Algklassidele mänguline õpikeskkond KRIHVEL:
http://krihvel.opetaja.ee
Ja veel palju muid väärtuslikke materjale erinevatele kooliastmetele ja ainetele:
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=34
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht
Infot Tiigrihyppe SA-lt, Kristi Kasper:
Ka Prahas avati äsja pidulikult innovatsiooni aasta, 2009. a. keskendutakse loovusele ja innovatsioonile kui inimeste, ühiskonna ja majanduse arengu võtmeoskustele. Tiigrihüppe Sihtasutus koordineerib Eestis juba viiendat aastat Euroopa Komisjoni koolidele suunatud kampaaniat „Kevadpäev Euroopas”, mis on innovatsiooni-aastale kohaselt pühendatud loovusele ja innovatsioonile ning kutsub koole (kõigi kooliastmete õpilasi ja õpetajaid, lasteaedu ning kutsekoole) uuendusmeelseid lahendusi otsima. Julgustame õpetajaid varuma päeva või paar, et kaasata õpilased tegevusse, mis on keskendunud Euroopa-teemadele. Nii saavad noored võimaluse Euroopa kodanikena oma mõtteid väljendada ja sõna sekka öelda ning mõelda loovalt ja uuenduslikult kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil. Kevadpäeva projekt kestab 25. märtsist kuni mai lõpuni ning kulmineerub 9. mail, mil tähistatakse Euroopa päeva. Oma kool tuleks aga registreerida juba praegu! Teavet erinevate üle-euroopaliste, aga ka Eesti-siseste projektide ja konkursside kohta uuendame pidevalt Kevadpäeva keskses portaalis, mis on kättesaadav ka eesti keeles.
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=87
20.1.09
Õppimiskoht muutub töökoha sarnaseks
Haridusfoorumil Rakveres rääkis TLÜ haridustehnoloogia osakonna juhataja Mart Laanpere tulevikukoolist, kus õpitakse uut moodi ja isegi koolimajad on teisel viisil ehitatud.
Missugune on tuleviku koolimaja?
„Maailm liigub aeglaselt, aga visalt arvutipõhise õppe suunas. See toob kaasa täiesti uutmoodi pedagoogika, millele koolimajade praegune ruumilahendus – klassid, pingid, tahvel – ei sobi. Rootsis juba ehitati üks koolimaja ümber väikesteks kontoriteks, kus igal õpilasel on oma töökoht. Õpilane tuleb kooli, töötab seal oma projekti kallal, teatud kellaaegadel on tal n-ö tootmisnõupidamised, kus ta kohtub oma klassikaaslaste ja õpetajatega, räägib, mida on klassi ühisprojektiga seoses teinud või avastanud, arutab edasist tegevusplaani jne.”
Loe edasi:
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=830
Missugune on tuleviku koolimaja?
„Maailm liigub aeglaselt, aga visalt arvutipõhise õppe suunas. See toob kaasa täiesti uutmoodi pedagoogika, millele koolimajade praegune ruumilahendus – klassid, pingid, tahvel – ei sobi. Rootsis juba ehitati üks koolimaja ümber väikesteks kontoriteks, kus igal õpilasel on oma töökoht. Õpilane tuleb kooli, töötab seal oma projekti kallal, teatud kellaaegadel on tal n-ö tootmisnõupidamised, kus ta kohtub oma klassikaaslaste ja õpetajatega, räägib, mida on klassi ühisprojektiga seoses teinud või avastanud, arutab edasist tegevusplaani jne.”
Loe edasi:
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=830
19.1.09
Käes on innovatsiooniaasta ehk kokkuvõte koolitustest Poolas
Käesolev aasta on Eestis innovatsiooniaasta!
Innovatsiooniaasta projektijuht Urmas Kõiv räägib, et see on uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta, üleriigiline kogu aastat hõlmav koostööprojekt, mis on suunatud kogu ühiskonna uuendusmeelsuse kujundamisele. Ta loodab, et innovatsiooniaasta toob välja Eesti inimestes peituva uuendusmeelsuse ja ettevõtlikkuse.
Ajakiri The Economist eriväljaanne The World in 2009 annab erinevate riigijuhtide, nt Hispaania peaminister ja Jordaania kuninganna, kaudu sõnumi haridusele, kuivõrd oluline on hariduse roll ühiskondade käekäigu toetamisel just õpilaste loovuse ja e-hariduse arendamise kaudu!
Ka Poolas möödunud nädalal toimunud koolituste olulised teemad olid seotud innovatsiooniga: loovus ja e-õpe.
Kuidas äratada endas LOOVUS?
Abiks on:
1) pingevaba olek,
2) keskendumine,
3) paindlikkus,
4) avatus,
5) uudishimu.
E-ÕPPEST
E-keskkonnad on meie laste jaoks väga loomulik õpi-, suhtlus-, meelelahutus- jms keskkond. Kuidas rakendada sellist loomulikku olemist lapse arengu heaks? Kuidas kasutada seda väärtuslikku, kõige operatiivsemat infot kajastavat ressurssi tänapäeva väljakutsetega suurepäraselt toimetuleva õppija heaks? Kuidas aitab e-õpe integreerida õppeaineid ja luua rohkem seoseid tegeliku eluga? Milliseid võimalusi selleks annab projektõpe?
Loodame, et TERA õppijate heaks leiame üheskoos nendele küsimustele vastuseid!
Urmas Kõiv: "Iga inimene saab midagi uuendada - iseendas, enda ümbruses, tööl, kodus, külas, linnas. Kui iga inimene teeb aasta jooksul ühe uuenduse, oleme miljoni uuenduse võrra rikkamad!"
Innovatsiooniaasta projektijuht Urmas Kõiv räägib, et see on uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta, üleriigiline kogu aastat hõlmav koostööprojekt, mis on suunatud kogu ühiskonna uuendusmeelsuse kujundamisele. Ta loodab, et innovatsiooniaasta toob välja Eesti inimestes peituva uuendusmeelsuse ja ettevõtlikkuse.
Ajakiri The Economist eriväljaanne The World in 2009 annab erinevate riigijuhtide, nt Hispaania peaminister ja Jordaania kuninganna, kaudu sõnumi haridusele, kuivõrd oluline on hariduse roll ühiskondade käekäigu toetamisel just õpilaste loovuse ja e-hariduse arendamise kaudu!
Ka Poolas möödunud nädalal toimunud koolituste olulised teemad olid seotud innovatsiooniga: loovus ja e-õpe.
Kuidas äratada endas LOOVUS?
Abiks on:
1) pingevaba olek,
2) keskendumine,
3) paindlikkus,
4) avatus,
5) uudishimu.
E-ÕPPEST
E-keskkonnad on meie laste jaoks väga loomulik õpi-, suhtlus-, meelelahutus- jms keskkond. Kuidas rakendada sellist loomulikku olemist lapse arengu heaks? Kuidas kasutada seda väärtuslikku, kõige operatiivsemat infot kajastavat ressurssi tänapäeva väljakutsetega suurepäraselt toimetuleva õppija heaks? Kuidas aitab e-õpe integreerida õppeaineid ja luua rohkem seoseid tegeliku eluga? Milliseid võimalusi selleks annab projektõpe?
Loodame, et TERA õppijate heaks leiame üheskoos nendele küsimustele vastuseid!
Urmas Kõiv: "Iga inimene saab midagi uuendada - iseendas, enda ümbruses, tööl, kodus, külas, linnas. Kui iga inimene teeb aasta jooksul ühe uuenduse, oleme miljoni uuenduse võrra rikkamad!"
16.1.09
The Paradox Of Our Age
We have bigger houses but smaller families;more conveniences, but less time.
We have more degrees but less sense;
more knowledge but less judgment;
more experts, but more problems;
more medicines but less healthiness.
We’ve been all the way to the moon and back,
but have trouble in crossing the street to meet our new neighbour.
We built more computers to hold more copies than ever,
But have less real communication;
We have become long on quantity,
but short on quality.
These are times of fast foods but slow digestion;
Tall men but short characters;
Steep profits but shallow relationships.
It’s a time when there is much in the window
But nothing in the room.
— the 14th Dalai Lama.
8.1.09
PARIM ÕPETAJATELE KIRJUTATUD RAAMAT 2008
on Edinburgi hertsogi poolt auhinnatud raamat "LÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPE".
Siit raamatust leiab häid mõtteid iga õpetaja, kes otsib, kuidas:
1) erinevates kooliastmetes põnevalt aineid integreerida;
2) mitmekesisemalt oma ainet õpetada;
3) õpimappi teha;
4) ainetevahelisi ühendprojekte läbi viia;
5) lastele õpioskusi, mälutehnikaid, jms õpetada;
6) eemaldada õppimistõkkeid;
7) teha lõimimisel teiste õpetajatega koostööd;
7) tuua tundidesse rohkem elukesksust.
Kuigi raamat on eelkõige seotud keeleõppega, on sellest palju praktilist abi ka kõigile teistele aineõpetajatele ainetevaheliste seoste, mitmekesise metoodika ja elukesksuse loomiseks!
24.11.08
Mitteformaalne õpirännak
Rännak algas 18. novembril kell 10.30 Tartu hotellis. Õpirännaku teejuhtideks olid Hannes Lens, Elina Kivinukk ja Piret Jeedas. Kahel järjestikusel päeval toimunud koolitusel erinevate rühmatööde ja arutluste vahepeal mängiti mitmeid pallimänge.
Koolituse käigus jagati matejale tuttavatest teemadest, nt multiintelligentsus, õppimis- ja õpetamismeetodi mõiste ja liigid jm. Järgnevalt teen aga kokkuvõtte formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe olemusest.
Formaalõpe on eesmärgistatud õpe, mis toimub selgelt määratletud ja institutsionaliseeritud spetsiaalselt õpetamiseks/koolitamiseks ja õppimiseks loodud keskkonnas. Õpetajad on spetsiaalselt selle valdkonna jaoks kvalifitseeritud vastavalt õpetatavale ainevaldkonnale ja tasemele, õpilasi on sageli jaotatud teatud kategooriatesse kas vanuse, taseme või spetsialiseerumise alusel. Õpieesmärgid on peaaegu alati seatud väljaspoolt, õppimisprotsessi enamasti jälgitakse ja hinnatakse, õpitulemusi tunnustatakse tavaliselt diplomi või tunnistusega. Suur osa formaalsest õppest on kohustuslik (nt kooliharidus), mille riik tagab, et saavutada ühtsust (tagada õpilasele baaspakett, et edasi õppida järgmises formaalõppeasutuses).
Mitteformaalne õppimine on eesmärgistatud, kuid vabatahtlikkuse alusel toimuv õpe, mis võib aset leida väga erinevates situatsioonides ja keskkondades, mille puhul õpetamine/koolitamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ehk peamine otstarve. Need keskkonnad ja situatsioonid võivad olla vahelduvad või ajutised, tegevusi või kursusi võivad läbi viia professionaalsed õppimise toetajad (nt noortekoolitajad), aga ka vabatahtlikud (nt noortejuhid). Tegevused ja kursused on planeeritud, kuid harva struktueeritud tavapärase tempo või õppekava teemade järgi. Tavaliselt on nad suunatud teatud sihtgruppidele, kuid harva dokumenteerivad ja hindavad õppetulemusi või –saavutusi tavapärasel viisil.
Informaalne õppimine: õppija seisukohast lähtudes on see eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Sellel on tulemused, kuid neid tunnustatakse harva, kunagi ei anta tunnistust ja ei ole õppija jaoks koheselt nähtavad, samuti ei arvestata neid hariduslikel, koolituslikel ega tööalastel eesmärkidel.
Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et huvikoolis toimub formaalne õpe ning see on formaalne õppeasutus kuigi algul arvati, et tegemist on mitteformaalse õppe ja õppeasutusega.
Rühmatöö tulemusel leiti, et huvikoolide rolliks on:
1) anda lastele tegevust vastavalt nende huvidele (sisustada vaba aega)
2) sotsiaalselt arendada last
3) erialaste oskuste arendamine
4) traditsioonide hoidmine ja edasi andmine
5) hea kultuuri tarbija (looja) kasvatamine
6) hariduse täiendamine
7) kasvatada, individuaalne lähenemine igale lapsele
8) kohaliku kultuurielu kujundamine
9) lapses järjekindluse kasvatamine
10) silmaringi laiendamine
11) eduelamuse pakkumine.
Õpirännakul osalesid Anne Masing ja Kristi Adosson.
Koolituse käigus jagati matejale tuttavatest teemadest, nt multiintelligentsus, õppimis- ja õpetamismeetodi mõiste ja liigid jm. Järgnevalt teen aga kokkuvõtte formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe olemusest.
Formaalõpe on eesmärgistatud õpe, mis toimub selgelt määratletud ja institutsionaliseeritud spetsiaalselt õpetamiseks/koolitamiseks ja õppimiseks loodud keskkonnas. Õpetajad on spetsiaalselt selle valdkonna jaoks kvalifitseeritud vastavalt õpetatavale ainevaldkonnale ja tasemele, õpilasi on sageli jaotatud teatud kategooriatesse kas vanuse, taseme või spetsialiseerumise alusel. Õpieesmärgid on peaaegu alati seatud väljaspoolt, õppimisprotsessi enamasti jälgitakse ja hinnatakse, õpitulemusi tunnustatakse tavaliselt diplomi või tunnistusega. Suur osa formaalsest õppest on kohustuslik (nt kooliharidus), mille riik tagab, et saavutada ühtsust (tagada õpilasele baaspakett, et edasi õppida järgmises formaalõppeasutuses).
Mitteformaalne õppimine on eesmärgistatud, kuid vabatahtlikkuse alusel toimuv õpe, mis võib aset leida väga erinevates situatsioonides ja keskkondades, mille puhul õpetamine/koolitamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ehk peamine otstarve. Need keskkonnad ja situatsioonid võivad olla vahelduvad või ajutised, tegevusi või kursusi võivad läbi viia professionaalsed õppimise toetajad (nt noortekoolitajad), aga ka vabatahtlikud (nt noortejuhid). Tegevused ja kursused on planeeritud, kuid harva struktueeritud tavapärase tempo või õppekava teemade järgi. Tavaliselt on nad suunatud teatud sihtgruppidele, kuid harva dokumenteerivad ja hindavad õppetulemusi või –saavutusi tavapärasel viisil.
Informaalne õppimine: õppija seisukohast lähtudes on see eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Sellel on tulemused, kuid neid tunnustatakse harva, kunagi ei anta tunnistust ja ei ole õppija jaoks koheselt nähtavad, samuti ei arvestata neid hariduslikel, koolituslikel ega tööalastel eesmärkidel.
Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et huvikoolis toimub formaalne õpe ning see on formaalne õppeasutus kuigi algul arvati, et tegemist on mitteformaalse õppe ja õppeasutusega.
Rühmatöö tulemusel leiti, et huvikoolide rolliks on:
1) anda lastele tegevust vastavalt nende huvidele (sisustada vaba aega)
2) sotsiaalselt arendada last
3) erialaste oskuste arendamine
4) traditsioonide hoidmine ja edasi andmine
5) hea kultuuri tarbija (looja) kasvatamine
6) hariduse täiendamine
7) kasvatada, individuaalne lähenemine igale lapsele
8) kohaliku kultuurielu kujundamine
9) lapses järjekindluse kasvatamine
10) silmaringi laiendamine
11) eduelamuse pakkumine.
Õpirännakul osalesid Anne Masing ja Kristi Adosson.
19.11.08
TERA õppija 4 ÕPIOSKUST
Eelmise veerandi lõpul oli TERAs keskuste päeva teemaks "ÕPIOSKUSED". Õpilased said harjutada õppimiseks kasulikke nippe, õppida iseennast kui õppijat paremini tundma, avastada oma tegelikku saavutuspotentsiaali ning proovida ajajuhtimiseks vajalikke oskusi.
Õpioskuste valdamine muudab õppimise tulemuslikumaks ja nauditavamaks. See aga omakorda soodustab valmisolekut elukestvaks õppeks!
TERA õppija 4 õpioskust on:
1. ÕPIHUVI TEKITAMINE JA SÄILITAMINE - eesmärgistamine, õppimist toetava emotsionaalse seisundi ja mõtteviisi valimine, segajate vältimine.
2. ÕPPIMISPLAANI KOOSTAMINE JA TÄITMINE - piisava uneaja, puhkeaja, õppimisaja, tervisliku toitumise, sportimise kavandamine.
3. ÄRAÕPPIMINE - info kogumise, süstematiseerimine ja seostamise oskused, märkmete tegemise ja tekstiga töötamise oskused, küsimuste esitamise oskused, mälutehnikad.
4. ENESEANALÜÜS - teadlikkus oma õpistiilidest, oma enesehinnangu toetamise ja parendamise oskused, tagasiside küsimise ja kasutamise oskused.
Tellimine:
Postitused (Atom)