Õppija loovuse toetamine*

Prof Franz J. Mönks Hollandi Nijmegeni Ülikooli Andekuse Uurimise Keskusest kirjutab, et loovust edendav õpetaja täidab osaliselt või täielikult järgmisi käitumismalle:

1) julgustab iseseisvalt õppima ja paindlikult mõtlema,
2) on koostööaldis, tema õpetamisstiil on kohanduv/kohandatav,
3) viib ellu diferentseeritud õppekava/õpet,
4) ei arvusta õpilaste ideid, ettepanekuid,
5) talub "mõistlikke" vigu,
6) soodustab eneseanalüüsi ja aitab toime tulla tagasilöökidega,
7) võtab küsimusi tõsiselt,
8) tunnustab alternatiivseid soovitusi ja lahendusi,
9) hindab julgust samapalju kui õiget vastust,
10) kaitseb loovaid lapsi konformismi surve eest,
11) käitub toetavalt ja paindlikult.

Lastes julgustatakse:
1) avatust uutele ideedele ja kogemustele,
2) seiklusvaimu,
3) autonoomiat,
4) ego tugevust,
5) positiivset enesehinnangut ja enese teadvustamist,
6) tavapäratute lahenduste eelistamist,
7) ebaselguse taluvust ja riskitaluvust,
8) pinget pakkuvaid ja uusi õppimis- ning mõtlemisoskusi.


* allikas: ajakiri Haridus 3/2004

Õpimotivatsioonist ja mõtestatud õppimisest

Õp Malle käis vaheajal koolitusel, kus esines Tallinna Ülikooli õppejõud Tiiu Kaljas, kes rääkis motivatsioonist ja mõtestatud õppimisest. Siin edastab ta meilegi ühe osa õppejõu ettekandest.

Mida mõistame motivatsiooni all?
* Motivatsioon on sisemine seisund, mis aktiveerib, juhib ja hoiab alal teatud käitumist.
* Peab olema eesmärk, mille poole püüelda ja tahe seda teha.
* Käitumise algataja, suund ja järjekindlus.

Mida mõistame õpimotivatsiooni all?
* Üldiselt võib õpimotivatsioon jaotada kaheks:
1) sisemine õpimotivatsioon (õpitakse selleks, et targemaks saada, õpitakse kogu eluks, õpitakse iseendale);
2) väline õpimotivatsioon (õpitakse kellegi teise või väljastpoolt tuleva stiimuli pärast).
Sisemist motivatsioon tõstvad meetodid:
• seleta või näita, miks konkreetse teema/ülesande/materjali õppimine on oluline;
• loo ja püüa üleval hoida õpilaste uudishimu;
• kasuta õpetades erinevaid tegevusi, püüa vältida rutiini tekkimist;
• kasuta õpetamisel mängu;
• sea õppimisele/õppijatele eesmärgid;
• leia õpetamisel seoseid õpilaste huvidega;
• aita õpilasel koostada tegevusplaan.

Õpikeskkonnast tulenev motivatsioon
* Ärata õpilastes tähelepanu ja hoia seda
* õpilaste aktiivsus –tegevus tunnis - (meisterdamised, katsed, mängud, rollimängud, jne)
* Vaheldusrikkus- erinevad õpetamisstiilid- (rühmatöö, diskussioonid, projektõpe, loeng)
* huumor – aitab tähelepanu köita
* konflikt – väärad väited, mis on vaja ümber lükata
* konkreetsed näited – näited elust endast, näitlike vahendite kasutamine
* küsitlus - esita küsimusi või probleeme õpilasele lahendamiseks, kasuta probleemülesandeid
* Tähtsusta teadmisi, õppimist– ühenda õpilaste vajadused, eesmärgid ja huvid
* kogemus – selgita õpilastele, kuidas õpitav haakub juba olemasolevate teadmistega, kogemustega;
* praegune väärtus - kuidas õpitav täna sind mõjutab
* kasulikkus tulevikus – kuidas õpitav homme ja tulevikus sind mõjutama hakkab;
* valik – luba õpilasel valida erinevaid meetodeid ülesande lahendamiseks või oma tegevuse organiseerimiseks

* Kujunda õpilastes enesekindlust
* positiivse eduelamuse saamine
* omandatud uute teadmiste kohene rakendamine
* omandatud uute oskuste demonstreerimine
* Saavuta õpilastes rahulolu – sisemise õppimissoovi suurendamine
* tagasiside andmine
* tulemuste väärtustamine - kui õpilased väärtustavad tulemusi, on nad motiveeritud õppima.

Mõtestatud õpetamine ( E. Pehkonen)
* Õpetamine peab olema tähenduslik õpilase seisukohalt vaadatuna
* See, mida õpetame, on teisejärguline
* Mida tähendusrikkamalt – mõtestatult me õpetame, seda vastutustundlikumalt suhtuvad õpilased oma õppimisse
* Kvantitatiivsed muudatused õpilaste teadmistes– anname palju informatsiooni
* Kvalitatiivsed muudatused õpilaste teadmistes – kui informatsiooni anname struktureeritult, kui eristame informatsiooni hulgast olulisema jne.
* Õpetamise eesmärk on kvalitatiivsete muudatuste saavutamine õpilaste teadmistes: õpetaja ei ole ainult informatsiooni edastaja ega õigete vastuste kontrollija, vaid õpilase abistaja, teejuht, nõuandja.

* Õpetaja peab tungima õpilase mõtlemisse.
* Õpetaja peab aru saama, kuidas on õpilase teadmised seostatud
* Tuleb läbi viia matemaatilisi eksperimente: praktilisi töid, projekttöid, matemaatilisi mänge, jne.
* Viimastega suuname õpilasi süstematiseerima oma teadmisi
* Mõtestatud õpetamine eeldab probleemikeskse õpetuse rakendamist koos kommunikatsiooniga tunnis.

Mõtestatud õpetamine tagab eelkõige õpilastes sisemise motivatsiooni teket
* Õpilaste teadmiste säilitamine, taseme hoidmine – mõtestatud õppimine võimaldab taset hoida, seoste loomine aitab teadmisi sälitada
* Suhtle võrdselt poiste ja tüdrukutega – leia rohkem võimalusi poiste motiveerimiseks
* Väldi negatiivsete hoiakute tekkimist õppimisel – foobia, äng
* Positiivse suhtumise kujundamine õppeainesse

Mis on matemaatika?
• Matemaatika on seoste õppimine
• Matemaatika on mõtlemise viis
• Matemaatika on kunst, millel on seesmine korrastatus
• Matemaatika on keel, mis kasutab täpselt defineeritud sümboleid ja oskussõnu
• Matemaatika on töövahend igapäevases elus hakkama saamiseks
• Matemaatika on FUN

Loodusmuuseumi õppeprogrammid

TÜ Loodusmuuseum pakub põnevaid tasuta loodusprogramme koolidele, kus on võimalik tutvuda vee-elustiku, eksootiliste lemmikloomade, näriliste, putukate, okaspuude ja lindudega. Programmid sobivad ka algklassidele, kestus kuni 3 tundi. Teatud teemad sobivad külastamiseks kõigile klassidele näiteks klassijuhataja tunnis. Tasuta programmide hulk on piiratud. Kiirusta!

Info: http://natmuseum.ut.ee/399901

Registreerimine: kulli.kalamees-pani@ut.ee

100 päeva lõpetamiseni - TERA 9. klassi tervitus

Heihei, meie oleme 9. klass!
Sööge palju magusat, siis läheb tuju paremaks:D
Te olete meid nii targaks teinud!!!
Tehke seda ka järgmiste õpilastega!!
Hoidke meile pöialt!!!
Me siis hoiame teile ka et teil hästi läheks elus.
Elu läheb paremaks!!!!!!
Tsau siis!

Nutitahvel inspireerib õpetajaid ja õpilasi!

Vt artikkel "Õpetajad astuvad klassi ette digitaalse tindiga", lk 11:

http://issuu.com/postimees/docs/kasulik_tehnoloogia09

Uutmoodi õppimisest - avatud õpikogukonnad!

Kool:
http://en.wikiversity.org/wiki/Wikiversity:Main_Page

Õppematerjalide raamatukogu:
http://en.wikibooks.org/wiki/Main_Page

Õppematerjal: kes on minu taluõues käinud?

AHHAA-keskuses: INTEGREERITUD (LÕIMITUD) ÕPE *

Integreeritud tervik on suurem kui üksikosade summa. /Heino Liimets/

Tegelik maailm ei ole enamasti turvaliselt lahterdatud. Õppekavaülesed teemad ja projektid nõuavad õpilastelt sotsiaalset, emotsionaalset, tunnetuslikku ja isiklikku suhet ümbritsevaga. Niisiis muudavad need teemad ja projektid õppe elulisemaks. Õpilased töötavad paremini kaasa, saavad asjaga seotud ainete kohta rohkem teada, oskavad koolis õpitut paremini ellu rakendada.

Näited (lk 133-135):
Teema: Aardejaht
kodanikuõpetus - uurige, mida lapsed väärtustavad
loodusõpetus - maavarad
emakeel ja kirjandus - R.L. Stevenson "Aarete saar"
kehaline kasvatus - kompassi abil varanduse leidmine erinevaid takistusi ületades
matemaatika - mõõtmised, mõõtühikud, jms
Neile ülesannetele järgneb ühisprojekt emakeelest, ajaloost, kodanikuõpetusest ja kunstiõpetusest.

Lõimimise kitsaskohad:
1) nõuab rohkem planeerimisaega
2) ühistes aine-, keele- ja õpioskustes on raske kokku leppida
3) võib tekkida vaidlusi projekti eesmärkide üle
4) hirmutab osa õpetajaskonnast
5) võib nõuda investeeringut väljaõppesse
6) sobivat raskusastet on keerukas määrata
7) mõned lapsevanemad/õpilased ei pruugi käsitleda seda tööna/õppimisena
8) õpetajad pole harjunud koostööd tegema
9) hindamise kohta on keeruline kokkuleppele jõuda
10) mõni õpilane võib küll lõbu pärast liituda, aga mitte kaasa töötada
11) raske on kooskõlastada õppe- ja ainekavade sisu ning ülesehitust

Lõimimise eelised:
1) aitab siduda õpinguid koolivälise maailmaga
2) aitab seostada erinevaid aineid
3) aitab teavet sünteesida
4) loob harjumuse teadmisi ja oskusi õppeainete vahel üle kanda
5) edendab konstruktiivset suhtlemist
6) aitab paremaid tulemusi saavutada
7) võib edendada rühmade ausat konkurentsi
8) tekitab teiste vastu lugupidamist
9) edendab aktiivset õpetamist/õppimist
10) võimaldab paremini arvestada erinevaid õpistiile
11) võimaldab paremini arvestada erinevaid võimekustasandeid
12) edendab koolisiseseid kokkuleppeid soovitud tulemuste, väärtuste ja hindamise kohta
13) aitab luua õpetajaskonnas ühtseid arusaamu


*Allikas: P. Mehisto, D. Marsh, M. Jesús, F, Martín, K. Võlli, H. Asser "Lõimitud aine- ja keeleõpe", Tartu 2008