled näinud väikese lapse nägu, kui ta silmab kõnniteel penni?" küsis tema.

Olin sidunud end ebapopulaarse isikuga. Selles seisnes mu kuritegu. --- Ent ülejäänu oli vaikus, teine kõrb lisaks sellele, milles ma juba elasin, kus "tere" oli sama harv kui vihm. Hommikul enne esimest kella tulin kooliõue ja ainus, mida ma nägin, olid kuklad. Kõik trügisid minust mööda teisi hõigates. Uksed sulgusid mu nina ees. Oli naer ja oli lõbu, ent see hüples minust üle nagu lame kivi mööda veepinda.

Tähetüdruk oma võilillekollases kleidis näis hõljuvat mööda promenaadi. Ta istus külgkorvi, lilledega ülekülvatud jalgratas veeres öhe ja see oli viimane, mida keegi meist kunagi Tähetüdrukust nägi.

Aitäh selle raamatu märkamise ja soovitamise eest, Mari-Mall!

Mis Sind sel nädalal rõõmustas?

Kui vahel kaob meie töös selge ja käega katsutav tulemus silmist,
siis õnneks on ikkagi hetki, mis näitavad, et sinu olemist on märgatud!
TERA lapse tervitus linnatänaval või kaubanduskeskuses,
TERA töötajate sõbralik naeratus ja lastevanemate abivalmidus on erilised rõõmupõhjused.
Sel nädalal aga, kui olin pärast Tallinna koolitust TERAsse jõudnud, sain isetehtud kingituse Gertrudilt. Neid hetki, kus avastan end ikka ja jälle sellele armsale tähelepanule mõtlemast, jagub juba mitmendasse päeva.
Aitäh, Gertrud!

Aga keda ma ise sel nädalal rõõmustasin?