Miski pole võimatu

...

Hea sõber,

ma tean, et Sinu töid ja päevi täidab argine hool. Hool oma töiste kohustuste ees. Hool laste kasvamisest ja kasvatamisest. Hool oma pere käekäigu eest, oma kodu eest. Ja oma riigi eest. Su riik on niisama oma kui Su kodu, sest ta ongi Sinu oma. Sa istud õhtuti, üürikesel hetkel enne und, sageli väsinuna ja tülpinuna, arvutiekraani või ajakirja, ajalehe või raamatu taga, ja mõtled: kas see ongi kõik? Kas see ongi unistuste elu ja unistuste Eesti? Ei, sest keegi ei võta meilt unistusi, kui me ise neid endalt ei võta. Miski pole võimatu, kuni pole tõestatud vastupidist. Jah, sest seda, mis meil on, on tohutult!

Milline rahuldus on teada, et su laps saab hakkama. Mitte ainult klassis, vaid ka maailmas.

...

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves

Tashi Delay!*

22.-23. veebruaril toimus Cantervilla lossis Tartu Erakooli töötajate terviklikku arengut toetav koolitus.

Esimese päeva pärastlõunal saime lisaks lossi uudistamisele
ja muusikaõpetaja Sirje poolt juhitud ühislaulmisetele õppida
tiibeti, jaapani ja tai lõõgastavaid, energetiseerivaid ning tervislikku eluviisi toetavaid võimlemisharjutusi. 5 tiibetlase harjutus on hea meelde tuletada järgmiselt Youtube'i leheküljelt:

http://www.youtube.com/watch?v=H99fIotNcbE

Ja jaapani harjutused leiad siit:
http://www.sloleht.ee/index.aspx?v=forum&subtopicID=10679


Teise päeva hommikul oli meie külaliseks-koolitajaks Viive Einfeldt. Viive läbiviidud seminar aitas meil teadvustada oma "varivalitsuse" ehk uskumuste mõju meie tegelikkusele, igapäeva
reaalsusele nii isiklikus elus kui õpetajatöös.
- Meie mõtted levitavad teateid nagu lill levitab lõhnu, mis mõjutavad teisi meid ümbritsevaid teadvusi selles suunas, et me tõmbame ligi elamusi, mis vastavad meie alateadvuses kinnistunud tõekspidamistele (Karl Prembin sai 1981. a selle avastuse eest Nobeli preemia).

- Teadvustades oma sügavamaid tõekspidamisi suudame luua oma unistuste tegelikkuse. Tänase päeva mateeria on eilse mõtte vili.

- Uskumused loovad tegelikkust, milles me elame. Kuidas Sinu uskumused toetavad Sinu soovitud elulugu, suhteid, saavutusi, puhkehetki?

- Milliseid uskumusi vajavad õpetajad, et luua rahuldustpakkuv reaalsus?
Nt Ma armastan oma tööd. Iga laps on väärtuslik. Ma teen oma parima. Me tunnustame üksteist. Ma olen mõistev.

- Millised on need uskumused, mida saame anda kaasa oma õpilastele?
Nt Ma saan hakkama! Iga inimene on väärtuslik. Minust sõltub see, kui hea meil siin on.
Nende uskumuste kujunemisel on abiks mitte ainult õpilase tulemuste/pingutuste tunnustamine, vaid tema valikute ja vooruste tunnustamine.

- Maailm, milles me elame, on maailm, milles me valime elada - kas teadlikult või alateadlikult. Suurepärasuse sünd algab sellest, kui saame teadlikuks, et USKUMUSED ON MEIE VALIK. Uskumus võib olla teadlik valik.

Lõunase maitseelamuse järel ootas meid võimalus avastada lossi
ümbrust orienteerumise abil!
Professionaalse orienteeruja Kalle valmistatud kaartide ja juhendamise järgi võtsime ette 2 km matka ümber järve kogudes üheksast punktist vajalikke tähti ning kümnendas punktis tuli saadud tähtest (saadud tähed olid: vasaragaredis) moodustada kuulsa Eesti mehe nimi :)!

Vana indiaani tarkus ütleb:
"Sulle on antud neli asja: Tarkus, Teadmised, Vägi ja Anne. Neid nelja õnnistust pead sa austama heade mõtetega, heade sõnadega ja headusega teiste vastu."

Palju tahtejõudu ja tarkust meile soovitud tulemusi loovate uskumuste kasutusele võtmisel, mis suurendaksid rahulolu Oma Looga!

* Ma näen sinus suurepärasust! /tiibetlaste tervitus/

Head pidupäeva, TERA rahvas!

Koolikiusamine – kool, kodu, internet

Kiusamise ennetamine on nagu tolmu pühkimine. Pühid ja pühid, tolm tuleb omal moel. Elamised erinevad hooldamise poolest. Millise hoolega, milliste vahenditega, kui tihti, regulaarselt või mitte, seda tehakse. Kas seda üldse tehakse ... Millised on kokkulepped, kas saabastega tullakse tuppa, kas voodi peal hüpatakse. Kas on mõeldud selle peale, kuidas muuta tolmu pühkimine hõlpsamaks. Kas tolmu pühkimine on endastmõistetav või hoopis salgamist väärt tegu.

Endla Lõkova (Valga Gümnaasium)

7.-8. veebruaril toimus Tallinna Ülikoolis Põhjala Foorum: Koolikiusamine – kool, kodu, internet. Esimesel päeval esineti kokkuvõtetega lastekaitse ja kiusamise teemadel. Teisel päeval toimusid praktilised töötoad, mis lõppesid kokkuvõtte ja ühise diskussiooniga.

Esimese päeva juhatas sisse Lastekaitse Liidu teatritrupp „MEIE“. Tegemist on sotsiaalteatri vormiga foorumteater, mis pakub võimaluse näha sotsiaalseid probleeme ja proovida neid lahendada. Publik pole lihtsalt abitu pealtvaataja, vaid just koos publikuga pannakse teatritükk kokku. Iga etendus on erinev ja kordumatu.

Tartu Ülikooli õppejõud Kristi Kõiv

Kiusamise tunnused:

• agressiivne käitumine
• tahtlik
• korduvus (õpetaja ei identifitseeri)

Kiusaja suhtub vägivalda positiivselt, ta kasutab seda oma eesmärkide saavutamiseks.

Rootsi laste ja kooliõpilaste võrdse kohtlemise esindaja Lars Arrhenius

Rootsis võeti 1. aprillil 2006 a vastu laste ja kooliõpilaste diskrimineerimise ja muu alavääristava kohtlemise keelustamise seadus, mille eesmärk on tagada turvaline õpikeskkond kõigile lastele. Seoses seaduse rakendamisega loodi võrdse kohtlemise esindaja ametikoht. Seaduse täitmist koolides jälgivad diskrimineerimise valdkonna ombudsmanid kui ka esindaja. Kui koolid seadust rikuvad, võib esindaja või ombudsman anda lapse või õpilase nimel sisse kahjutasunõude.

Lastekaitse Liidu ja Inimõiguste Instituudi asutajaliige Merle Haruoja

Õigustega koos on lapsel ka kohustused. Igal lapsel on kohustus arvestada asjaoluga, et tema õigused lõpevad seal, kus algavad teiste inimeste õigused.

Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Aivar Haller

Ükski terve rebane ei söö tervet kana – looduses on tasakaal. See pole mitte olelusvõitlus vaid koostöö. Vaja on muuta uskumust, et olelusvõitlus viib edasi. Tuleb ka ise käituda printsiibi järgi, et evolutsiooni alus on koostöö.

Maailma suurim defitsiit on sallivus.

Londoni Ülikooli doktorant Robert Slonje

Küberkiusamine on kiusamisviis, mis toimub kommunikatsioonivahendite, näiteks mobiiltelefonide ja interneti kaudu.

Tunnused:

• kiusaja saab ohvri igalt poolt kätte
• ei teata, kes on kiusaja (seega ei saa ka vahele astuda)
• kiusaja ei saa mingit tagasisidet ohvri reageeringu kohta (kiusajal ei saa tekkida tunnet, et äkki on ta liiga kaugele läinud)
• ohvri jaoks hullem kiusamise viis kui tavaline
• asendusnime kasutades, ei tunne kiusaja, et ta teeb midagi valesti
• vajab kiusajalt eeltööd (ohvri telefoninumbri või meiliaadressi välja otsimine, endale varikonto tegemine)
• filmiklipi internetti lisamisel on suur publik
• tüdrukud on sagedamini ohvriks kui poisid
• toimub peamiselt peale kooli (kuid on kooli probleem)

Haridus- ja teadusministeeriumist Tõnis Lukas

Õpilasi suudavad kaitsta need õpetajad, kes ise tunnevad end koolis kaitstult.

Tallinna Ülikoolist Mare Leino

Koolivägivalla kontekstis räägitakse valdavalt õpilaste omavahelistest võimumängudest. Vahel jõuavad avalikkuse ette ka lood nö ebapedagoogilistest õpetajatest. Harvem analüüsitakse õpilaste poolt õpetaja vastu suunatud psühhoterrorit. Igal juhul jääb süüdi õpetaja – mis ta siis laseb endale pähe istuda?! Õpilase provokatiivne käitumine on tagantjärgi raskesti tuvastatav. Meil on lastekaitseseadus, aga kes kaitseks õpetajat tema vastu suunatud vägivalla est? Ilmselt tuleks käivitada õpetaja kaitse seaduse loomise protsess.

Vägivald õpetaja vastu:

• õpilase üleolev suhtumine
• ropendamine
• korraldustele mitte allumine

Kuidas toimida:

• mõjutusvahendite suuredamine (saame ainult rääkida)
• palgata sotsialpedagooge, abiõpetajaid, psühholooge jm
• senisest mitmekülgsem süvenemine õpilase probleemide põhjustesse (õpetajal vaja aega)

Lastekaitse Liidust Mari-Liis Keskpaik

Eestis algatati koolirahu programm 1999. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel. Koolirahu programmi eesmärgiks on saavutada koostöö õpilaste ja õpetajatega, noorte ja täiskasvanutega sõbralik ja turvaline koolikeskkond. Programmiga liitumisel saab kool aasta ringi teavet koolikeskkonna parandamise ja noori arendava vaba aja sisustamise võimaluste kohta, lisaks soodustusi seminaridel ja konverentsidel ning võimalusi tegevustes kaasa lüüa. Programmi traditsioonilisteks tegevusteks on saanud Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia iga õppeaasta alguses ning plakatikonkurss. Koolirahu programm propageerib kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, pakkudes ideid koolikeskkonna parandamiseks.

Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Merilin Piipuu

Palun ära kiusa mind, ole minu sõber!

Igale koolipere liikmele on teada tunne, et ei taha jälle sinna tundi minna ning kui tund lõppeb, võib näha nii õpetajat kui ka õpilast pingest kangeid õlgu alla laskmas ja sügavalt hingamas.

Kinnitust sellele, et koolikiusamisel on suur osakaal õpilaste ja õpetajate vahelisel suhtlemisel, saame TLÜ korraldatud uuringu „Kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek“ järeldustest: 7,0% õpilastest on puudunud kartuses, et õpetaja neid kiusab ja vaid 2,3% on puudunud kartuses, et teised õpilased kiusavad ja narrivad. Õpetaja poolne kiusamine võib avalduda järgmises: hääletoon, naermine, küsimused, norimine, mõnitamine, märkused, hinded ... Kuigi antud juhul on uuritud ainult ühe osapoole seisukohta, kannatavad koolivägivalla all mõlemad – nii õpilased kui ka õpetajad. Olukorrani, kus klassitunnis valitseks vaba õhkkond, kus õpetajad ja õpilased julgeksid rääkida oma tunnetest ja mõtetest, on pikk tee, sest tekkinud sallimatus on raske kaduma ja pole ka kerge andeks andmine.

Aidakem üksteisel endaga rahul olla ja õigesti käituda.

Keegi ei tohi kurvana koju minna!

Kuressaare Põhikooli direktor Jaan Lember

Kooli ei tohi tulla kurjana ja paha tujuga. Jää parem koju ja esita hädavale.

Õpetaja pole liinitööline. Vahetund olgu õpetajale puhkuseks ja korda pidagu õpilasvalve (9. klassi õpilased).

Näpunäited:

• lugege läbi võimalikult palju, mida on kirjutatud (rohkem võiks teada CAP – programmist, Ühise Mure Meetodist jm)
• uurige või laske uurida oma kooli probleemideringi ja vaadake tegelikkusele näkku
• otsige ja leidke seosed (õppeainete vahel, õppeainete ja õpilase arengu vahel, probleemide ja lahenduste vahel ...)
• juhtumite lahendamisel hoidke pea külmana ja süda soojana
• alati pole süüdi see, kes süüdlasena paistab
• muutke halb olukord heaks õppetunniks ja analüüsige, mida õpetlikku oli juhtunud loos teie jaoks
• väljasõit ja keskkonnavahetus annab võimaluse lastel näha üksteise teisi külgi
• kõige raskem on konflikti vahendaja roll – keegi ei tohi tunda, et just tema on süüdi
• tunnustada siis kui kõik ei ole nii nagu me tahaksime kuid on märgata ka väikseim edasiminek
• loovus aitab kiusamise teemat koolis käsitleda, sest emotsioon ja elamus kaaluvad üles tonni fakte; kui koolis ainult räägitakse reeglitest, pole seal piisavalt sõprust ja armastust (kõikvõimalikud üritused, mis saavad kanda sõnumeid, mida on vaja esitada; kooli seinakunst; klassijuhataja tunnis „Tore koolipäev on minu teha“)
• kaasa tasub lüüa koolirahu programmis, Lastekaitse Liidu kampaanites ja teha teiste koolidega koostööd

Koolivägivalla konverentsil osalesid Thea ja Kristi.

Konverentsi ettekanded ja muud põnevat võib leida Lastekaitse Liidu kodulehelt: http://www.lastekaitseliit.ee/

Koolirahu kodulehekülg: www.koolirahu.ee

Sõbrale

Oli kord poiss, kes oli väga kärsitu ja riiakas. Ühel päeval andis isa talle kotitäie naelu ja käskis tal iga kord, kui ta on kellegagi tülitsenud, lüüa naela oma kodu aeda. Esimesel päeval lõi poiss 37 naela. Järgnevate nädalate jooksul õppis poiss ennast kontrollima ja aeda löödavate naelte hulk vähenes iga päevaga. Poiss pani tähele, et palju lihtsam on oma käitumist kontrollida, kui lüüa naelu aeda. Lõpuks jõudis kätte päev, kui poisil polnud vaja lüüa mitte ühtki naela. Ja ta läks isale rõõmusõnumit ütlema.
Nüüd soovitas isa poisil kiskuda aiast välja nael igal sellisel päeval, kui ta polnud kellegagi tülitsenud. Päevad läksid. Ning lõpuks saabus päev, mil poiss sai isale minna ütlema, et aias pole enam ühtki naela.
Isa läks koos poisiga aia juurde ja ütles: "Poeg, sa oled väga ilusti käitunud, kuid vaata nüüd seda aeda ja sinna jäänud jälgi. Aed pole enam selline nagu ta oli enne. Alati, kui sa ütled kellelegi halvasti, jätad sa temasse armi."

Olgu meie suhetes vähem arme ja rohkem õnnelikke mälestusi!

Mis on õppimine?

"Emme, kui õpetaja meile raamatut ette loeb, siis käseb ta meil panna pead käte peale lauale. Aga mina tahan pilte ka näha!" /8-aastane tüdruk/
"Kas sellepärast on ajalugu mulle raske, et õpetaja ainult räägib, aga mina olen visuaalne õppija?" /14-aastane poiss/
"Palju lihtsam on rääkida sellest, mis on õpetamine, kui sellest, mis on õppimine." /20-aastane tudeng/

Möödunud nädalal kohtusid Mari-Mall, Marjeta, Kersti ja Liina Avatud Meele Instituudi koolitajate Koidu ja Anneliga, et ühiselt kavandada koostööd ÕPPIMISKESKSE KOOLI heaks. Selgus, et meil on AMI inimestega sarnased unistused koolist, kus on õnnelikud, rahulolevad ja motiveeritud õppijad. Nad otsivad “näidiskooli”, kus õppimiskeskuse hea praktika oleks rakendatud mitmekülgselt.

Kooli kui organisatsiooni jaoks tähendab õppimiskesksus ka õppivat organisatsiooni, kus reflekteeritakse oma uskumusi, tõekspidamisi ja kujundatakse soovitud tulemustele vastavat mõtte- ning tegutsemisviisi. Esimene küsimus, millele nii õppijad, lapsevanemad kui õpetajad ja kooli juhtkond vastama peavad, on “MIS ON ÕPPIMINE?”. Iga kooli vundamendiks on tema inimeste USKUMUSED, mis mõjutavad oluliselt meie suhteid, käitumist ja TULEMUSI/TAGAJÄRGI, mida saavutame. Seepärast on kasulik aeg-ajalt oma tõekspidamistele otsa vaadata ning kontrollida, kas nad viivad meid soovitud tulemusteni?

Kui ma oma magistritöö jaoks tegin vastavat uurimust, siis suurim üllatus minu jaoks oli, et ligi 90% õpetajatest, kes uuringus osalesid, vastasid, et nad pole kunagi varem mõelnudki, mis on õppimine. Õppimiskeskne kool eeldab kõigi osapoolte vahel sarnaseid arusaamu õppimisest.

TERA on suurepärane kool, kus hakata õppimiskeskset lähenemisviisi avastama, teadvustama ja rakendama, sest siin töötavad inimesed, kes hoolivad õppijast. Seda on näha nii läbi klassiuste aknaklaaside, kogeda nende poolt läbiviidud tundides, kui kuulda rahulolevate lastevanemate käest!

AGA MIS SINU ARVATES ON ÕPPIMINE?

Mida kuu tähendab?

Elas kord Hiina keiser, kelle tütar oli peatselt tähistamas oma 7ndat sünnipäeva. Keiser otsustas selle asemel, et tütart üllatada, küsida temalt, mida ta kingituseks tahab. Keisri arvates oli tüdruk piisavalt vana, et teada, mida ta soovib. Keiser küsiski oma tütrelt kingituse kohta ja lisas, et ta on valmis tüdrukule andma, mida iganes ta soovib.

„Ma tahaksin kuud,“ vastas tüdruk. Keiser oli šokeeritud, kuid ta oli lubanud täita ükskõik millise soovi. Ta kutsus kohale oma parima inseneri ja käskis tal tuua oma tütrele kuu. Insener oli hirmul, kuid värbas hulgaliselt tööjõudu, et ehitada kõrge bambustorn, mis ulatuks kuuni. Torn ulatus taevasse, aga mida kõrgemaks see sai, seda ebakindlamalt ta püsti seisis ja lõpuks varises torn kokku, tappes 50 töömeest. Keiser oli maruvihane ja röögatas insenerile: „Sa mitte üksnes ei saanud hakkama ülesandega tuua mu tüdrukule kuu, vaid tapsid ka minu 50 töömeest.“ Ja keiser lasi inseneri hukata.

Nüüd kutsus keiser enda juurde riigi juhtiva teadlase, kes oli kuulnud inseneri läbikukkumisest, ja esitas talle sama palve. Teadlane oli väga tark mees ja otsustas ülesande täitmiseks kasutada kõige uuemat tehnoloogiat. Ta ehitas raketi, mis pidi lendama kuuni ja raketi külge paigaldas ta suure konksu, mille otsa kuu haakida ning siis maale tuua. Lõpuks komplekteeris ta raketimeeskonna, kuhu kuulusid riigi parimad tehnikainimesed. Ent kui rakett õhku tõusis, plahvatas see tuhandeks tükiks, tappes kogu meeskonna. Keiser oli veelgi vihasem kui enne ja lasi teadlase hukata.

Ärritatuna pöördus keiser nüüd filosoofi poole ja käskis tal tuua oma tütrele kuu. Filosoof mõtles pikalt ja läks keisri tütre juurde. „Ma kuulsin, et sa tahad sünnipäevaks kuud,“ ütles filosoof keisri tütrele. „Jah, tahan“, vastas tüdruk. „Mis kuu on?“ küsis filosoof. Tüdruk vastas käsi ette sirutades: „See on suur valge pall, mis on umbes nii suur.“ Filosoof leidis suure valge palli, mis oli täpselt selliste mõõtudega nagu tüdruk oli näidanud. Ta viis palli keisrile, et ta kingiks selle oma tütrele.