Veidi Islandi koolisüsteemist

http://riigikogu.ee/doc.php?55653

Vahva mõtisklus uuest õppekavast!

http://www.epl.ee/artikkel/485283

Meenutus AVASTUSTEE projekti avakoosolekult

"Ma kuulen, ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, ma teen ja ma saan aru!" Hiina vanasõna

Projektist lähemalt: www.avastustee.ee

Motivatsioonikonverentsist

Valik motivatsioonikonverentsi materjale on lehitsemiseks õpetajate tubades. Tundub, et mõni meist on neist innustust saanud. Head lugemist!

Milline on ühiskond ja millise arengut me täna toetame?

Did You know?

On väga põnev uurida ja unistada, et mida teha järgmise ja ülejärgmise põlvkonna kasvamise juures. See kõik on täna toimetavate inimeste kätes...

Väike vahepala ja

kiire mõtisklus

...

Inspiratsiooni!

To Meet the Demands of a New Age from Steven H on Vimeo.

Uskuge iseendasse, oma kaasõpetajatesse ja õpilastesse!

Magus puhkusetervitus

Siit leiate tikri-juustukoogi retsepti, millest saab ka vaarika-mustika-juustukooki teha:)!
http://toidutegu.wordpress.com/category/koogid/page/2/

Mõnusat küpsetamist!
Kersti

Digitaalsete õpikute keskkond

Põnev, eksju?!
http://flexbooks.ck12.org/flexr/

Ka California kuberner toetab seda lahendust:
http://www.elu24.ee/?id=131430

HOME video

http://www.youtube.com/watch?v=jqxENMKaeCU

Olukorrast loomariigis

Aleksei Turovski geniaalselt ja põnevalt jutustatud loomalood leiate siit:
http://veeb.err.ee/exp/loomajutud.xml

Õppija loovuse toetamine*

Prof Franz J. Mönks Hollandi Nijmegeni Ülikooli Andekuse Uurimise Keskusest kirjutab, et loovust edendav õpetaja täidab osaliselt või täielikult järgmisi käitumismalle:

1) julgustab iseseisvalt õppima ja paindlikult mõtlema,
2) on koostööaldis, tema õpetamisstiil on kohanduv/kohandatav,
3) viib ellu diferentseeritud õppekava/õpet,
4) ei arvusta õpilaste ideid, ettepanekuid,
5) talub "mõistlikke" vigu,
6) soodustab eneseanalüüsi ja aitab toime tulla tagasilöökidega,
7) võtab küsimusi tõsiselt,
8) tunnustab alternatiivseid soovitusi ja lahendusi,
9) hindab julgust samapalju kui õiget vastust,
10) kaitseb loovaid lapsi konformismi surve eest,
11) käitub toetavalt ja paindlikult.

Lastes julgustatakse:
1) avatust uutele ideedele ja kogemustele,
2) seiklusvaimu,
3) autonoomiat,
4) ego tugevust,
5) positiivset enesehinnangut ja enese teadvustamist,
6) tavapäratute lahenduste eelistamist,
7) ebaselguse taluvust ja riskitaluvust,
8) pinget pakkuvaid ja uusi õppimis- ning mõtlemisoskusi.


* allikas: ajakiri Haridus 3/2004

Õpimotivatsioonist ja mõtestatud õppimisest

Õp Malle käis vaheajal koolitusel, kus esines Tallinna Ülikooli õppejõud Tiiu Kaljas, kes rääkis motivatsioonist ja mõtestatud õppimisest. Siin edastab ta meilegi ühe osa õppejõu ettekandest.

Mida mõistame motivatsiooni all?
* Motivatsioon on sisemine seisund, mis aktiveerib, juhib ja hoiab alal teatud käitumist.
* Peab olema eesmärk, mille poole püüelda ja tahe seda teha.
* Käitumise algataja, suund ja järjekindlus.

Mida mõistame õpimotivatsiooni all?
* Üldiselt võib õpimotivatsioon jaotada kaheks:
1) sisemine õpimotivatsioon (õpitakse selleks, et targemaks saada, õpitakse kogu eluks, õpitakse iseendale);
2) väline õpimotivatsioon (õpitakse kellegi teise või väljastpoolt tuleva stiimuli pärast).
Sisemist motivatsioon tõstvad meetodid:
• seleta või näita, miks konkreetse teema/ülesande/materjali õppimine on oluline;
• loo ja püüa üleval hoida õpilaste uudishimu;
• kasuta õpetades erinevaid tegevusi, püüa vältida rutiini tekkimist;
• kasuta õpetamisel mängu;
• sea õppimisele/õppijatele eesmärgid;
• leia õpetamisel seoseid õpilaste huvidega;
• aita õpilasel koostada tegevusplaan.

Õpikeskkonnast tulenev motivatsioon
* Ärata õpilastes tähelepanu ja hoia seda
* õpilaste aktiivsus –tegevus tunnis - (meisterdamised, katsed, mängud, rollimängud, jne)
* Vaheldusrikkus- erinevad õpetamisstiilid- (rühmatöö, diskussioonid, projektõpe, loeng)
* huumor – aitab tähelepanu köita
* konflikt – väärad väited, mis on vaja ümber lükata
* konkreetsed näited – näited elust endast, näitlike vahendite kasutamine
* küsitlus - esita küsimusi või probleeme õpilasele lahendamiseks, kasuta probleemülesandeid
* Tähtsusta teadmisi, õppimist– ühenda õpilaste vajadused, eesmärgid ja huvid
* kogemus – selgita õpilastele, kuidas õpitav haakub juba olemasolevate teadmistega, kogemustega;
* praegune väärtus - kuidas õpitav täna sind mõjutab
* kasulikkus tulevikus – kuidas õpitav homme ja tulevikus sind mõjutama hakkab;
* valik – luba õpilasel valida erinevaid meetodeid ülesande lahendamiseks või oma tegevuse organiseerimiseks

* Kujunda õpilastes enesekindlust
* positiivse eduelamuse saamine
* omandatud uute teadmiste kohene rakendamine
* omandatud uute oskuste demonstreerimine
* Saavuta õpilastes rahulolu – sisemise õppimissoovi suurendamine
* tagasiside andmine
* tulemuste väärtustamine - kui õpilased väärtustavad tulemusi, on nad motiveeritud õppima.

Mõtestatud õpetamine ( E. Pehkonen)
* Õpetamine peab olema tähenduslik õpilase seisukohalt vaadatuna
* See, mida õpetame, on teisejärguline
* Mida tähendusrikkamalt – mõtestatult me õpetame, seda vastutustundlikumalt suhtuvad õpilased oma õppimisse
* Kvantitatiivsed muudatused õpilaste teadmistes– anname palju informatsiooni
* Kvalitatiivsed muudatused õpilaste teadmistes – kui informatsiooni anname struktureeritult, kui eristame informatsiooni hulgast olulisema jne.
* Õpetamise eesmärk on kvalitatiivsete muudatuste saavutamine õpilaste teadmistes: õpetaja ei ole ainult informatsiooni edastaja ega õigete vastuste kontrollija, vaid õpilase abistaja, teejuht, nõuandja.

* Õpetaja peab tungima õpilase mõtlemisse.
* Õpetaja peab aru saama, kuidas on õpilase teadmised seostatud
* Tuleb läbi viia matemaatilisi eksperimente: praktilisi töid, projekttöid, matemaatilisi mänge, jne.
* Viimastega suuname õpilasi süstematiseerima oma teadmisi
* Mõtestatud õpetamine eeldab probleemikeskse õpetuse rakendamist koos kommunikatsiooniga tunnis.

Mõtestatud õpetamine tagab eelkõige õpilastes sisemise motivatsiooni teket
* Õpilaste teadmiste säilitamine, taseme hoidmine – mõtestatud õppimine võimaldab taset hoida, seoste loomine aitab teadmisi sälitada
* Suhtle võrdselt poiste ja tüdrukutega – leia rohkem võimalusi poiste motiveerimiseks
* Väldi negatiivsete hoiakute tekkimist õppimisel – foobia, äng
* Positiivse suhtumise kujundamine õppeainesse

Mis on matemaatika?
• Matemaatika on seoste õppimine
• Matemaatika on mõtlemise viis
• Matemaatika on kunst, millel on seesmine korrastatus
• Matemaatika on keel, mis kasutab täpselt defineeritud sümboleid ja oskussõnu
• Matemaatika on töövahend igapäevases elus hakkama saamiseks
• Matemaatika on FUN

Loodusmuuseumi õppeprogrammid

TÜ Loodusmuuseum pakub põnevaid tasuta loodusprogramme koolidele, kus on võimalik tutvuda vee-elustiku, eksootiliste lemmikloomade, näriliste, putukate, okaspuude ja lindudega. Programmid sobivad ka algklassidele, kestus kuni 3 tundi. Teatud teemad sobivad külastamiseks kõigile klassidele näiteks klassijuhataja tunnis. Tasuta programmide hulk on piiratud. Kiirusta!

Info: http://natmuseum.ut.ee/399901

Registreerimine: kulli.kalamees-pani@ut.ee

100 päeva lõpetamiseni - TERA 9. klassi tervitus

Heihei, meie oleme 9. klass!
Sööge palju magusat, siis läheb tuju paremaks:D
Te olete meid nii targaks teinud!!!
Tehke seda ka järgmiste õpilastega!!
Hoidke meile pöialt!!!
Me siis hoiame teile ka et teil hästi läheks elus.
Elu läheb paremaks!!!!!!
Tsau siis!

Nutitahvel inspireerib õpetajaid ja õpilasi!

Vt artikkel "Õpetajad astuvad klassi ette digitaalse tindiga", lk 11:

http://issuu.com/postimees/docs/kasulik_tehnoloogia09

Uutmoodi õppimisest - avatud õpikogukonnad!

Kool:
http://en.wikiversity.org/wiki/Wikiversity:Main_Page

Õppematerjalide raamatukogu:
http://en.wikibooks.org/wiki/Main_Page

Õppematerjal: kes on minu taluõues käinud?

AHHAA-keskuses: INTEGREERITUD (LÕIMITUD) ÕPE *

Integreeritud tervik on suurem kui üksikosade summa. /Heino Liimets/

Tegelik maailm ei ole enamasti turvaliselt lahterdatud. Õppekavaülesed teemad ja projektid nõuavad õpilastelt sotsiaalset, emotsionaalset, tunnetuslikku ja isiklikku suhet ümbritsevaga. Niisiis muudavad need teemad ja projektid õppe elulisemaks. Õpilased töötavad paremini kaasa, saavad asjaga seotud ainete kohta rohkem teada, oskavad koolis õpitut paremini ellu rakendada.

Näited (lk 133-135):
Teema: Aardejaht
kodanikuõpetus - uurige, mida lapsed väärtustavad
loodusõpetus - maavarad
emakeel ja kirjandus - R.L. Stevenson "Aarete saar"
kehaline kasvatus - kompassi abil varanduse leidmine erinevaid takistusi ületades
matemaatika - mõõtmised, mõõtühikud, jms
Neile ülesannetele järgneb ühisprojekt emakeelest, ajaloost, kodanikuõpetusest ja kunstiõpetusest.

Lõimimise kitsaskohad:
1) nõuab rohkem planeerimisaega
2) ühistes aine-, keele- ja õpioskustes on raske kokku leppida
3) võib tekkida vaidlusi projekti eesmärkide üle
4) hirmutab osa õpetajaskonnast
5) võib nõuda investeeringut väljaõppesse
6) sobivat raskusastet on keerukas määrata
7) mõned lapsevanemad/õpilased ei pruugi käsitleda seda tööna/õppimisena
8) õpetajad pole harjunud koostööd tegema
9) hindamise kohta on keeruline kokkuleppele jõuda
10) mõni õpilane võib küll lõbu pärast liituda, aga mitte kaasa töötada
11) raske on kooskõlastada õppe- ja ainekavade sisu ning ülesehitust

Lõimimise eelised:
1) aitab siduda õpinguid koolivälise maailmaga
2) aitab seostada erinevaid aineid
3) aitab teavet sünteesida
4) loob harjumuse teadmisi ja oskusi õppeainete vahel üle kanda
5) edendab konstruktiivset suhtlemist
6) aitab paremaid tulemusi saavutada
7) võib edendada rühmade ausat konkurentsi
8) tekitab teiste vastu lugupidamist
9) edendab aktiivset õpetamist/õppimist
10) võimaldab paremini arvestada erinevaid õpistiile
11) võimaldab paremini arvestada erinevaid võimekustasandeid
12) edendab koolisiseseid kokkuleppeid soovitud tulemuste, väärtuste ja hindamise kohta
13) aitab luua õpetajaskonnas ühtseid arusaamu


*Allikas: P. Mehisto, D. Marsh, M. Jesús, F, Martín, K. Võlli, H. Asser "Lõimitud aine- ja keeleõpe", Tartu 2008

101 postitus!

Kuidas õppetöö integreerimine muusika ja tantsuga soodustab akadeemilist võimekust?
http://www.edutopia.org/arts-opening-minds-integration-video

NÄIDE:



Milleks projektiõpe?
http://www.edutopia.org/project-learning

Tehnoloogiaõppe tähendus õppekavas:
http://www.edutopia.org/tech-integration

Mida tähendab integreeritud õpe?
http://www.edutopia.org/integrated-studies

Hindamisest teistmoodi:
http://www.edutopia.org/assessment

AHHAA-keskuses: õppe sidumine õpilase eluga ehk ELUKESKSUS

Seotus (iseenda, kogukonna ja maailmaga) tekitab olulisuse tunde. Kui õpilane usub, et teadmisi saab rakendada isiklikul tasandil ja tegelikus maailmas, muutuvad need tema jaoks tähenduslikuks.





Mida teha, et õppetöö oleks elukesksem?

1. ÕPILASTE HUVIDE VÄLJASELGITAMINE - uuri otse või kaude, küsides, mida nad vaatavad telerist, milline YouTube'i video neile kõige rohkem meeldib, mis on nende lemmikspordialad ja mida nad teevad nädalavahetusel. Tunne huvi, millist tehnoloogiat nad kasutavad, millistel veebilehtedel ja kus jututubades käivad, Rate'i, Orkuti, Facebooki lemmikrakenduste vastu, räägi nendega loetud raamatutest, ajaleheartiklitest, sõpradele esitatavatest ootustest ja pettumustest inimsuhetes.
Nt õpilaste ettekanded/demod oma huvialadest, oma netiprofiili koostamine, ajaloolise isiku netiprofiili koostamine, unelmareisiks saadud 20000 EURi kulutamise plaan, unistuste toa plaan, oma ettevõtte loomise plaan.

2. KLASSI SIDUMINE KOHALIKU JA GLOBAALSE KOGUKONNAGA muudab õppe sisukamaks. Jäämine üksnes klassiruumi piiridesse hakkab lõpuks tunduma kunstliku ja elukaugena. Nt kodukoha probleemide analüüs ja lahenduse leidmine, kogukonnaliikmete intervjueerimine, erinevate ainetega seotud ülesannete väljamõtlemine oma kogukonna ainetel, töövarjupäevad, mänguväljaku puude kaardistamine (puu liik, asukoht kaardil, kõrgus, omadused, jms), globaalprobleemide põhjusete uurimine ja võimalike lahenduste leidmine.

Tihtipeale on just õpitava teema eesmärgistamisel seoste näitamine tegeliku eluga aluseks õppija motivatsioonile!



Allikas* "Lõimitud aine- ja keeleõpe", 2008, lk 199-216

AHHAA-keskuses: Olen 13 ja tahan õppida niimoodi!

Mis iseloomustab tänapäeva Y/Z-põlvkonda?
* Digitaaltehnoloogia, MySpace, Facebook, MP3, SMS, mobiilid, iPod

Kuidas teismelistele meeldib õppida?

VI klass

VII klass


















VIII klass

AHHAA

Laupäeval, 21.veebruaril, toimus Rõuge koolis koos Rõuge kooli õpetajatega reis Loova Õppimise Maale. Erinevates rühmades meisterdati:

1)...Väga lõbus, super!!!!!!!!!!!!!!

2)...Igas koolis, ka kõige kaugemas, võid leida endise koolikaaslase, mõttekaaslase, tuttava, ...

3).Tahaks teiega edaspidigi koostööd teha: ka õpilastega koos!

4)...

5)...

6)...

Uued uuringud ÕNNEST!

Aegade algusest peale on inimesed otsinud võimalusi, kuidas olla ÕNNELIK!
Sama kaua on uuritud, mis teeb inimesi õnnelikuks.
Värsked uuringutulemused õnne teemal leiad siit (ingl k):
http://www.sciencedaily.com/releases/2009/02/090207150518.htm

TERA sõbrapäevatervitus

Vaadates eile koridoriseinale ilmuvaid suuri ja väikseid südameid küsisin õpilastelt:"Kas te armastate matemaatikat?"
"Meie õpetaja armastab matemaatikat väga," vastasid nad.

74 aastat hiljem - MIKS kõik on hariduses ikka samamoodi?

Artikli "Õpetajate professionaalse arengu uurimine: kuidas muuta eelarvamuslikud tõekspidamised arengupotentsiaaliks" autor Katrin Poom-Valickis esitab küsimuse: "MIKS PUUTUME IKKA KOKKU PROBLEEMIDEGA, MILLEST 1935. AASTAL KIRJUTAS TUNTUD EESTI PEDAGOOG JOHANNES KÄIS?"

1997/1998. õppeaastal uuris artikli autor 9. ja 10. klassi õpilasi, et teada saada nende ARUSAAMU ÕPPIMISEST.

Väited ja vastajate hulk:
* õppimine kui info passiivse vastuvõtmine ja õppijad ei näinud ennast aktiivse teadmiste konstrueerija ja partnerina õppeprotsessis - 54,8% õpilastest
* õppimine on areng - 15%
* õppimine on aktiivse ja passiivse kombinatsioon - 10,6%
* õppimine on meeldejätmine - 9,9%

Kahe aasta pärast tehti kordusuuring. Vaatamata ühes uuritavatest koolidest läbiviidud kooliuuendusliikumisele, olid õppijad endiselt veendunud, et nad on vaid passiivsed vastuvõtjad... Ainus erinevus ilmnes selles, et uuendusmeelse kooli õpilased said teha rohkem rühma-ja paaristööd ning õpitu üle väidelda ja arutleda.

Artikli autoril tekkis huvi, MIKS kognitiivsed õppimisteooriad ja konstruktivistlikud õppimismudelid, mis rõhutavad õppija sisemist huvi ja sellest lähtuva aktiivsuse ärakasutamist ning õppija kui aktiivse uute teadmiste ja mõtteskeemide konstrueerija rolli õppeprotsessis, ei leia rakendust reaalses õppetöös?

Rahvusvaheliste uuringute põhjal leidis autor, et kõige olulisemaks muutuste loomise komponendiks on inimese veendumused ja tõekspidamised. Õpetajatööd mõjutavad eelkõige tema kujutlused:
* õppijatest ja õppimisest,
* õpetamisest,
* õpetatavast ainest,
* õpetama õppimisest,
* iseedast ja õpetamise rollist.

2000. aastal õpetajate hulgas läbiviidud uuringus vastas 84% õpetajatest, et õpetaja on teadmiste allikas. See tulemus kinnitas kooskõla õpilaste kui teadmiste vastuvõtja ja õpetajate kui teadmiste jagaja paradigma vahel. Kui õpetaja näeb ennast infoallikana ja enda rolli eelkõige teadmiste andjana ehk vajalike, õppekavas määratud asjade äraõpetajana, siis võib arvata, et ta kasutab vastavaid õppemeetodeid ja näeb õpilast eelkõige kui teadmiste vastuvõtjat, äraõppijat ning mõjutab sedakaudu ka õpilase arusaamu õppimisest.

Paradigma, mis enamus inimestel on pärit oma kooliajast, muutmiseks on õpetajal vaja:
* teadvustada oma sisemised ja sõnastamata veendumused (nt vasta küsimusele "Õppimine - mis see on?", mõtiskleda või kirjutada oma õpetamisfilosoofiast: keda ma õpetan, mis on minu töö eesmärgid, jne).

Artikkel on avaldatud artiklikogumikus "Õpetajate professionaalse arengu uurimine", TÜ kirjastus, 2003
Illustratsiooni allikas: www.cartoonstock.com

Õppimine ja õpetamine teadmusühiskonnas

Õppe kvaliteedi arendamise seminaril oli üheks peaesinejaks prof Marju Lauristin.

Milline võiks olla haridus teadmusühiskonnas?
1) Ühiskonna arendamisel lähtutakse mittemateriaalsete ressursside kasutamisest.
2) Elukestev õpe.
3) Inimene on uue TEADMUSE LOOJA.
4) Väärtustatakse õppija subjektsust ja tema võimet luua.
5) ÕPPIMINE kui jagatud teadmuse koosloomine.

Õppija ja õpetaja "sulavad" kokku - luuakse koos!
Teadmustöötaja, sh õpetaja on paindlik, projektijuht, avatud uutele väljakutsetele.

IT rakendamise MÕTE ei seisne tehnika kasutamises, vaid uue loomises!
IT-le tuginev õpe ei ole arvutiõpe, vaid ta toetub arvutikasutaja pädevustele.

IT rakendamise EESMÄRK on IT võimaluste rakendamine inimese analüüsi- ja loomevõime arendamiseks.
Tänapäeval on IT laste ja noorte elulaadi lahutamatu osa. Õppimiseks kasutatakse IT võimalusi kuni 30 min päevas, kuid meelelahutuseks keskmiselt 2-3h.

VIRTUAALKOOL
IT võimaldab tuua õppetöösse eksperimentaalsust ja mängulisust. Kool jaguneb õpikogukondadeks. Õppekava peab olema tavakoolist erinev. Hindamine - mida see näitab? Hindamise asemel võiks kasutusele võtta portfooliod.

20 aastat hiljem

Hr Mart Laanpere kasutas oma möödunud kolmapäeval peetud ettekande sissejuhatuses lugu Rip Van Winkel'ist ehk mehest, kes magas 20 aastat järjest. Kui ta ühel päeval siis ärkas, oli vahepeal Ameerika saanud iseseisvaks - kõik oli teistmoodi, midagi polnud enam endine...

Mart Laanpere küsis: "Kui üks Eesti õpetaja oleks 20 a tagasi magama läinud ja ärkaks täna üles, mis siis oleks vahepeal koolis ja haridussüsteemis muutunud?"

TARBIJAST LOOJAKS!

Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur Mart Laanpere mõtteid õppekava arenduse seminarilt:

1) Suletud e-õpikeskkonnad (IVA, WebCT) ei vasta enam õppija vajadustele.

2) Uued avatud e-õpikeskkonnad ja sotsiaalse meedia vahendid on: blogid, wiki, jt.

3) Kas õppimine on omandamine, osalemine või loomine? Disainreziimis õppimine eeldab osalemist mingi kogukonna töös ja loomist!

4) Revolutsioon õppimises: igaüks on AUTOR! Aeg on muutuda interneti tarbijast TEADMUSE LOOJAKS (luua uusi lahendusi (sh kasutades selleks e-õpikeskkondi), olla oma tarkuse looja, aktiivne õppija).

5) Õppija peab saama võimaluse õppida ka oma vigadest - disainreziimis see õnnestub!

NÄITED:
1) VIKO - on TLÜ Haridustehnoloogia keskuses välja töötatud virtuaalne õpikeskkond, mille loomisel on silmas peetud Eesti üldhariduskoolide vajadusi - http://viko.opetaja.ee
2) Loodusteadusliku hariduse õpikeskkonnad - http://bio.edu.ee
3) TERE KEVAD! - kutsub lapsi loodust vaatlema ning õpetab tähele panema saabuva kevade märke - http://tere.kevad.edu.ee
4) Learning Mill - LeMill is a web community of 4912 teachers and other learning content creators - http://lemill.net (vt ka http://calibrate.eun.org/ww/en/pub/calibrate_project/lemill.htm)
5)E-õppest: http://www.e-ope.ee/
6) Õpetaja e-portfoolio - www.eportfoolio.opetaja.ee

Kool on tegeliku elu peegeldus. Millise elu, mis ajast?

Unistused muutustest hariduses

HARIDUSE IDEAALMAASTIK
Marju Lauristin

Nii na­gu külmal ja pi­me­dal tal­vel on hea vaa­da­ta tä­his­tae­vast ja ku­jut­le­da ke­va­de tu­le­kut, ju­hib ma­jan­dus­li­ke hal­la­de tu­lek mõtted vaim­se­ma­test väär­tus­test val­gus­ta­tud ühis­kond­li­ku il­mas­ti­ku oo­tu­se­le. Need mõtted kes­ken­du­vad ik­ka ja jäl­le unis­tus­te­le, kui­das muu­ta Ees­ti ha­ri­dus­maas­tik­ku sel­li­seks, et see ai­taks meie rah­val „saa­da suu­reks vai­mul­t”.
Loe edasi:

http://www.epl.ee/artikkel/449267

Põnevad e-keskkonnad

Algklassidele mänguline õpikeskkond KRIHVEL:
http://krihvel.opetaja.ee

Ja veel palju muid väärtuslikke materjale erinevatele kooliastmetele ja ainetele:
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=34
http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht

Infot Tiigrihyppe SA-lt, Kristi Kasper:

Ka Prahas avati äsja pidulikult innovatsiooni aasta, 2009. a. keskendutakse loovusele ja innovatsioonile kui inimeste, ühiskonna ja majanduse arengu võtmeoskustele. Tiigrihüppe Sihtasutus koordineerib Eestis juba viiendat aastat Euroopa Komisjoni koolidele suunatud kampaaniat „Kevadpäev Euroopas”, mis on innovatsiooni-aastale kohaselt pühendatud loovusele ja innovatsioonile ning kutsub koole (kõigi kooliastmete õpilasi ja õpetajaid, lasteaedu ning kutsekoole) uuendusmeelseid lahendusi otsima. Julgustame õpetajaid varuma päeva või paar, et kaasata õpilased tegevusse, mis on keskendunud Euroopa-teemadele. Nii saavad noored võimaluse Euroopa kodanikena oma mõtteid väljendada ja sõna sekka öelda ning mõelda loovalt ja uuenduslikult kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil. Kevadpäeva projekt kestab 25. märtsist kuni mai lõpuni ning kulmineerub 9. mail, mil tähistatakse Euroopa päeva. Oma kool tuleks aga registreerida juba praegu! Teavet erinevate üle-euroopaliste, aga ka Eesti-siseste projektide ja konkursside kohta uuendame pidevalt Kevadpäeva keskses portaalis, mis on kättesaadav ka eesti keeles.
http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=87

Õppimiskoht muutub töökoha sarnaseks

Haridusfoorumil Rakveres rääkis TLÜ haridustehnoloogia osakonna juhataja Mart Laanpere tulevikukoolist, kus õpitakse uut moodi ja isegi koolimajad on teisel viisil ehitatud.

Missugune on tuleviku koolimaja?
„Maailm liigub aeglaselt, aga visalt arvutipõhise õppe suunas. See toob kaasa täiesti uutmoodi pedagoogika, millele koolimajade praegune ruumilahendus – klassid, pingid, tahvel – ei sobi. Rootsis juba ehitati üks koolimaja ümber väikesteks kontoriteks, kus igal õpilasel on oma töökoht. Õpilane tuleb kooli, töötab seal oma projekti kallal, teatud kellaaegadel on tal n-ö tootmisnõupidamised, kus ta kohtub oma klassikaaslaste ja õpetajatega, räägib, mida on klassi ühisprojektiga seoses teinud või avastanud, arutab edasist tegevusplaani jne.”

Loe edasi:
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=830

Käes on innovatsiooniaasta ehk kokkuvõte koolitustest Poolas

Käesolev aasta on Eestis innovatsiooniaasta!

Innovatsiooniaasta projektijuht Urmas Kõiv räägib, et see on uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta, üleriigiline kogu aastat hõlmav koostööprojekt, mis on suunatud kogu ühiskonna uuendusmeelsuse kujundamisele. Ta loodab, et innovatsiooniaasta toob välja Eesti inimestes peituva uuendusmeelsuse ja ettevõtlikkuse.

Ajakiri The Economist eriväljaanne The World in 2009 annab erinevate riigijuhtide, nt Hispaania peaminister ja Jordaania kuninganna, kaudu sõnumi haridusele, kuivõrd oluline on hariduse roll ühiskondade käekäigu toetamisel just õpilaste loovuse ja e-hariduse arendamise kaudu!

Ka Poolas möödunud nädalal toimunud koolituste olulised teemad olid seotud innovatsiooniga: loovus ja e-õpe.

Kuidas äratada endas LOOVUS?
Abiks on:
1) pingevaba olek,
2) keskendumine,
3) paindlikkus,
4) avatus,
5) uudishimu.

E-ÕPPEST

E-keskkonnad on meie laste jaoks väga loomulik õpi-, suhtlus-, meelelahutus- jms keskkond. Kuidas rakendada sellist loomulikku olemist lapse arengu heaks? Kuidas kasutada seda väärtuslikku, kõige operatiivsemat infot kajastavat ressurssi tänapäeva väljakutsetega suurepäraselt toimetuleva õppija heaks? Kuidas aitab e-õpe integreerida õppeaineid ja luua rohkem seoseid tegeliku eluga? Milliseid võimalusi selleks annab projektõpe?
Loodame, et TERA õppijate heaks leiame üheskoos nendele küsimustele vastuseid!

Urmas Kõiv: "Iga inimene saab midagi uuendada - iseendas, enda ümbruses, tööl, kodus, külas, linnas. Kui iga inimene teeb aasta jooksul ühe uuenduse, oleme miljoni uuenduse võrra rikkamad!"

The Paradox Of Our Age

We have bigger houses but smaller families;

more conveniences, but less time.

We have more degrees but less sense;

more knowledge but less judgment;

more experts, but more problems;

more medicines but less healthiness.

We’ve been all the way to the moon and back,

but have trouble in crossing the street to meet our new neighbour.

We built more computers to hold more copies than ever,

But have less real communication;

We have become long on quantity,

but short on quality.

These are times of fast foods but slow digestion;

Tall men but short characters;

Steep profits but shallow relationships.

It’s a time when there is much in the window

But nothing in the room.

— the 14th Dalai Lama.

PARIM ÕPETAJATELE KIRJUTATUD RAAMAT 2008

on Edinburgi hertsogi poolt auhinnatud raamat "LÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPE".

Siit raamatust leiab häid mõtteid iga õpetaja, kes otsib, kuidas:
1) erinevates kooliastmetes põnevalt aineid integreerida;
2) mitmekesisemalt oma ainet õpetada;
3) õpimappi teha;
4) ainetevahelisi ühendprojekte läbi viia;
5) lastele õpioskusi, mälutehnikaid, jms õpetada;
6) eemaldada õppimistõkkeid;
7) teha lõimimisel teiste õpetajatega koostööd;
7) tuua tundidesse rohkem elukesksust.

Kuigi raamat on eelkõige seotud keeleõppega, on sellest palju praktilist abi ka kõigile teistele aineõpetajatele ainetevaheliste seoste, mitmekesise metoodika ja elukesksuse loomiseks!