23.1.08

EE=EE - mis see on?

“EE = EE” - MIS SEE ON?

18.-19. jaanuaril toimus Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumis traditsiooniline hariduskonverents “ETTEVÕTLIK EESTI = EDUKAS EESTI”, mille algatajaks on Junior Achievement Eesti. Oma õla panid alla ka Haridus- ja Teadusministeerium ja SEB Eesti Ühispank.
Osavõtjate hulgas oli valdavalt erinevate koolide majandusõpetajad, kuid sekka juhtus ka klassiõpetajaid, haridusametnikke, majandusteadlasi, õppejõude erinevatest kõrgkoolidest ja muidu huvilisi.
Esinema oli palutud MKM-i asekantsler Ahti Kuningas, HTMi ministri nõunik Toomas Liivamägi, SEB Ühispanga eralaenud arendusjuht Triin Massima, majandusõppejõud Andres Arrak, Eesti edukaim õpilasfirma 2007 - “MPK 24/7” ja õpetajaid-õppejõude erinevatest Eesti koolides jpt.
Kõigi ettekannete ja töötubade eesmärgiks oli polemiseerida, kuidas ja kuivõrd on võimalik muuta Eesti inimest ettevõtlikuks, edukaks ning lõppkokkuvõttes õnnelikuks.

Nüüd noppeid ettekannetest, mis meid konverentsil osaledes mõtlema panid:

MKM asekantsler Ahti Kuningas:
• Teadmistepõhise Eesti suurim väärtus on INIMENE. Parim alus edukale ettevõttele on investeerida INIMESESSE.
• Eestis on oma usk – usk HARIDUSSE, mis on aidanud meil ellu jääda.
• Ettevõtlus on LOOMINGULINE tegevus nagu maalimine.
• Lisaks avatusele uutele ideedele tuleb olla ka ideede looja.
• Igaviku (loe:tuleviku) inimene on juba sündinud.
• Küsimus iseendale: kas ma teen seda, mida ma pean tegema; kas nii hästi, kui suudan?
• Peaksime suhtuma KIREGA sellesse, mida teeme ning süstima selle kirega ka oma õpilasi.

Ettevõtlikkuse koordinaator Mehis Pärn:
• Noor inimene on ka inimene.
• 10 kõige mõjusamat kahetähelist sõna inglise keeles väikeste šotlaste kasvatamise põhimõttena: IF IT IS TO BE, IT IS UP TO ME ( kui see peab nii olema, tahan ma seda ka teha).

Majandusõpetaja Martin Sillaots:
• Huvitav rahvusvaheline keskkond LeMill (Learning Mill elik Õpiveski) õppematerjalide koostöös loomiseks, levitamiseks ja kogukonna haldamiseks. Sinna on oodatud kõik loomingulised lihtsurelikud (LL). Leiad aadressil lemill.net.

Ajaloo, majanduse- ja ühiskonnaõpetaja Kaire Jõe:
• Loll leiab alati,
veel suurema lolli,
keda imetleda.
• Tööd tuleb teha nii, et see sind ei kurnaks. (Šveik)

Majandusteadlane Andres Arrak:
• Meie (loe: eestlased) küll hädaldame, aga oleme vintsked.
• Kuidas vastata küsimusele, kas päkapikud on ikka olemas või ei? Hädas aitab ROT (ratsionaalse otsuse teooria) – kui usud, toovad komme, kui ei usu, siis ei too. Otsus on sinu.


Paneeldiskussioonilt:
• Haridusministeerium on suur, tark, aga väga lühikeste kätega hiiglane.
• Ettevõtlusõpe pole vaid õpetus raha tegemisest, kuigi raha teeb rahulikuks.
• ÕNNELIK õpilane vajab ÕNNELIKKU õpetajat.
• Mis teeb õpetaja õnnelikuks? Ei olegi vaja muud, kui teada õnne valemit 3 x 8 = 24, st 8 tundi tööd + 8 tundi tegelemist huvidega + 8 tundi und.
Nii lihtne see olevatki.

Kuulasid, mõtlesid kaasa ja märkisid üles Kaie ja Thea
Rohkem infot ja ettekanded võib peagi leida JAA kodulehelt junior@ja.ee

15.1.08

Mänguline võõrkeeleõpe

Eelmisel aastal detsembrikuus õnnestus mul osaleda 2-päevalisel „Mängulise võõrkeeleõppe“ kursusel Tallinnas. Kuna olen vene keele õpetaja siis hindan väga igasuguseid võõrkeeleõppe kursuseis sest just vene keele õpetajatele on väga vähe enesetäienduseks mõeldud koolitusi. See koolitus jättis väga meeldiva ja kasuliku mulje. Seda tänu väga toredale ja fantaasiarikkale, suure kogemusega koolitajale Age Tammele ja kursusel käsitletud teemadele:
- kolmefaasiline mõtlemine ja õppimise mudeli tutvustus;
- parimad soojendus- ja energiaharjutused võõrkeeletundides;
- erinevate õpioskuste arendamine aktiivõppemeetoditega;
- tekstide tõhusust soodustavad meetodid;
- haaravad õppemängud erinevate osaoskuste arendamiseks;
- õppimine kirjutamise kaudu, graafilised vahendid

Enamus võtteid, mida koolitaja tutvustas olid tegelikult juba varemõpitud ja läbitehtud, kuid meenutamiseks ja värskendamiseks olid väga head. Mõnus meetodite äratundmisrõõm ja aktiivne osalemine koolitusel enne jõule andis minu vene keele tundidele juurde taas erksust ja uusi ideid.
Kõiki meetodeid ma muidugi ei hakka siin kirja panema aga mõned lihtsad võtted siiski.
Rühmadeks jagamise võtted:
Laias laastus võib rühmi moodustada kolmel viisil:
- juhendaja poolt moodustatud juhuslikud rühmad;
- osaliselt või täielikult juhendaja poolt kindlaksmääratud koosseisuga rühmad;
- õppijate endi poolt moodustatud rühmad

Juhuslike rühmade moodustamise jaoks saab ksutada erinevaid võtteid:
1. LOENDAMINE- näiteks nime- või sünnipäevarivi ja 1-2-3 loe (see meetod on alati kasutatav kui muid vahendeid pole) Tasub meeles pidada, et kui ütelda 3.ks loe, siis saab 3 rühma, mitte kolmeliikmelised rühmad.
2. VÄRVID- valida erivärvilisi pabereid, pliiatseis, mängunuppe, kommid ja siis moodustada rühmad samade värvidega inimestest.
3. RIBASTATUD FOTO VÕI POSTKAART- eriti on hea teemaga sobiv pilt kokku panna.
4. MÄNGUKAARDID- rühmad võib moodustada mastide järgi, ümberjagamisel võib panna soldatid ja emandad kokku jm.
5. VANASÕNAPAARID, TSITAADID, ANEKTOODID- pooleks tehtud, ettelugemisel paarid kokku.
6. ANAGRAMMID- näit. Teele Seik st eesti keel, Eva Lenek st vene keel- eri ained kokku.

Aktiivõppemeetod TUBA
Selle meetodiga võib alustada uut teemat, kinnistada või teha kokkuvõte teemast. Õpetaja joonistab tahvlile ruumilise toa ja ülaserva kirjutab teema (näit: esemed ja asjad minu ümber kodus).
Õpilased käivad ühekaupa tahvli juures, joonistavad ühe eseme ja nimetavad vastava võõrkeele ainetunni keeles.
Kui esemed on joonistatud siis loetakse veel koos tõlkega tahvli pealt ette.
Võib korrata eessõnu ja käändeid( laud on tooli ees, lamp on laua kohal), moodustada lauseid, nimetada esemeid koos omadussõnadega…
Meetodi lõpetuseks käivad õpilased taas ühekaupa tahvli juures ja kustutavad ühe eseme kaupa tahvlilt ja nimetavad, mis nad kustutavad- kuni tahvlile jääb jälle tühi tuba.
Sama meetodit saab kasutada ka klassiruumi, kooli, kaupluse, teatri, kino….teemade käsitlemiseks.Võimalusi on palju!

Lõpetuseks soovitan julgesti osaleda koolitusel ja kasutada tundide ilmestamiseks erinevaid aktiivõppemeetodeid!

4.1.08

Et õpitu jääks südamesse...

Meie kooli inimestel algas uue aasta esimene tööpäev väljasõiduga Pärnusse, külla Pärnu Väikesele Vabakoolile. Juba kohtumise esimesed märgid olid kinnituseks (nt külakostiks toodud kommid olid täpselt samad, mis vastuvõtjatel juba laual... :)), et meie kohtumine ei ole juhuslik, vaid sellest võib sündida koostöö, mis on abiks mõlema kooli unistuste täitumisel!

Kohtumise teemaks oli "Õppija identiteediloome toetamine koolis". Seminari pidajaks oli mag Ilona Must, kes valgustab meid sel teemal siin blogis peagi veelgi põhjalikumalt! Avatud ruumi meetodiga leidsime kolm teemat, mis meile antud kohtumisel tähtsaks osutusid, lahendusi leidsid ja rakendamist ootavad:

1. PROBLEEM: Õppekava on liiga mahukas, elukauge ja teoreetiline. See maht hirmutab lisaks õppijale ka õpetajat. Õpetajal tekib hirm eksamite tasemetulemuste mittevastavuse ja bürokraatlike puuduste pärast, mis põhjustab madalat enesehinnangut, soodustab loovuse, emotsionaalsuse ja inimlikkuse kadu.

LAHENDUSED:
• Paindlik õpikute ja töövihikute kasutamine – need pole pühakirjad, mille täitmine on eesmärk omaette.

• Ühisürituste ja –esinemiste väljatöötamine ning ettevalmistamine õppekava teemade looval rakendamisel ning õppijate koostöös – nt muusikali, näitemängu kirjutamine, lavastamine eesti keele, muusikaõpetuse, tantsuõpetuse tundide ajal

• Teemade nimetamine elukeskselt – nt % leidmine = pangalaenu intressi arvutamine

• Lapsevanemate kaasamine töökohtade külastamisel, ekskursioonide läbiviimisel – siduda väljasõidud õppekava rakendusega

Tähtis on see, mis jääb südamesse...


2. VÕIMALUS – koostöö TERA ja Pärnu Väikese Vabakooli vahel

* MTÜ-de tasand – kogemuste vahetamine, nt kuidas suhelda KOV-ga

* veebikeskkondades kasuliku kogemuse vahetamine

* „Nupp nokib“ matemaatikavõistlus TERAs– kutsuda vabakool ka osalema!

* ÕOV koostöö

* Poisid! – Tartu-Pärnu ühisüritused

3. ÕPETAJA OOTUSED JA VAJADUSED – tiimitöö igal tasandil!

Ootused:
• austus, usaldus
• mõistmine ühiskonna tasandil
• õpetajatöö väärtustamine
• igale õpetajale õige koolitus, st hea personalitöö

Vajadused:
• hoolimine
• väljakutsed
• andmine, nt parem stardipositsioon õpilasele
• olla elu keskel
• suhtlemine