Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 7

Kuidas ennast ise keerulises olukorras rahustada*:

1. Kui tunned, et oled valmis plahvatama, võta aeg maha ja ära vasta kohe.
Soovitav on mõned korrad sügavalt sisse-välja hingata.

2. Üks suur võluvahend on naeratus. Kui keegi ütles mingi rumaluse või solvas, on soovitav see tühiseks naljaks pöörata. Naeratus avaldab positiivset mõju partnerile ja ütlejale endalegi.

3. Kolmandaks soovitavad psühholoogid suhtuda kõikidesse elunähtustesse kainelt ja realistlikult. Inimesi tuleb võtta sellisena nagu nad on, sest täiskasvanud inimest vaevalt et muuta õnnestub. Ebameeldivasse inimesse võib suhtuda kui halba ilma, millel ei tohi lasta oma tuju rikkuda.

4. Üks suhtlemise kuldreegel ütleb, et halvas tujus vältige teistele inimestele hinnangute andmist, sest siis pole te objektiivne. Halvad sõnad ja sõim on soovitav ajaliselt edasi lükata, näiteks õhtu või järgmise päeva peale. Kui keegi tuleb teie jutule väga ärritunult, siis kuulake ta lihtsalt ära ja ärge kohe vastake.

5. Ebaõnnestumisi on soovitav võtta võimalikult kergelt. Tasub meeles pidada, et ka kõige edukama inimese elus on vahel ebaõnne.

6. Olukorda analüüsides on võimalik midagi sellest tuleviku jaoks kõrva taha panna. Alati on võimalik lohutada ennast sellega, et kellelgi on veel halvem. Kui tundub, et miski enam rõõmu ei paku, tasub rõõmustada selle üle, et peagi tuleb jälle nädalalõpp, kevad või suvi, mida keegi parasjagu ootab.

7. Tööl tuleb ikka ette, et keegi teie tegevust kritiseerib. Sellesse tuleb suhtuda rahulikult ja püüda mõista kriitika motiive. Tööalane kriitika tuleneb enamasti soovist tulemusi parandada ja sellest võib kasu olla. Ka kiitmise puhul tuleb tasakaal säilitada. Oma heategudele võiks vaadata kui kohusetäitmisele. Igati taunitav on soov iga hinna mida teha oma edukuse suurendamiseks. Kadedusest saab alati alguse vaen. Soovitav on elada tulevikus ja mitte mõelda kogu aeg sellele, mida oleks võinud teisiti teha, sest möödaläinut tagasi nagunii ei saa.

8. Stressirikkas olukorras tuletada meelde, et

MAAILM ON TÄPSELT SELLINE, MILLISEKS ME TA OMA TUNNETE, MÕTETE JA KUJUTLUSTEGA ENDALE TEEME.

*Niitra, S.(2004) Stress. Räägivad juhid ja hingetohtrid. Äripäeva Kirjastus

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 6

Katkend Tuuli Taaveti* artiklist "Kuidas leevendada stressi?"

Stress ja kolleegid

Palju saavad stressis kolleegi abistamiseks teha tema kolleegid. Kui kaastöötaja hoidub äkki omaette ja ignoreerib teisi, on see märk ülepingest. Stressis töötaja ärritub kergesti, kaotab alatasa oma asju ja töötab kaootiliselt. Sageli jätab selline inimene oma välimuse unarusse ning tema töölaud mattub paberite alla. Kolleegide tööpingete leevendamiseks on soovitatud järgmist (Taimi Elenurm):
1. hoidu negatiivse energiaga nakatumisest;
2. paku toetust (vestle, kutsu lõunale või sportima);
3. ole hea kuulaja ja võimalda teistel vabalt kõik hinge pealt ära rääkida. Lase kaaslasel vabalt väljendada oma mõtteid, probleeme ja tundeid;
4. säilita positiivne suhtumine;
5. austa teise arvamust;
6. aita järjestada ülesandeid ja leida olulisim;
7. tarbe korral sõnasta kolleegi probleem ümber – lootustandvamaks ja positiivsemaks. Ära räägi talle liiga pikalt mitte haigustest vaid ravist, mitte tülist vaid lahkarvamustest, mitte puudustest, vaid vajadustest jne;
8. püüa koos kolleegiga välja selgitada need isiksuse ressursid, millele edasises võiks toetuda: nt abivajaja tugevad küljed, mis aitavad kaasa toimetulekule antud olukorras;
9. leia probleemi lahendamisel kasvõi väikseid edumärke, mis võiksid kaaslast julgustada.

*Tuuli uurib oma magistritöös stressi teemat õpetajatöös.

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 5

TERA õpilaste tarkusi tervislikust ja stressivabast elust:

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 4

Lõõgastu ja naera(ta)!

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 3

Tarkuseteri puhkamisest ja stressi vältimisest TERA Tarkadelt:

Mare: Stressi vältida ei õnnestu. Puhkuseks on vaja tavakeskkonnast eemalduda.

Inga: Teen käsitööd, jalutan, kohtun tihti sõpradega, mul on 2 kassi (Julius ja Augustus), vaatan telekat, käin tantsimas.

Malle: Käin koeraga jalutamas, trennis, metsas, looduses, toitun tervislikult, teen palju sporti, silitan koera, müran ja mängin temaga.

Kristi A: Käin trennis, tegelen teiste asjadega, riisun lehti, teen lumememme.

Evelyn: Üritan tegeleda spordiga, kuna see aga ei õnnestu, siis olen stressis.

Marjeta: LOEN ☺, töötan aias, käin väljasõitudel.

Maria: Kuulan muusikat, jalutan, loen, mõtisklen, teen käsitööd.

Sirje: Mõtlen positiivselt, head sõbrad ja hea nali on parim asi.

Anne: Kõnnin Karlovas, otsin ilusaid pilte, magan, naudin laste seltskonda.

Kersti: Valin hoolega omale sellised uskumused ja mõtted, mis aitavad end hästi tunda, hoida häid suhteid, tervist ning jätavad piisavalt aega jalgrattasõiduks, jalutamiseks, lugemiseks, mõtisklemiseks, omaette olemiseks.

Thea: Loen palju, unistan sellest, kuidas ma reisile lähen, iga hetk looduses, paneb silmad särama!

Kaie: Vaatan, kuidas tihased akna taga söömas käivad, sõidan jalgrattaga, kiigun võrkkiiges ja kohtun oma peniga.

Piret: Lühikesed koolipäevad annavad võimaluse trennis käia, olla iseendaga, loen “Bullerby lapsi”.

Ilme: Võimalusel lähen Võrtsjärve äärde!

Laine: Olen pikali voodis, loen ja magan, loen ja magan, loen ja magan. Pere söögu, mis tahab. Stressi aitab vältida positiivne mõtlemine.

Raili: Oleneb aastaajast. Kevadel töötan aias, rohin. Talvel vaatan televiisorit, mängin perega lauamänge, loen raamatuid. Pühapäeviti valmistan perekonnalõunaid. Sügisel käin seenel. Suvel külastan sugulasi.

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 2

Khalil Gibran "Prohvet":

Siis ütles põllumees: Räägi meile TÖÖST.

Ning ta vastas nõnda:
Te töötate selleks, et pidada sammu maa ja maa hingega.

Khalil Gibrani sünnikoht Liibanonis

Sest elada jõude tähendab aastaaegadele võõraks jääda ja astuda välja elu
protsessioonist, kes kuninglikus ja uhkes alistuvuses on sammumas vastu lõpmatusele. Kui töötate, olete flööt, kelle südame läbi
tundide tuhin muusikaks muutub.
Kes teie seast tahaks olla kõrkjas, tumma ja vaikiv kesk hõiskavat kooskõla?

Alati on teile öeldud, et töö on needus ja vaev õnnetus. Aga mina ütlen teile, et kui te töötate, täidate maa kõige kaugemas unenäos osa, mis on mõistetud teie omaks juba selle unenäo sündides.

Ainult jõudumööda tööd tehes armastate te elu tõeliselt,
Ja armastada elu töö kaudu tähendab tunda lähedalt elu ülimat saladust.
Aga kui te oma valus hüüate sünnitust vaevaks ja keha elatamist oma laubale kirjutatud needuseks, siis vastan ma teile, et mitte miski peale sellesama higi ei pühi ära seda, mis sinna on kirjutatud.
Sedagi on teile öeldud, et elu on pimedus, ja oma küllastumuses kordate te kajana elust väsinute poolt öeldut.
Ja mina ütlen, et elu on tõepoolest pimedus, kui pole tungi,
Ja iga tung on pime, kui pole tarkust,
Ja iga tarkus on tühi, kui pole tööd,
Ja iga töö on tühi, kui pole armastust;
Ja töötades armastusega köidate end kokku iseenda ja üksteise ja Jumalaga.

Ja mida tähendab töötada armastusega?
See tähendab kududa kangast omaenese südamest tõmmatud lõngast, just nagu hakkaks seda kangast kandma su armastatu.
See tähendab ehitada maja kiindumusega, just nagu hakkaks selles majas elama su armastatu.
See tähendab külvata õrnusega ja lõigata rõõmuga, just nagu hakkaks vilju sööma su armastatu.
See tähendab vastutada kõigi asjade eest, mida sa kujundad omaenese vaimu hinguses, Ja teada, et kõik pühad surnud seisavad su ümber ja vaatavad.

Sageli olen ma kuulnud teid ütlemas otsekui unes: See, kes raiub marmorit ja avab kivis omaenese hinge kuju, on õilsam sellest, kes künnab põldu.
Ja see, kes haarab vikerkaare, et laotada ta inimkujuliselt lõuendile, on suurem kui see, kes valmistab sandaale meie jalgade tarvis.

Aga mina ütlen, ja mitte unes, vaid keskpäevakirkuse ülimas ärkvelolus, et tuul ei kõnele sugugi sulnimalt suurtele tammedele kui vähimatele rohulibledele; Ja ainult see on suur, kes tuule hääle suudab muuta lauluks omaenese armastuse jõul.

Töö on nähtavaks saanud armastus. Ja kui te ei saa töötada armastuse, vaid ainult vastumeelsusega, siis on parem, kui jätate töö sinnapaika ning istute templiväravas, et võtta vastu almuseid neilt, kes töötavad armastusega. Sest kui te küpsetate leiba ükskõiksena, küpsetate te kibedat leiba, mis kustutab vaid pool inimeste näljast. Ja kui te vimmaga südames purustate viinamarju, siis nõrgub teie vimmast mürki veinisse. Ja isegi kui te laulate inglitena, ometi laulmist armastamata, siis jääb teid kuulav inimkõrv kurdiks päeva ja öö häältele.

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 1

ÄRA PELGA STRESSI, PIGEM ÕPI SELLEGA TOIME TULEMA*

Eve Sooba
Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst

Tihti kuuleme inimesi enda ümber rääkimas, et mul on praegu suur stress või et mul on nii stressi tekitav töö. On stress meile ohtlik, kas peaksime seda kartma, kas see kahjustab meie südant ja veresooni?

Mis see STRESS siis on?
Stress on organismi nö häireseisund, kus organism on valmis hakkama saama suurte raskustega ja ebatavaliste pingutustega. Meie lihased on pingeseisundis, verevarustus nendes jõuline, vererõhk on kõrgem, süda lööb kiiremini, veres möllab adrenaliin ja meie kehas vabanevad hormoonid suunavad erinevaid reaktsioone ning ainevahetust näiteks energia saamiseks (et oleks jaksu joosta, vaenlasega võidelda, et süda jaksaks kiiremini verd pumbata jne). Isegi meie meeleorganid töötavad stressis olekus erinevalt. Näiteks nägemine töötab teisel reziimil, et vastu võtta impulsse tajumaks edukamalt ootamatut olukorda, kui samas aktiivne seedimine pole vajalik ja see „magab“. Tänapäeva maailmas läheb füüsilist valmisolekut selliseks võitluseks vähe vaja, pigem jääb võitlus mõtte tasandile. Siit tulevad käärid, sisemine pinge „kuhjub“, aga maha laadida ei saa seda kuidagi, nii teevad kahju lihaspinge tõttu ahenenud veresooned, mis tõstavad vererõhku. Veresoontes kiireneb ka lupjumise protsess, verel on raskem voolata kitsastes soontes ja organite verevarustus saab häiritud. Kõrge vererõhk on südamele suureks koormuseks, millega süda püüab toime tulla. Nii hakkab südamelihas paksenema, süda ei suuda enam piisavalt lõõgastuda. Need protsessid viivad südamepuudulikkuse tekkele. Tõsise veresoonte ummistumise tagajärgedeks on südamelihase infarkt või ajuinfarkt. Kõrgvererõhutõve ehk hüpertoonia tagajärgedeks on ka neerude, silmade ja teiste veresoonte tõsine kahjustus ning nende organite talitlemise häired. Pikka aega või sageli pingesolevad lihased võivad põhjustada tugevaid valusid näiteks kaela-õlavöötmes või alaseljas.

Kas olukord on lootusetu?
Ilma stressi tekitava maailmata pole võimalik elada, sest pingesituatsioonid on ju kõikjal meie ümber. Siinkohal teemegi põhilise vea. Tehkem endale asjad selgeks. Stress ei ole iseenesest paha – vahel ongi vaja kiirelt end koguda ja valmis olla kõigeks. Õige oleks aga oma keha kasvatada valima, millest teha endale probleemi ja mida võtta vabamalt. Selleks tuleks iseennast rohkem tundma õppida – võtta aeg maha ja mõelda, mis mind vihastab ja miks, seejärel saab edasi mõelda, kuidas vihastavaid asjaolusid muuta või vältida. ENESEANALÜÜSI on vajalik lisaks negatiivsete reageeringute analüüsile ka seetõttu, et tänapäevases maailmas on väga paljude inimeste krooniliseks probleemiks ajapuudus ja eriti puhkamise vähesus. Kui mõtleme oma ajakava läbi ja sinna sisse ei mahu normi järgi soovitatav vähemalt 7-8 tunnine uni, kui nädalate viisi ei saa õhtuti rahulikult lõõgastuda, sõpradega suhelda ega hobidega tegeleda, siis on normaalne eluks vajalik tasakaal häirunud. Kui sellisele elule lisada veel vähene liikumine, südame tervisele sobimatu toit ja suitsetamine, siis ei ole imestada kui eluohtlikud haigused saabuvad noorelt. Pidev pinge põhjustab omakorda väsimust ja see võib ka unehäireid tekitada. Väsimus koos kehva tujuga on omakorda ohtlik, see võib panna lohutuseks sööma (sealt tekib energia) ja teiseks pärsib soovi olla füüsiliselt aktiivne. Kas olete tähele pannud, et halb tuju niidab nii maha, et pole jaksu miskit ette võtta? See on tõeliselt ohtlik suletud ring.

Nüüd kui põhjused on leitud, on siiski veidi kergem. Kui tead, milline õun on mäda, siis ära seda koogi sisse pane. Hüppa lihtsalt sellelt laevalt maha. Proovi muuta ELUSTIILI. Praegu kevadel, kus valgust rohkem ja päike juba iseenesest meid rõõmustab, on seda kindlasti kergem teha. Otsi stressi allikaid aktiivselt, vaata üle oma TOITUMISE ja LIIKUMISE tasakaaal ja hakka tegutsema. Alusta sellest, et ära püüa alguses teadlikult muuta kõige suuremaid asju, sest võibolla neid ei saagi muuta. Tee muudatusi väikeste sammude kaupa. Kiida ennast sageli, ole teadlikult positiivne, püüa leida ka vähemeeldivate asjade juures mõni meeldiv nüanss. Kui ikka emotsiooni väheks jääb, meenuta meeldivaid seiku varasemast ja püüa ärritavate asjade sees pikalt mitte viibida. Ole julge - kui leiad, et sul on jaksu muudatusteks, siis võta neid ka ette, kuid jää alati reaalsusesse. Kui miski ebaõnnestub, tee endale selgeks, et see on normaalne, sest kõik ei saagi alati kõige paremini välja tulla. Kui õpid väikeseid ebaõnnestumisi rahulikult võtma, siis näed, et see ei ärrita sind enam. Mõned asjad saab lihtsalt „riiulile“ ära panna ja sinna õiget aega ootama jätta. Kui siiski meel on kurb, siis ära häbene end tühjaks nutta. Emotsionaalsus on inimlik. Lisaks südame haiguste ennetamisele, on regulaarsest füüsilisest aktiivsusest kasu ka pingemaandamisel. Füüsiline koormus aitab säilitada hea tuju ning tõstab ka stressitaluvust. Soovitav on teha midagi sellist, mis naha „soojaks ajab“: veidi kiiremat kõndi, ujumist, tantsimist, vesivõimlemist, suusatamist, uisutamist, jalgrattasõitu vms. Suur kasu tervisele tõuseb igapäevasest 30 minutilisest liikumise lisamisest oma päevakavasse. Teada on, et aega napib – seepärast soovitus sulle: planeeri oma liikumised nädala lõikes, kasuta treeninguteks ära kodu ja koolitee, trepid tööl, lastega müramine jms. Igal juhul püüa endale leida meelepärane füüsilise aktiivsuse viis aiatöödest saalihokini ja naudi seda kogu hingest. Ole TEADLIK oma keha suhtes, lisaks aeroobsele treeningule vajad tegelikult ka väikest lihaste trenni ja absoluutselt kindlasti venitusi, vähemalt pärast treeningut.
Kindlasti pööra tähelepanu une pikkusele ja MAGA end välja regulaarselt. Toidu osas võiks iga päev jälgida, kas ikka sai söödud u 400gr aed- ja puuvilja nagu vaja oleks. Oled eksiteel, kui arvad, et vajad iga päev liha ja vorsti, vabalt võid mõni päev olla „juurikadieedil“. Ära menüüs kalasöömist vähemalt paaril päeval nädalas unusta, see on väga vajalik. Süües väldi täiskõhu tunde teket, kasulik on süüa pigem vähe.
Mina ei usu, et stressiga toimetulek õnnestub nädalaga. Tükk aega tuleb mõelda, siis tasahilju toimetama hakata. Ka parem enesetunne ja ilusamad tervisenäitajad tulevad pikkamisi. Soovitan kannatlik olla ja kindlasti kiida end saavutuste eest. Sina ise oskad kõige paremini oma tegemisi hinnata ja oled kiitusi väärt!

Kokkuvõtted soovitustest stressiga toimetulekul

Mõtted ja meel:

1. Õpi stressi allikaid ära tundma ja analüüsi neid
2. Kiida sageli nii ennast kui ka teisi
3. Usalda ennast ja lepi ka puudustega iseendas
4. Tee endale meelepäraseid tegevusi sagedamini
5. Jää reaalseks muudatuste tegemisel
6. Ole teadlikult suhtumistes ümbritsevasse positiivne

Elustiil:

1. Planeeri oma vaba aeg ja harrastused
2. Puhka regulaarselt piisavalt
3. Ära liialda söögiga, vaid söö teadlikult kasulikke toite ja mitte ülemäära
4. Muuda füüsiline aktiivsus teadlikult regulaarseks
5. Loobu suitsetamisest

*Tervise Arengu Instituudi südamenädala jaoks tellitud artikkel

Et kõike ausalt ära rääkida pean alustama sõbrannast, kes tutvustas mulle Comeniuse projekti ja võimalust koolitada end välismaal (www.hkk.ee). Pean veel tunnistama, et välismaa oli alguses selle projekti juures köitvam kui koolitus. Otsisime lõpututest kataloogidest välja meid huvitava koolituse (ja kõige soojema maa) ning umbes nädala jagu õhtuid kulus selleks, et põhjendada, miks just meie oleme need, kes vajavad seda konkreetset koolitust kõige enam. Ainult kaks kuud küüntenärimist ja ootamist ning positiivne vastus oligi käes.
Koolituselt ja Küproselt ootasin ma palju. Päikest loomulikult, palju vabas õhus liikumist ja asjalikke meetodeid, mida saaks klassis kohe kergesti kasutada. Päikest, nagu te isegi nägite, me ei saanud, kuid kõike muud sain ma rohkem kui lootsin. Tähtis ei olnudki lõpuks see, milliseid nippe õppisime, sest paljusid mänge ja harjutusi olime kõik mingil eluetapil õpilaste ja õpetajatena läbi teinud, vaid see kuidas ja kellega me seda tegime. Õpetajaid oli Soomest, Poolast, Rumeeniast, Hispaaniast (s.h Tenerifelt), Potugalist (Madeiralt), Itaaliast, assistendid Küproselt ja Rootsist. Me kõik olime erinevate taustadega ja õpetasime erinevas vanuses ja erinevate vajadustega lapsi. Meie kambas oli õppealajuhatajaid, algklasside õpetajaid, tugiisikuid, nõustajaid-psühholooge, kurtide ja autistidega töötavaid õpetajaid. Me tegime palju rühmatöid, mängisime mänge, lahendasime probleemülesandeid, käisime ekskursioonidel,

kohaliku naise Sullaga külatuuril ja tema kodus, mägironimas, rannas, kaljudel päikeseloojangut vaatamas, öösel ujumas. Meie õhtusöögid kestsid tunde ja lõunapausid veetsime vihmastel päevadel kamina ees lobisedes.
Selle reisiga sain taaskord veidi targemaks. Ma ei saa öelda, et õppisin ennast tundma või teistega arvestama või seda, kuidas õpilasi motiveerida. Ma õppisin lihtsalt juurde. Avastasin nii mõndagi uut, taasavastasin midagi vana, motiveerisin eelkõige ennast, sain juurde nii mõnegi sõbra ja mälestuse, mida elu lõpuni kalliks pidada. Ma võin öelda, et kasvasin selle nädalaga palju suuremaks. Ja kõige selle pärast ma soovitan soojalt, kellel on veel seiklushimu ja kogemissoovi, kasutage see suurepärane võimalus ära ja sellest saab mitu korda kallim ja kaunim mälestus kui ükskõik millisest turismireisist.
PS. Mängude kirjeldused on minu ülemises sahtlis ja rohkem pilte näete www.nagi.ee/photos/piretraig

Peeglike, peeglike seina peal...

09.-10. aprillil toimus Tartus koolikatsujate (st sisehindamise nõunike) lõppkonverents "Oma tehtud töö on meistretöö".*

See on kõige raskem.
Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle.
Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled tõeline tark.

Antoine de Saint-Exupery „Väike prints”

2006. aastal kehtestati õppeasutustes sisehindamise kohustus ja õppeasutuste nõustamine sisehindamise küsimustes ning muudeti riikliku järelevalve korraldust.

Kooli sisehindamine on igapäevane peeglisse vaatamine ehk tegemist on pideva protsessiga, mille eesmärgiks on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused, õppeasutuse järjepidev areng, selgitades välja õppeasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad. Sisehindamine annab võimaluse iseennast hinnates ausalt ja teadlikult oma tugevuste ning nõrkustega tegeleda.

Meie kooli sisehindamise strateegiagrupp on saanud TERA sisehindamissüsteemi "SORDISEEME" just sellisesse staadiumisse, et on aeg hakata kõigile osapooltele seda tutvustama ja ühiselt testima. Uute õpilaste suur arv on meile tõeline tunnustus ning usaldus, mis sunnib meid jätkuvalt igati usalduse väärilised olema!

*õige ongi meistretöö!