SSS - sisemise sihi sõnastamine

Kui tahad olla täna parem ja targem, kui olid eile, olla lugupeetud oma laia silmaringi poolest jne, siis ühe institutsioonina, mis pakub võimalusi nendele soovidele lähemale jõuda, nimetab Harald Lepisk kooli (Teeviit, 27. nov 2007).

Autor pöördub lugeja, õppija poole ühe väga olulise väitega: asjad muutuvad huvitavaks siis, kui sa otsustad, et nad on sinu jaoks huvitavad. Sul on tarvis eesmärki, mille nimel tegutseda? Kui jahiksime kooli lõputunnistust vaid ema käsu kohaselt, et tubli olla, muutuks kool meile lihtsalt üheks igavaks kohustuseks. Niipea kui õppimine saab vahendiks enda sisemiste eesmärkide/salasoovide saavutamiseks, muutub see nauditavaks protsessiks.

Ehk aitaks õppijat selgelt sõnastatud, mõõdetava, ajaliselt määratletud ja realistliku, ent samas piisavalt erutava eesmärgi sõnastamine, siis ei pea hakkama motivatsiooni kusagilt mujalt otsima, sest see on enda sees olemas.

"Mine mõnda rahulikku kohta, võta paber ja pastakas ning tee nimekiri kõikidest asjadest, mida tahad kogeda, õppida ning endas edasi arendada. Lihtsalt pane kõik mõtted kirja, ära jää ühegi juurde toppama. Järgmisena leia igale kirja pandud mõttele kolm tegevust, mis aitaksid sul seda saavutada."

Selle mõtte- ja kirjatööga sa sisuliselt programmeerid aju neid võimalusi reaalses maailmas märkama. Lahendused lihtsalt hakkavad sinu juurde tulema, lase neil end üllatada.

Mõistus juhib tundeid

Auster loob liivaterast pärli. Liivatera on austrile ärrituse tekitaja. Vastuseks ebameeldivustundele loob auster sileda kaitsekihi, mis liivatera endasse suleb ja kergenduse toob. Tulemuseks on imeilus pärl.
Austri jaoks saab ärrituse tekitaja uue seemneks. Sarnaselt sellele aitab "Mõistus juhib tundeid" arendada sul oma praegusest häiritusest või rahulolematusest midagi kasulikku.

Greenbergeri ja Padesky kognitiiv-käitumisteraapia põhises raamatus peituvad tarkused ja teadmised-võivad tõeliselt Su elu muuta!
Olles ise läbinud kognitiiv-käitumisteraapia kaheaastase koolituse-võin seda raamatut vägagi soovitada! See on käsiraamat, mis aitab sul saada iseenda terapeudiks!
"Mõistus juhib tundeid" aitab sul:
*õppida, kuidas muuta mõtteid, mis sinu probleeme soodustavad,
*lahendada probleeme ja astuda samme oma elu ja suhete parandamiseks,
*harjutada oskusi, mis aitavad kaasa sinu isiklike murede lahendamisele.
Seda raamatut ei saa lugeda kui juturaamatut, mida peale lugemist riiulisse unustad.
See raamat võiks olla sinu läheduses-nagu sinu hea sõber !

Selliselt, kuidas auster muudab ärritaja hinnaliseks pärliks, loodavad ka raamatu autorid raamatuga "Mõistus juhib tundeid"-muuta sinu elus esinevad ärritajad ja probleemid uuteks toimetulekuoskusteks ja isiklikeks eelisteks.
Et sa suudaksid varasemast enam hinnata oma mõtteid, hallata oma tundeid ja
muuta elu selliseks nagu soovid!

Õnnelikkus uues kuues

Juba mitmendat kuud on minu käes üks raamatukogu raamat. Loen seda vahel ühe lause haaval, pikema süvenemise korral isegi lõikudena. Selles on sügavust, mis ei jäta ükskõikseks, vaid puudutab nii, et tahaks mõelda, aru saada ja midagi oma elus muuta. See raamat on Mihaly Csikszentmihalyi "KULGEMINE" (ingl k Flow). Tänaseks olen saanud sealt iseenda jaoks just nii paraja koguse mõtteid, et raamat raamatukokku tagasi viia, kuid enne teen selle lühikokkuvõtte. Võib-olla leiab siit keegi vastuseid iseenda küsimustele, otsingutele.

Mis on õnnelikkus?
Aristoteles jõudis järeldusele, et see, mida mehed ja naised kõige rohkem otsivad, on õnnelikkus. Samas on aastatuhandete jooksul pärast seda avastust enamus inimesi liigagi sageli tundmas vaid rahutust ja tüdimust.
Pärast paarituhande inimesega läbiviidud uuringuid vastab raamatu „Kulgemine“ autor oma raamatus küsimusele „Millal tunnevad inimesed end kõige õnnelikumana?“. Esimeses peatükis ta kirjutab: „Ma avastasin, et õnnelikkus ei ole midagi, mis meile osaks langeb. See ei ole tingitud õnnestumisest või juhusest. Raha eest ei saa seda osta ega jõuga ei saa seda sundida. See ei sõltu välisest sündmustest, vaid pigem sellest, kuidas me neid tõlgedame. Tegelikult on õnnelikkus seisund, mille vastuvõtmiseks me peame valmistuma, arenema ja mida igaüks peab ise kaitsma. Inimesed, kes oskavad kontrollida oma sisemisi tundeid, suudavad määratleda oma elukvaliteeti. Lähemale õnnelikuks olemisele pole võimalik jõuda.“

Kust kulgemist leida?
Tosina aasta jooksul mitme tuhande inimesega tehtud intervjuude käigus uuris autor, mida tundsid inimesed oma elu tipul olles, või mis hetkel nad oma tegemisi kõige enam nautisid. Ta jõudis järeldusele, et meil kõigil on võimalik oma elukvaliteeti parandada. Kõige positiivsemate kogemuste kirjeldamisel mainivad inimesed kaheksast omadusest vähemalt ühte, millest kujunevadki kulgemise ehk täieliku kaasahaaratuse koostisosad:
1) tegevuses on piisavalt väljakutset;
2) keskendumine tegevusele;
3) kindlad eesmärgid;
4) saame tehtu kohta tagasisidet;
5) tegevus on kaasahaarav ja igapäevamured ununevad;
6) tegevus on meie kontrolli all;
7) samal ajal ei muretse me oma mina pärast;
8) ajatunnetus muutub: tunnid mööduvad minutiga ja minutid tunduvad tundidena.

Kõik kalale?
Uuringud näitavad, et kalal käimine pole ainus tegevus, mis neile kriteeriumidele vastab☺! Sport, lugemine, lillekasvatus, jalutamine, suhtlemine, muusika, reisimine, tants tunduvad ka mõne jaoks meist sama kogemuse andvat. Nt Kui mägironija on vallutamas rasket mäge, on ta oma rollis sügavalt sees. Ellu jäämiseks peab ta olema 100% mägironija. Pole absoluutselt oluline, kas ta nägu on must või mitte. Tegelikult on nauding peidus igas ettevõtmises, kui leiame üles selle Päris Oma Kulgemise Kogemuse.

Millal mina ise midagi sellist viimati kogesin? Kolmapäeval, meie 9. klassi noormeestele õpioskuste tundi andes; laupäeval abikaasaga lõunat süües; enne seda Ilona Musta ettekannet lugedes; tööpäevil kolleegidega teed juues; strateegiakohtumisi ette valmistades. Paistab, et kulgemise kogemust jagub igasse päeva! Ainuke erinevus mägironijaga on see, et enne vaatan, et nägu must ei oleks:)!

Kulgemine, nagu ka kõik muud kogemused, ei pruugi olla üdini head. Head on selles niipalju, et see võib muuta elu rikkamaks, vürtsikamaks ja mõtestatumaks, mis omakorda tugevdab meie isiksust. Mina areng on kulgemise alus.

Head kulgemist!

Käes on arenguvestluste aeg!

Pireti ema tuli koos Piretiga arenguvestluselt ja jagas oma muljeid sõbraga: "Ma ei teadnudki varem, et mu lapsel on nii tore õpetaja!" "Kuidas sa siis alles nüüd selle avastasid," imestas sõber. "Mõtle, me rääkisime vestlusel ainult Piretist!" ütles ema ja vaatas õnnelikult Piretile otsa.

Õpetaja kogemus:
"Tänu arenguvestlustele olen mina oma õpilasi paremini tundma õppinud. Paar kommentaari on olnud, et polnudki nii jube ja et see näitab õpilastele, et klassijuhataja hoolib."

Õpilase kogemus:
"Arenguvestlus andis mulle lisa-mõtlemisainet, kuhu minna peale põhikooli, ja teadmisi, et õpetaja on ka meie tuleviku peale mõelnud. Arenguvestlus näitas ka, mida mu ema mõtleb minu tulevikust ja elust, sest kodus me omal algatusel sellest tavaliselt ei räägi."


Veel möödunud sajandi lõpus tähendas õpetaja kutse kooli tulla nii õpilasele kui vanemale viimast võimalust lahendada õpilase koolikoerusi. Ometi on veel siiani lapsevanemaid, kes õpetajalt kutset arenguvestlusele tulla saades ehmatavad, et mis nüüd küll juhtunud on.
Õnneks lähtuvad tänapäeva õpilase, lastevanemate ja õpetajate vahelised kohtumised hoopis teistest eeldustest:
1) iga laps on ainulaadne,
2) kõik lapsed arenevad,
3) õpilase individuaalsel arendamisel on koostöö koduga möödapääsmatult vajalik,
4) koostöö aluseks on usaldus ja sarnane arusaam lapse arengust,
5) usalduslik koostöö aitab ennetada suuremad probleemid lapse arengus,
6) ükski elektrooniline kanal ei asenda silmast silma kohtumisi.

Kord küsiti minult koolitusel, et mis on arenguvestluste läbiviimise juures kõige tähtsam. Siiani olen veendunud, et selleks on õpetaja valmisolek. Minu kui õpetaja suhtumine arenguvestlusesse mõjutab seda, kuidas ma neid ette valmistan, millise meeleoluga peret vestlusele ootan, kuidas vestlusel käitun ja millise kogemusega vanemad koos lapsega vestluselt lahkuvad. Meie valmisolekud aga sõltuvad eelkõige meist enestest. Oli vist H. Ford see mees, kes ütles, et vahet pole, kas sa mõtled, et ma suudan või ei suuda, mõlemal juhul on sul õigus. Aga kasulikum on alati valida see uskumus, mis tagab minu ja minuga seotud inimeste rahulolu.

Mis siis pani Pireti ema üleöö õpetajast nii arvama? Ta ütles: "Ma tunnen, et õpetaja hoolib."
Iga kord, kui teeme valiku kellegagi isiklikult kohtuda, on see märk hoolimisest.

Ka TERAs on alanud arenguvestluste aeg! TERA hoolib.

Ilusaid ja sisukaid kohtumiskogemusi kõigile!

Kalender - meelespea

http://rainlendar.net/cms/index.php
Installeeri arvuti töölauale tagasihoidlik kalender - meelespea. Kalendrit on võimalik muuta ka eestikeelseks.

Kujunda ise klassiruum

Classroom Architect
http://classroom.4teachers.org

Katseta värve ilma värviseks saamata.

Color Visualizer
http://www.sherwin.com/pro/paint_colors/paint_color_samples
Värvisimulaator
http://www.sadolin.ee
Katseta värve nii sisekujunduses, kui ka hoonete peal.

Riikide andmebaas.

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html
Põhjalik andmebaas maailma riikide kohta. Võimalus vaadata erinevaid valdkondi võrdlevaid "edetabeleid". (klõpsa tulpdiagrammi kujutaval märgil)

Vee- ja tuleohutus

http://www.kustuti.ee
Kuidas käituda tuleõnnetuse puhul? Tutvu ka veeohutusalaste testidega.

Näolihased

http://www.artnatomia.net/uk/artnatomy.html
Õpi tundma näolihaseid. (Level I) Grimassid ja näoilmed (Level II) (Ingliskeelne)

Kuidas toitud sina?!

http://www.ampser.ee
Tuleta meelde mida sa päeval sõid. Koosta enda päevamenüü. Võrdle toiduaineid jne.

Interaktiivsed matemaatikaülesanded

http://rainforestmaths.com
Kogumik interaktiivseid matemaatikaülesandeid. Alates lasteaiast kuni 6nda klassi õpilasteni. (Ingliskeelne)

Leia 5 erinevust.

http://www.ivoryboy.com/difference.html
Piltidele on "peidetud" ka numbrid, mis näitavad kui mitu erinevust veel leida on.

Pildi sisse minek.

http://interact10ways.com/usa/information_interactive.htm
Nii nagu maakera sees on veel suurem maakera, nii on ka piltide sees veel rohkem pilte. Ärge ära eksige ;)

8.—9. klassi õpilaste mõtteid sallivusest 16. novembril, sallivuspäeval

Minu arvates on sallivus see, kui
ma ei tee põhjuseta teistele halba
üksteist ei ignoreerita, arvestatakse teistega.
mõeldakse ka teiste inimeste peale, ollakse sõbralikud
kedagi ei halvustata, kõikidest peetakse lugu
igaüks aktsepteerib teist inimest just sellisena, nagu ta on, ja suhtleb temaga isegi siis, kui teised ei taha temaga suhelda
inimesed aktsepteerivad endast erinevaid inimesi ega kiusa neid
inimene, kes ei meeldi sulle, tuleb su juurde, aga sa ei näita seda välja ja lepid olukorraga

Ma ei salli, kui
· minu mõtted või riided või muud sellised teistele ei meeldi – see pole teiste asi, milliseid mõtteid või riideid ma kannan
· sildistatakse või antakse hinnanguid asjadele, mille kohta midagi ei teata
· teisi sõimatakse, suhtutakse halvasti. Ei meeldi ka see, kui unustatakse ”10 käsku”
· keegi karjub, möliseb, jookseb kogu aeg
· keegi arvab, et ta on teistest parem, targem, ilusam
· inimesed klatšivad või arutavad asju, mis otseselt neisse ei puutu
· inimesed lollitavad, mõnitavad. Lollitamine on nõme ja lapsik tegevus
· koolis valitseb vaenulik õhkkond ning kaasõpilaste põhieesmärk on, et sul läheks halvasti. Ei salli, kui irvitatakse teise üle, et tekitada enesetundesse ebakindlust
· mind mõnitatakse
· inimesed ei salli üksteist
· kui mu esinemist segatakse, sest siis läheb kõik valesti. Eriti ma ei salli, kui kaaslased pole mõistvad

Et olla sallivam, saan ma
vähem teiste mõttetute naljade üle naerda
vahel vait olla
silma kinni pigistada teise vea juures, nt kui ta ütleb mõne sõna naljakalt või on püksid valepidi, ei hakka ma teda veel maha tegema
muuta oma mõtteviisi nii, et ma mõtlen natuke ka teiste inimeste peale ja mitte ainult iseendale
suhelda ja rääkida rohkem inimestega
mõista rohkem teiste probleeme ja muresid
arvestada rohkem teistega ja üritan olla lahke
austada teisi inimesi leppida nende iseloomudega
suhtuda teistesse paremini

Õpilaste kirjutisi luges ja sõelus Mari-Mall

J. Spinelli "Tähetüdruk" - raamat sallivusest

Lõpetasin "Tähetüdruku" lugemise eile, ööl enne tolerantsuse päeva. Tahan teiega jagada leitud mõtteid, mis peidetud tsitaatidesse.

Ning siis maateaduse tunnis kuulsin ma tema nime: "Tähetüdruk".

Tahtsime ta määratleda, lahti harutada, nagu tegime üksteise puhul, ent näis, nagu ei pääseks me mööda sõnadest "veider" ja "kummaline" ja "lollakas". Ta käitumine lõi meid tasakaalust välja.

Kevin hüüatas: "Nagu hoopis teine liik!" --- Archie: "Vastupidi, ta on üks meie hulgast. Kõige suuremal määral. Ta on rohkem kui me ise. Ta on seda, arvan ma, mis me tõeliselt oleme. Või olime."

Kogu päeva oli Tähetüdruk raha maha poetanud. --- "Ma vihkan münte," ütles ta. "Need on nii tülikad." "Kas sa saad ikka aru, kui palju raha sa niimoodi aasta jooksul minema viskad?" küsisin ma. "Aga kas sina ikka oled näinud väikese lapse nägu, kui ta silmab kõnniteel penni?" küsis tema.

Olin sidunud end ebapopulaarse isikuga. Selles seisnes mu kuritegu. --- Ent ülejäänu oli vaikus, teine kõrb lisaks sellele, milles ma juba elasin, kus "tere" oli sama harv kui vihm. Hommikul enne esimest kella tulin kooliõue ja ainus, mida ma nägin, olid kuklad. Kõik trügisid minust mööda teisi hõigates. Uksed sulgusid mu nina ees. Oli naer ja oli lõbu, ent see hüples minust üle nagu lame kivi mööda veepinda.

Tähetüdruk oma võilillekollases kleidis näis hõljuvat mööda promenaadi. Ta istus külgkorvi, lilledega ülekülvatud jalgratas veeres öhe ja see oli viimane, mida keegi meist kunagi Tähetüdrukust nägi.

Aitäh selle raamatu märkamise ja soovitamise eest, Mari-Mall!

34. matemaatikaõpetajate päevad Võrumaal 02.-03.11.2007

Igal sügisel saavad vabariigi matemaatikaõpetajad kokku, et arutada ühiselt lahendamist vajavaid probleeme, kuulata loenguid erinevatel teemadel ja suhelda üksteisega. Sel aastal oli korraldus veidi teistsugune. Nimelt toimus töö lisaks ühistele loengutele ka töötubades kolmes erinevas väikeses Võrumaa koolis: Varstu Keskkoolis, Mõniste Põhikoolis ja Krabi Põhikoolis.
Mina sattusin loosi tahtel osalema Krabi Põhikooli töötuppa. Töötoas tegeleti järgmiste teemadega:

• tutvustati koolimatemaatika arendusprojekti MMM (Mulle Meeldib Matemaatika). Vaatluse alla võeti hoopis teistsugune lähenemine protsentõpetusele. (http://zope.eenet.ee/mmmprojekt)
• tekstülesannete liigid I kooliastme matemaatika õpikutes ja töövihikutes (lektor Anu Palu)
• töö programmidega T-algebra ja WIRIS
  
• kuidas minust sai matemaatikaõpetaja/matemaatik? Kuidas motiveerida õpilasi tegelema matemaatikaga? Nendele küsimustele vastuse leidmiseks oli Tartu Ülikoolis läbi viidud ankeetküsitlus (ankeedile vastas 94 inimest, neist 65 tudengit, 24 õppejõudu ja 5 mitteõppejõudu). Eraldi tooksin välja ühe küsimuse: mida soovitate kasutada huvi suurendamiseks matemaatika vastu tänapäeva koolis? Esikohal oli õpetaja isiklik eeskuju, teisel kohal õpitunnustus õpilasele ja kolmandal kohal tehnika kasutamine tundides.
  

Teine päev oli sisustatud ettekannete kuulamisega. Räägiti õpilaste õpingutest TÜ Teaduskoolis, matemaatikaga seotud mängudest ja õpiprogrammidest DVD-l Knoppix (www.knoppix.org), koolitarkvaraprogrammidest GeoGebra (www.geogebra.org) ja WIRIS, infotehnoloogiast Eestis ja riigieksamitest.

Lõpetuseks üks teadmine, mis mulle kusagile kumisema jäi.
4 etappi õpilase õppimises:
TEAB - on pähe õppinud
MÕISTAB - oskab oma sõnadega seletada, näiteid tuua
KASUTAB - lahendab ülesandeid
LOOB - mõtleb ise välja

Lisan mõtlemiseks 2 lihtsat ülesannet:

1. Saalis on x meest ja y naist. Mida tähendab valem y = x + 2 ?
2. Peeter mõtleb ühe arvu. Ta korrutab selle 3-ga, seejärel lahutab arvu 2 ja saab vastuseks arvu 25. Mis arvu Peeter mõtles?

Malle Saks, matemaatikaõpetaja

Veel poistest, aga ka tüdrukutest

Jätkuks kursusele "Poiss koolis" edastan Ene Kulasalu soovitatud lugemisvara.

1. Wrendy Grant "13-19" (Sinisukk 1998 )
2. Oggi Enderlein " Suured lapsed 7-12" (Kunst 2005)
3. Jari Sinkkonen "Kasvamine poisina" (Varrak 2007)
4. Dan Kindlon, Michael Thomson "Kaini kasvatamine" (Balti Raamat 2003)
5. Robert Moore, Douglas Gillette "Kuningas.Sõjamees. Maag. Armastaja" (Huma 2000)
6. Michael Gurian, Arlette C.Ballew "Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt" (El Paradiso 2004)
7. T.Gordon "Õpetaja kool" (Väike Vanker 2006 )
8. Rüdiger Penthin "Agressiivne laps" (Kunst 2003)
9. Robert Bly, Marion Woodman "Kuningneitsi" (Huma 2005)
10. Robert Bly "Ürgmees" (Huma 2002)

(Taas)avastamist lugemisel!

Mis Sind sel nädalal rõõmustas?

Kui vahel kaob meie töös selge ja käega katsutav tulemus silmist,
siis õnneks on ikkagi hetki, mis näitavad, et sinu olemist on märgatud!
TERA lapse tervitus linnatänaval või kaubanduskeskuses,
TERA töötajate sõbralik naeratus ja lastevanemate abivalmidus on erilised rõõmupõhjused.
Sel nädalal aga, kui olin pärast Tallinna koolitust TERAsse jõudnud, sain isetehtud kingituse Gertrudilt. Neid hetki, kus avastan end ikka ja jälle sellele armsale tähelepanule mõtlemast, jagub juba mitmendasse päeva.
Aitäh, Gertrud!

Aga keda ma ise sel nädalal rõõmustasin?

Et õppides tekiks huvi

Ühel tavalisel sügishommikul, kui kooliaasta algusest oli möödunud 6 nädalat, küsis ema Mardilt: “Miks sul jälle e-koolis viis märkust on?” “Ei ole! … No võib-olla mõni on!” asendus esmane ehmatus kogeleva kinnitusega. “Siin on öeldud, et sa lobised tunnis, ei tööta kaasa, sekkud õpetaja jutu vahele, kõnnid luba küsimata klassis ringi. Miks, Mart?” Mart: “Mis ma siis tegema pean, kui mul TUNNIS IGAV ON?”

I veerandi lõpus küsisin TERA õpetajatelt, mida nad teevad selleks, et tunnis poleks igav, et lapsel tekiks ning säiliks õpihuvi. Õpetajad peavad oma töö korraldamisel ja tundide läbiviimisel oluliseks järgmist:

• eakohasus ja lapse võimetele vastavus nii teemade valikus, probleemide püstitamisel kui tööülesannete andmisel Kasvueas lapsele on õpetajate arvates oluline pakkuda ka liikumisvõimalust, kasvõi tahvli juurde ülesannet lahendama,
• eesmärgistamine õpilase vaatenurgast ehk mis ma selle teemaga peale hakkan (arusaam, miks mul seda vaja on). Nt teema: Sonett. Eesmärk: täna me õpime, kuidas võita oma unistuste mehe/naise süda 14 reaga!
• mitmekesiste meetodite ja võtete kasutamine, nt paaris- ja rühmatööd, iseseisvad ülesanded, töö keskustes, plakati valmistamine, pillide mängimise võimalus,
• mängulisus on oluline igas vanuses õpilaste puhul,
• loovus – lapsel on võimalus oma fantaasiat kasutades lahendada probleeme, pakkuda huvitavaid lahendusi jne,
• näitlikustamine – klassis toodud näited peaksid õpetajate arvates olema huvitavad ja ilusad, põhinema isiklikel huvitavatel kogemustel või olema seotud igapäevaeluga, nt tuuakse klassi erinevaid raamatuid, ajalehti/ajakirju, vaadatakse pildimaterjali slaidiesitluses jne,
• tunnid viiakse läbi väljaspool tavapärast klassiruumi, nt Lutsu-muuseumis, TÜ ajaloomuuseumis, põllumajandusmuuseumis jne,
• õpilasele antakse võimalus oma töid analüüsida ja hinnata,
• õpioskuste toetamine - teadlikkus sellest, milline õppija ma olen, kuidas ma paremini saaksin õpitavat materjali omandada ja kasutada, teeb õppimise mõnusamaks,
• tähtis on ka õpetaja isiksus ja positiivne hoiak – õpetaja on ise heatujuline ja sõbralik, leiab aega ning tahab last kiita, premeerida, julgustada,
• eelnevaga on seotud õpilase positiivse enesehinnangu toetamine, sest hirm läbi kukkuda võib muutuda tõsiseks õpipiduriks, nt mõtte "Mina niikuinii ei saa selle ülesandega hakkama" kõrvale eriti ühtki muud mõtet enam ei mahu... ,
• vähetähtsad pole ka head õppimistingimused, nt tunnid uues ja avaras TÜ spordihoones, puutetahvliga klassis jne.

Keskuste päev "OLE NORMAALNE!" - vaade lava taha, vol 2

Nagu keskuste päeva tutvustanud artiklist lugeda võis, olid taolise õppepäeva järel kõik väsinud, aga õnnelikud. Õpetajadki puhkasid pisut, seejärel analüüsisid toimunut ning jõudsid järeldusele, et ...

...nad on ära teeninud ühe pai, sest

• ette oli valmistatud huvitav ja mitmekesine materjal,
• õpilased olid koostöised ja tehtavast huvitatud,
• suudeti õpilasi väga tõsiste teemade peale mõtlema panna,
• pöörati tähelepanu rühmatöö reeglite selgitamisele ning järgimisele,
• õpilaste sõbrunemise eesmärgil tehti erinevaid liikumisharjutusi, nt reastumised elukoha kauguse järgi,
• kõigil oli teada, kus olla ja mida teha, st päevaplaan toimis.

... on ka arenguruumi edaspidiseks, sest

• võiks omavahel kokku leppida korraldusliku osa, nt kuidas keskuse tegevust alustada-lõpetada jne,
• veelgi enam tuleks kasutada aktiivõppe elemente,
• koostöö õpilaste vahel võiks olla veelgi aktiivsem,
• koostöö noorematega, st 1.-4. kl õpilastega, peaks olema tõhusam,
• taoline päevakorraluds keskustena võiks muutuda traditsiooniks, nt 1 x kuus,
• võiks proovida luua ka ainealased töötoad 5.-9. kl õpilastele.

Elukestva õpihuvi toetamine

Laupäeval, 3. novembril, toimus Tartu Ülikooli haridusteaduskonna aulas Eesti Haridusfoorumi eelfoorum "ALUS- JA PÕHIHARIDUS - ELUKESTVA ÕPIHUVI KUJUNDAMISE ALUS". Meeldejäävaimateks esinejateks, kes tõsiselt õpihuvi toetamiseks nii lasteaias kui koolis häid lahedusi pakkusid, olid TÜ professor Toomas Tenno ja Valgamaa Kutseõppekeskuse pedagoog-metoodik, "Õppimine on tõesti huvitav" raamatu autor Peep Leppik.
Prof Toomas Tenno on tuntud avastusõppe misjonär Eestis. Tema eestvedamisel on mitmetes Eesti lasteaedades ja koolides käivitumas lapsi kaasav uurimuslik õppeviis - avastusõpe.

Mis on AVASTUSÕPE?

1) lapse igapäevaeluga seotud ja ümbritsevat maailma puudutavate probleemidega tegelemine eksperimentide, uurimustegevuse kaudu ning neile laheduste leidmine;
2) lapsed õpivad kaaslaste arvamusi ära kuulama, väitlema ja oma seisukohti põhjendama, püstitama hüpoteese, esitama küsimusi ja eksperimenteerima;
3) lapsed tunnevad, et nad on vahetult kaasatud teadusharidusse, neil tekib positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse;
4) oluliselt suureneb arusaam õpitavast;
5) areneb laste loovus ja kriitiline mõtlemine, kujunevad praktilise töö oskused;
6) areneb meeskonntööoskus, mis õpetab lapsi arvestama üksteise seisukohti.

Oma ettekandes võrdles prof Toomas Tenno ainekeskset ja õpilasekeskset õppekava. 21. sajandi infoühiskonnas kohenemiseks ja õnnestumiseks on kahtlemata eelis õpilasekesksel õppekaval. Õppekava, kus puuduvad ainetevahelised piirid, õpe on terviklik, rõhuasetus on käelisel tegevusel, vaatlusel, katsetamisel, sotsiaalsete oskuste arendamisel, loomingulise ja iseseisva mõtlemise, kirjaliku ja suulise väljendusoskuse arendamisel, aitab saavutada õppijast lähtuvate pädevuste omandamist.

Milline on KÕIKI LAPSI ARENDAV KOOL?

* lapse loomulikuks eluavalduseks on ümbritseva maailma tundmaõppimine
* lapsed on uudishimulikud ja uurimusliku käitumisega, mis kaob kiiresti ainekeskseks ehk faktipõhisele õppele ülesehitatud koolis
* avastusõpe suunab lapse loomuliku uudishimu maailma saladuste avastamisele
* õpe koolis pakub lastele rahuldust ja eduelamust
* lapsel säilib õpihimu kogu eluks

Peep Leppik kinnitas avastusõppe tähenduslikku mõju õppimisele öeldes, et õpilase enesearendamise instinkt on kogu õppimise aluseks. Laps sünnib maailma kaasas ürgne instinkt avastada maailma, uurida ümbritsevat. Kui seda ei "kasteta", siis ta hääbub.
Kõige tähtsamaks ülesandeks õpetajatöös on õpilase sünnipärase uurimusliku käitumise säilitamine ja arendamine.

"Poiss koolis" - mida arvab õpetaja?

Las räägivad tagasiside lehtedelt kogutud nopped iseenda eest.

Mulle meeldis, et...
... sain vahvaid nippe ja mõtteid, mida kohe kasutama hakata,
... olen seda koolitust väga oodanud, sain palju targemaks ja enesekindlamaks,
... sain teada uut poiste/meeste kohta,
... oli tore kolleegidega koos töötada,
... sain palju uusi ja huvitavaid ideid, kuidas poistega paremini toime tulla ja neis õpihuvi tekitada. Samuti sain vajalikku infot selle kohta, miks poisid erinevad on (hormoonid),
...sain enda töö jaoks toetavaid teadmisi, et paremini poiste ja nende eripärase käitumisega arvestada.

Mulle ei meeldinud, et...
... kõik õpetajad ei saanud osaleda, sest seda infot on vaja kõigil teada ja tundides arvestada,
... oli liiga palju tüdrukute-poiste vastandamist, sageli meeldivad poistele ja tüdrukutele tunnis ju samad tegevused.

Tahan veel öelda, et...
... oleks võinud olla rohkem rollimänge, et õpitut ka omal nahal saaks kogeda ja läbi mängida,
… soovin kindlasti supervisiooni päeva, et üheskoos arutada, mida me koolituselt saadud teadmistega peale oleme hakanud, kuidas on õnnestunud mõtteid ja ideid koolielus kasutada, tahaks analüüsida konkreetseid juhtumeid üheskoos,
… blogisse võiks välja panna ka samateemaliste raamatute nimekirja: tekkis huvi.