Mitteformaalne õpirännak

Rännak algas 18. novembril kell 10.30 Tartu hotellis. Õpirännaku teejuhtideks olid Hannes Lens, Elina Kivinukk ja Piret Jeedas. Kahel järjestikusel päeval toimunud koolitusel erinevate rühmatööde ja arutluste vahepeal mängiti mitmeid pallimänge.
Koolituse käigus jagati matejale tuttavatest teemadest, nt multiintelligentsus, õppimis- ja õpetamismeetodi mõiste ja liigid jm. Järgnevalt teen aga kokkuvõtte formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe olemusest.

Formaalõpe on eesmärgistatud õpe, mis toimub selgelt määratletud ja institutsionaliseeritud spetsiaalselt õpetamiseks/koolitamiseks ja õppimiseks loodud keskkonnas. Õpetajad on spetsiaalselt selle valdkonna jaoks kvalifitseeritud vastavalt õpetatavale ainevaldkonnale ja tasemele, õpilasi on sageli jaotatud teatud kategooriatesse kas vanuse, taseme või spetsialiseerumise alusel. Õpieesmärgid on peaaegu alati seatud väljaspoolt, õppimisprotsessi enamasti jälgitakse ja hinnatakse, õpitulemusi tunnustatakse tavaliselt diplomi või tunnistusega. Suur osa formaalsest õppest on kohustuslik (nt kooliharidus), mille riik tagab, et saavutada ühtsust (tagada õpilasele baaspakett, et edasi õppida järgmises formaalõppeasutuses).
Mitteformaalne õppimine on eesmärgistatud, kuid vabatahtlikkuse alusel toimuv õpe, mis võib aset leida väga erinevates situatsioonides ja keskkondades, mille puhul õpetamine/koolitamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ehk peamine otstarve. Need keskkonnad ja situatsioonid võivad olla vahelduvad või ajutised, tegevusi või kursusi võivad läbi viia professionaalsed õppimise toetajad (nt noortekoolitajad), aga ka vabatahtlikud (nt noortejuhid). Tegevused ja kursused on planeeritud, kuid harva struktueeritud tavapärase tempo või õppekava teemade järgi. Tavaliselt on nad suunatud teatud sihtgruppidele, kuid harva dokumenteerivad ja hindavad õppetulemusi või –saavutusi tavapärasel viisil.
Informaalne õppimine: õppija seisukohast lähtudes on see eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides perekonnas, töökohas, vabal ajal jm. Sellel on tulemused, kuid neid tunnustatakse harva, kunagi ei anta tunnistust ja ei ole õppija jaoks koheselt nähtavad, samuti ei arvestata neid hariduslikel, koolituslikel ega tööalastel eesmärkidel.

Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et huvikoolis toimub formaalne õpe ning see on formaalne õppeasutus kuigi algul arvati, et tegemist on mitteformaalse õppe ja õppeasutusega.

Rühmatöö tulemusel leiti, et huvikoolide rolliks on:
1) anda lastele tegevust vastavalt nende huvidele (sisustada vaba aega)
2) sotsiaalselt arendada last
3) erialaste oskuste arendamine
4) traditsioonide hoidmine ja edasi andmine
5) hea kultuuri tarbija (looja) kasvatamine
6) hariduse täiendamine
7) kasvatada, individuaalne lähenemine igale lapsele
8) kohaliku kultuurielu kujundamine
9) lapses järjekindluse kasvatamine
10) silmaringi laiendamine
11) eduelamuse pakkumine.

Õpirännakul osalesid Anne Masing ja Kristi Adosson.

TERA õppija 4 ÕPIOSKUST

Eelmise veerandi lõpul oli TERAs keskuste päeva teemaks "ÕPIOSKUSED". Õpilased said harjutada õppimiseks kasulikke nippe, õppida iseennast kui õppijat paremini tundma, avastada oma tegelikku saavutuspotentsiaali ning proovida ajajuhtimiseks vajalikke oskusi.

Õpioskuste valdamine muudab õppimise tulemuslikumaks ja nauditavamaks. See aga omakorda soodustab valmisolekut elukestvaks õppeks!


TERA õppija 4 õpioskust on:

1. ÕPIHUVI TEKITAMINE JA SÄILITAMINE - eesmärgistamine, õppimist toetava emotsionaalse seisundi ja mõtteviisi valimine, segajate vältimine.

2. ÕPPIMISPLAANI KOOSTAMINE JA TÄITMINE - piisava uneaja, puhkeaja, õppimisaja, tervisliku toitumise, sportimise kavandamine.

3. ÄRAÕPPIMINE - info kogumise, süstematiseerimine ja seostamise oskused, märkmete tegemise ja tekstiga töötamise oskused, küsimuste esitamise oskused, mälutehnikad.

4. ENESEANALÜÜS - teadlikkus oma õpistiilidest, oma enesehinnangu toetamise ja parendamise oskused, tagasiside küsimise ja kasutamise oskused.

Südamesära, mis jäänud sundide taha...

Reede õhtupoolikul toimus Dorpati konverentsikeskuses Avatud Ruum* teemal "Südamesära, mis jäänud sundide taha".

Mikk Sarv:
"Kui palju asju teeme oma elus vabast tahtest ja kui palju seepärast, et oleme lihtsalt sunnitud? Sunnime ennast positiivselt mõtlema ja käituma, kuigi tunneme nii mõnigi kord viha ja ei oska seda väljendada. Sunnime ennast tööd tegema ja lapsi õppima, kuigi sageli tahaks teha ka midagi, mis endal ja teistel silmad särama paneks. Ja perekond - mis vabadusest me siin veel räägime?! Või on lähisuhted mõeldud hoopis meie eneseväljendust ja vabadust suurendama?"

Vägivald algab õnnetu olemisest.
PISA testide tulemuste põhjal on Eesti lapsed teiste riikidega võrreldes väga kõrgel kohal. Samas aga kooliga rahulolematuse poolest on Eesti õpetajad ja õpilased samamoodi esimeste hulgas. Kuidas luuas uusi võimalusi? Kuidas sisemiselt toime tulla? Kuidas suurendada sisemist vabadust?

Kui osalejatel paluti sõnastada teemad, kuidas nemad on kogenud südamesära vallandumist, ilmusid seinale järgmised pealkirjad:
1) "Kohalolu"
2) "Mäng"
3) "Elurõõm ja rõõm elust"
4) "Armastus"
5) "Üheslaulmine"
6) "Valikud teispool sõnu"
7) "Luuletuste kirjutamine"
8) "Kuidas ära tunda oma kutsumust?"
9) "Lihtsus. Vaikimine."
10) "Unistamine"

Luuletuse tegemise rühmas uuriti ka Mathura raamatut "Kohalolu":
"Mis saab siis, kui suundume parema elu poole, aga ise paremaks ei muutu?"


* Avatud Ruum on meetod, mis tekkis tänu selle looja H.Owen'i poolt igavatel konverentsidel osalemise tulemusena. Ta oli väsinud monoloogidest ja kuulaja jaoks mittetähenduslikest ettekannetest. Avatud Ruumil on neli põhimõtet:
- kohal on õiged inimesed,
- juhtuvad õiged asjad,
- kui see algab, on õige aeg,
- kui see on läbi, siis see on läbi.

President Toomas Hendrik Ilves õppimisest ja õpetamisest

Me teame, et eestlased ei ole usklik rahvas. Pigem kirikuleige. Ometi valitseb
siinmail juba poolteist sajandit vankumatu usk, et just haridus ja teadmised aitavad elus edasi jõuda, hästi hakkama saada, hea töö saada ja eluga rahul olla.
Iga lapsevanem unistab, et tema lapse haridustee oleks pikem ja parem kui temal endal. Eestlased on hariduseusku rahvas. Selle kinnituseks on ka lõpmatu hulk meie vanasõnu ja rahvajutte.
Formaalselt ongi kõik justkui hästi.

Eesti rahvas tahab valdavas enamuses saada haridust. Üliõpilaste koguarv püstitab igal aastal uue rekordi. Osades, nn eliitkoolides on konkurents äärmiselt tihe. Rahvusvahelise PISA-uuringu järgi on Eesti koolilapsed maailma mõõtkavas ühed kõige paremini haritud.
Peaksime olema väga rahul. Aga vist ei ole rahul.
Ei ole rahul, sest vanemad on mures Eesti koolides valitseva õhkkonna, koolivägivalla ja meelemürkide pärast.
Ei ole rahul, sest õpetajatele ei meeldi nende ameti positsioon Eesti tööturu väärtusruumis ja palgasüsteemis.

Ei ole rahul, sest ettevõtjad ei saa vajalikul hulgal nende vajadustele vastavaid noori spetsialiste.
Ei ole rahul, sest õpilased kurdavad, justkui õpetataks neile koolis asju, mida neil elus kunagi vaja ei lähe.
Ei ole rahul, sest kogu ühiskond tajub juba liigagi selgelt, et Eesti koolides antav hariduse kvaliteet on regiooniti liiga kõikuv, mis oma masendaval kujul kajastub ka Eesti koolide pingerivides.
Ei ole rahul, sest Eesti kõrgharidussüsteem on nõudluspõhine ja mitte täiel määral riigi pikaajalisi vajadusi arvestav.
Ei ole rahul, sest Eesti haridussüsteem võiks olla edukam oma põhiülesandega toime tulemisel.
Ja selleks põhiülesandeks ei saa olla muu, kui valmistada noored ette tegema iseseisvaid, läbikaalutud ja tarku valikuid. Valmistada neid ette iseseisvalt mõtlema.
Ma loodan, et täna ja tulevikus otsime me ühiselt vastuseid nii neile kui teistele küsimustele. Ühiskondlik ootus muutuste järele on suur. Leidkem siis need lahendused. Jätame alles kõik hea ja väärtusliku, mida Eesti haridussüsteem eneses kätkeb. Aga vaadakem ka selge pilguga tulevikku.

Hea haridus on Eesti usk. Selle toel oleme mitu korda üles ehitanud oma riigi. Ainult hea hariduse toel saame oma riiki tugevamaks ja paremaks teha.

Eesti Koostöö Kogu harta foorumi "Eesti hariduse tulevik - võimalused ja valikud" avasõnad

Milleks õpioskused?

Juba aastaid kirjutavad ja räägivad hariduse trendiinimesed, et tegelikus elus toimetulekuks peaks kool kaasa andma 2 aaret: äratatud loovus ja õpioskused. Esimene neist aitaks tänapäeva kontekstis olla leidlik, eristuv ja ainulaadne nii töö- kui isiklikus elus ning teine toetaks ellujäämiseks vajalikku elukestvat valmisolekut õppida.

Tiia Pedastsaar:

ÕPPIMA ÕPPIMINE
Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt
seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise ja enesehinnanguga. Õpilane õpib
oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma
õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust
korrigeerima.

ÕPPIMA ÕPPIMINE on tundmaõppimine, kuidas toimub õppimine. Õppija
teab, kuidas tema peaks õppima. Tänapäeval on vajalik olla teadlik ja aktiivne õppija, teadmiste hankija, töötleja ja hindaja. Teadmine pole veel oskus!


NB! Peagi kirjutab õppejuht Sirje lähemalt teemal: "Mis on õpioskused?"

Esa Saarineni ja Kirsti Lonka mõtted õppimisest

"Inimene tahab elada tähenduslikku elu ja seda koos teistega. Inimene tahab õppida. Ent eelduseks on, et ta saab loa olla täielikult tema ise, et ta saab ise kogeda ja läbi elada ennast tundeolendina ja väärtusi aistva olendina."

"Õppimise põhiküsimus on, mil viisil inimene end juhib."

"Õppimine toimub piiridel."

"Õppimise ime on usk sellesse, et inimese olemus on imeline, läbimurrete nähtamatu keskus."

"Õpetamise määr ei määra õppimise määra."

"Mõtlemine on oluline, veelgi olulisem on teisitimõtlemine."

"Tähtsam kui kindlad teadmised, on oskus genereerida uusi ideid
ja võime teha ka vähesega imesid."

"Õpib see, kes usub, et õppimisel on mõtet."

Kas TERA on õppiv organisatsioon?

S.C. Goh (1998) näeb viit strateegilist olulist aspekti, mis on iseloomulikud õppivale organisatsioonile:
1) missiooni ja visiooni selgus ja nende toetamine,
2) jagatud juhtimine ja töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse,
3) uute asjade katsetamist toetav kultuur,
4) teabevahetus teiste organisatsioonidega,
5) töö väiksemates rühmades ja koostöö.

Milleks olla õppiv organisatsioon?
Maailma areng ei ole enam lineaarne, ennustatav ja pidev, pigem on see katkendlik, plahvatuslik, ettearvamatu protsess. Nüüdisaegset keskkonda kirjeldatakse terminites üllatuslik, turbulentne, keeriseline, kaootiline. Üllatuslikus maailmas on õppimise põhiküsimuseks uute teadmiste, uute oskuste loomine. Põhjus on lihtne: seda teadmist, kuidas enneolematus olukorras toimida, ei ole mitte kellelgi, seda ei saa kusagilt võtta, sellepärast tulebki see endal luua ja seda igas uues olukorras ikka uuesti ja uuesti.

Allikas: HTM artiklite kogumik "Õppeasutuse sisehindamine 2008", artikkel "Õppeasutus kui õppiv organisatsioon" (autorid Haari Roots ja Ene-Silvia Sarv, toimetaja Krista Loogma)

õp Mari-Mall ja õp Malle aitavad sul leida oma varjatud potentsiaali!

Eelmisel nädalal käisime (Mari-Mall ja Malle) järjekordsel nõustajaks õppimise koolitusel, täisnimega “Õpetaja professionaalset arengut toetav nõustamine”.

Tegeleme nõustamisoskustega nüüd juba kolmandat aastat, eelkõige saime täiendust suhtlemise, enesekehtestamise, esinemise alal. Seekord läbisime videotreeningu, kus analüüsisime/analüüsiti meie keelekasutust, häält, kehakeelt jm. Peale selle tegelesime iseenese motiveerimise, probleemide lahendamise, enesega toimetuleku ja palju muuga. Õpime seda eelkõige selleks, et olla teisele õpetajale hea nõustaja.

Mis imeloom see nõustaja siis on?
Seda on ehk lihtsam seletada, näidates, kes või mis nõustaja EI OLE: nõustaja ei ole nõuandja, hindaja, kontrollija, õigete vastuste teadja ega ka nõustatava arengu eest vastutaja. Pigem on ta aktiivne kuulaja, toetaja, innustaja, varjatud jõudude ja tugevuste väljatooja, kelle eesmärgiks on aidata kolleegil luua ja elada täisväärtuslikku elu, areneda, olla omaenesega ja oma tööga rahul.
R. Vance Peavy on öelnud: Hea nõustamine on võimalik, kui nõustaja peab meeles, et ta saab esile tuua vaid selle, mis pooleldi tukkudes on nõustatava peas juba olemas.

Mulle tundub, et nõustaja kui abistaja olemusele jõuab lähemale, kui lugeda S. Kierkegaardi mõtteid (aastast 1855!):
Kõigepealt peab inimene nägema vaeva, et leida teine sealt, kus ta parasjagu on ning alustama sealt. Selles peitubki teiste abistamise kunsti saladus. Igaüks, kes seda oskust ei omanda, petab end, kui pakub abi teistele. Et teist inimest aidata, pean ma küll mõistma enamat kui tema, ometi pean ma kõigepealt mõistma seda, mida tema mõistab. Kui ma seda ei tea, pole minu suurematest teadmistest talle mingit abi.
Ent kui ma kaldun uhkustama oma suurema mõistmisvõimega, olen ma edev või uhke. Tegelikult tahan ma teisele kasutoomise asemel, et mind imetletaks. /…/ Teise abistamine ei tähenda domineerimist või vahelesekkumist, vaid teenimist. Abistamine ei tähenda, et oleksid auahne, vaid et oleksid kannatlik.

Nagu öeldud, meie õpime nõustajateks, aga pole kindlasti veel väga küpsed nõustajad. Kui aga kellelgi tekkis huvi ja ta tahaks tulla minuga või Mallega vestlema, et leida endas varjatud potentsiaali, olemaks veel parem õpetaja, siis oleksime väga rõõmsad! Kogemused kuluvad õpiajal väga ära ja kodutööks ongi meil 1)leida üks nõustatav ja viia läbi nõustamine ja 2)kirjeldada hinnanguvabalt üht nähtud tundi.

Ja loomulikult on nõustamine alati absoluutselt vabatahtlik ja konfidentsiaalne!
Mari-Mall ja Malle

Millega tegeleb Heade Tegude Kool?

http://www.khk.tartu.ee/ tutvustas täna Tartu linna üldhariduskoolidele oma uue õppeaasta ettevõtmisi. Noppisin TERAlegi sealt mõned terad:

1. TÖÖTOAD - nt ÕPIOSKUSTE töötuba, LOOVTERAAPIA töötuba, ELEKTRIKUTE töötuba, jms - http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=59&um=20

2. ÕPPEKÄIGUD ETTEVÕTETESSE - http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=59&um=73

3. ONLINE-NÕUSTAMINE - Skype, MSN põhine karjäärinõustamine: küsi otse ja online karjäärinõustajalt! karjaarinoustaja@hotmail.com
Karjäärinõustaja Kadri on online ja ootab küsimusi igal teisipäeval ja neljapäeval kell 14-16

4. TESTIMINE - alates 9. klassist:

	Vaimsete võimete test (60 minutit)
	Kutsesobivustest (45 minutit)
	Akadeemilise võimekuse test TÜ sotsiaalteaduskonda soovijatele (kolm tundi)

5. ETTEVÕTLUSALASED SEMINARID NOORTELE - "Klapid eest! Koolis" üritus:
kohtumine kirjanik Andrus Kivirähkiga, kes tutvustab oma eduteed ja loomingut, jt üritused http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=60

6. http://www.firstjob.ee/ - kutsehariduse TÖÖPORTAAL

7. TÖÖJUTUD - hea nõu enne esimest töökogemust - http://www.firstjob.ee/index.php?sisu=uudis&mid=86&lang=est

8. ÕPPEFILMIDE LAENUTUS - http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=59&um=87

9. AINESEKTSIOONIDE infolehekülg: http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=170

Lähemat infot saab siit: http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=59

PS See võileivatort, mis kokaõpilastelt meie ürituseks oli tellitud, maitses imeliselt :)!

Mida tähendab digitaalne lugude jutustamine?

http://www.storycircles.org

http://www.storycircles.org/play.php?vid=241

http://www.storycircles.org/play.php?vid=288

21. saj õppija on digitaalne õppija

Salligem teineteist!!!

IKT rikkused aineõpetuses

Juunikuus toimunud koolijuhtide kvalifikatsioonikursuse lõputööna kaitses Tamme Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Urmas Tokko töö teemal: "IKT roll koolis: koolijuhtide küsitluse 2007 - 2008 analüüs"

Tema lõputöös leidus väärtuslikke viiteid õppetöö mitmekesisemaks muutmiseks IKT abil:

http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=115 - eXe õppematerjalid erinevateks ainetundideks
http://www.fyysika.ee/fyysika/ - milleks meile füüsika :)?
http://havike.eenet.ee/HAVIKE/ - hariduse virtuaalkeskkond
http://www.fyysika.ee/GLOBE/ - ülemaailmne keskkonnaprogramm (eesti k)
http://www.inspiration.com/ - inspiration software (ingl k)
http://klop.edu.ee/ - klassiõpetajate kogukond
http://mudelid.5dvision.ee/ - loodusteaduslikud mudelid põhikoolile (keemia, bioloogia, füüsika)
http://mott.edu.ee/ - matemaatikaõpetajate kogukond
http://bio.edu.ee/noor/ - noor looduseuurija (looduskatsed 4.-6. klassile)
http://bio.edu.ee/models/et/index.html - rakumaailm
http://www.teachertube.com/ - TeacherTube

jätkub....

TERA lodjakogemus

Lodjakoja peremees: "Meil jätkub unistusi vähemalt järgmiseks 20 aastaks!"

Armastusest, ilust ja tarkusest

Armastus, Ilu ja Tarkus - kolm absoluutset printsiipi, mida kusagilt ei saa leida puhtal kujul. Neil ei ole endal keha. Seetõttu on vaja Inimest, et Armastus, Ilu ja Tarkus saaksid kehastuda.

Mitte kõik, milles on emotsionaalsus, pole Armastus.
Mitte kõik, milles on esteetilisus, pole Ilu.
Mitte kõik, milles on intellektuaalsus, pole Tarkus.

Armastus on see, mis annab. Ilu see, mis innustab. Tarkus see, mis loob. Tarkus ei ole selleks, et seda aita koguda, vaid selleks et seda jagada. Inimene, kelles teadmised on kristalliseerunud Tarkuseks, jagab seda lahkelt neile, kes Tarkusega loovad ellu Ilu ja Armastust.

Leia endas üles Looja ja loome Tarkust üheskoos!

Mida õpivad Eesti lapsed kahe aasta pärast?

Keset südasuve on Eesti Ekspress uurinud meie üldhariduse perspektiive: http://www.ekspress.ee/2008/07/10/eesti-uudised/3450-mida-opivad--eesti-lapsed-kahe-aasta-parast

Illustratsioon: ANDRAS

TERA "Käi jala" tiimi esinduse esimesed diplomid Ilmatsalust :)

Uurige ise välja, kellel meie hulgast oli Ilmatsalus ka loosiõnne!

Sammumaania: Thea, Kaie ja Piret

TERA "Käi jala" tiimi esindus Supilinnas, seisuga õp Piretil 26 000 sammu, minul...

Intervjuu Aivar Halleriga

Aivar on erakordselt andekas inimene. Tema professionaalne haare ulatub tippjuhtide ja -sportlaste nõustamise, kooli juhatuse esimehe, koolitaja ja konsultandi väljakutseteni, veel jõuab ta panustada Eesti Haridusfoorumi, Lastevanemate Liidu ja Olümpiaakadeemia juhatuste tegevusse. Aitäh, Aivar, et jagad oma tõelisi aardeid ka meiega!

1. Miks Sa vaimustud haridusega seotud teemadest?

Kõik haridusega seonduv hakkas mind üha rohkem huvitama peale seda, kui mõistsin, et haridussüsteem on ühiskonna selgroog. Kui selgroog tugisüsteemina on pisutki vildakas, siis mõjutab see terviku toimimist. Minu igapäevatöö on juhtimisprobleemidega tegelemine ja mingil hetkel sain aru, et mulle ei meeldi enam kõveraks kasvanud puid sirgeks painutada. Selle asemel otsustasin hakata noortele võrsetele kasvukeskkonda looma, kus nad saaksid sirgeks ja sihvakaks kasvada. Siis hakkasin käima mõõda koole ja tänaseks olen juba enam kui 200 Eestimaa koolis noorte ja õpetajatega kohtunud ning arutlenud suhete ja eesmärkide teemal. Tunnen ennast hästi ka peale tööalaseid seminare, aga see ei ole võrreldav tundega, mis mind valdab noorte kirju lugedes.

2. Millised uskumused/tõekspidamised/mõtteviis toetavad mõjusat tööd õpetajana?

Kui mõtlen tagasi enda õpetajatele, siis kõige enam on mulle mõju avaldanud need inimesed, kes on mind võrdväärseks pidanud. Hea õpetaja ei ütle kunagi vastust ette, vaid aitab õpilasel endal jõuda õige vastuseni. Ta lubab õpilastel kahelda oma seisukohtades – ta ei oma lõpliku tõe monopoli! Teda iseloomustab oskus õpetatav aine eluliseks ja huvitavaks muuta. Ta ei kurda kunagi, et lapsed on lollid või laisad, sest ta teab, et õpilaste seisund klassis on alati sõltuvuses õpetaja seisundist. Ja kui õpilased peaksid oma kogenematuses üksteisele haiget tegema, siis ei lähe ta jõuga korda looma, vaid loob õhkkonna, kus tekkinud konflikti lahti harutatakse ning konflikti tekkimise põhjused üles leitakse. Ta teab, et iga probleem muutub arengu eelduseks, kui selle põhjused üheskoos üles otsitakse ning toimemehhanismi tundma õpitakse. Hea õpetaja kasvab koos õpilastega ja julgeb seda ka tunnistada, et siis noortega koos ühisest kasvamisest suurt rõõmu tunda. Selle kõige oluline eeldus on, et hullumiseni ülekoormatud ainekavad muudetakse inimlikuks. Aga see on juba järgmine teema ...

3. Mis peaks iseloomustama 21. sajandi kooli?

Uuenenud kooli peaks eelkõige iseloomustama pedagoogiline mitmekesisus. Absoluutselt kõik inimesed on unikaalsed ja erivajadustega. On lubamatu ja lausa kuritegelik püüda suruda kõik inimesed ühtsete normide ehk ühe riikliku (ja kellegi arvates ainuõige) õppekava alla. Haridussüsteemi kui protsessi ei tohi ega saagi juhtida nagu äriettevõtet. Kool ei ole saapavabrik ning haridusvaldkonna juhtimine tööstusele omase kuluefektivsuse alusel näitab (riigi)juhtide suutmatust süsteemselt mõelda. Isegi äris õpetan ettevõtjad täna, et põhiprotsess ettevõttes ei ole mitte raha teenimine, millegi tootmine või kellegi teenindamine vaid INIMESE ARENG. Kui inimene ei tunne, et ta selles konkreetses keskkonnas areneda saaks ja inimesena kvalitatiivselt uuele tasemele tõusta võiks, siis ta hakkab võitlema, mandub või lahkub. Seevastu soodsas arengukeskkonnas on inimene reeglina õpihimuline, tasakaalus ja õnnelik. Ta on valmis pingutama ja teeb seda rõõmuga, sest ta teab, et areng algab sealt, kus mugavustsoon lõppeb. Ta on tänulik selle keskkonna loojale ning koostöös teiste, samas seisundis inimestega, luuakse sünergia ning saavutatakse täiesti erakordseid tulemusi. Seega peaks uuenenud haridussüsteemis olema kohta paljudele erinevatele pedagoogilistele suundadele, et kõik lapsevanemad ja lapsed saaksid valida nende väärtushinnangutele ja arusaamadele kõige sobilikuma arengukeskkonna. Seejuures peaks haridussüsteemi mõiste avarduma kaugele väljapoole tänast kooli mõistet. Elukestev haridusprotsess peaks algama juba embrüonaalsest faasist ehk tegelikult peaksid noored koolis õppima seda, kuidas peret luua ja säilitada, meelepärast tööd leida, töö ja kodu vahele tasakaalu luua ning kõrge vanuseni aktiivne ühiskonnaliige olla ja oma elust suurt rõõmu tunda. Kui ma saaksin määrata õppeaineid, mis 21. sajandi koolis uut põlvkonda kujuneda võiksid aidata, siis sinna kuuluksid konfliktide rahumeelne lahendamine; isiksuseks olemine ja iseenda loomine; oma seksuaalsuse pühitsemine; keha, hinge ja vaimu eristumine ja koostoime; loomingulisuse käivitamine; õigluse ja sallivuse mõistmine; eetiline majandus; ausus ja vastutus; teadus ja vaimsus ine. Loomulikult on suurim takistus nende õppeainete õpetamisele vastavate õpetajate puudumine. Seepärast pean 21. sajandi kooli suurimaks väljakutseks uutel alustel toimiva õpetajaõppe ning täiendõppe käivitamist ja sellele eelnevalt õpilase ning õpetaja arengu kesksete õppe ning ainekavade koostamist. Ja usutavasti ei püüa enam keegi neid kavasid luua enne, kui ühiskondlik haridusootus on selgunud ja sellel vastav hariduse strateegia on loodud.

Kuidas II klass inglise keeles "Zoo" teemat õppis

PALVE LASTE EEST

Ina J. Hughes (USA kooliõpetaja),
kohandanud James Steyer

Palvetame laste eest,
kes näppavad maiustusi enne söögiaega,
kes kustutavad auke matemaatika töövihikusse,
kes jonnivad toidupoes ja valivad toitu,
kes armastavad tondilugusid,
kes ei suuda kunagi oma kingi üles leida.

Ning palvetame nende eest,
kes põrnitsevad fotograafe läbi okastraadi,
kes ei saa keskida tänaval oma uutes tossudes,
kes on sündinud paigas, kuhu me iialgi ei läheks,
kes ei satu kunagi tsirkusse,
kes elavad vägivallamaailmas.

Palvetame laste eest,
kes magavad koos oma koeraga ja
korraldavad matuseid kuldkalale,
kes saavad oma vanemaid kallistada
ja neile võililli noppida,
keda külastab hambahaldjas,
kes kallistavad meid kiiruga
ja unustavad lõunasöögiraha.

Ning palvetame nende eest,
kes ei saa kunagi magustoitu,
kellel ei ole tekki, mida järel lohistada,
kes näevad oma vanemaid suremas,
kes ei suuda leida leiba, mida varastada,
kellel ei ole tuba, mida peab koristama,
kelle pilt ei ole kellegi kaminasimsil,
kelle koletised on reaalsed.

Palvetame laste eest,
kes kulutavad oma nädalaraha enne teisipäeva,
kes lükkavad musta pesu voodi alla
ega pese vanni,
kes ei luba endale sõprade nähes musi anda,
kes nihelevad kirikus ja karjuvad telefonis,
kelle pisarad ajavad meid mõnikord naerma
ja kelle naeratus võib meid nutma ajada.

Ning palvetame nende eest,
kelle õudusunenäod lähevad täide keset päist päeva,
kes on nõus kõike sööma,
kes ei ole kunagi käinud hambaarsti juures,
keda ei ole keegi ära hellitanud,
kes lähevad näljasena voodisse
ja nutavad ennast magama,
kes elavad ja liiguvad, kuid kellel pole elu.

Palvetame laste eest,
kes tahavad, et neid süles kantaks,
ja nende eest, keda peab süles kandma,
nende eest, kellest me kunagi ei loobu,
nende eest, kellele ei anta uut võimalust,
nende eest, keda oma tähelepanuga lämmatame…
ja nende eest, kes haaravad igast käest, mida lahkelt pakutakse.

Margaret J. Wheatley „Pöördudes üksteise poole. Lihtsad kõnelused taastavad usu tulevikku.“

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 7

Kuidas ennast ise keerulises olukorras rahustada*:

1. Kui tunned, et oled valmis plahvatama, võta aeg maha ja ära vasta kohe.
Soovitav on mõned korrad sügavalt sisse-välja hingata.

2. Üks suur võluvahend on naeratus. Kui keegi ütles mingi rumaluse või solvas, on soovitav see tühiseks naljaks pöörata. Naeratus avaldab positiivset mõju partnerile ja ütlejale endalegi.

3. Kolmandaks soovitavad psühholoogid suhtuda kõikidesse elunähtustesse kainelt ja realistlikult. Inimesi tuleb võtta sellisena nagu nad on, sest täiskasvanud inimest vaevalt et muuta õnnestub. Ebameeldivasse inimesse võib suhtuda kui halba ilma, millel ei tohi lasta oma tuju rikkuda.

4. Üks suhtlemise kuldreegel ütleb, et halvas tujus vältige teistele inimestele hinnangute andmist, sest siis pole te objektiivne. Halvad sõnad ja sõim on soovitav ajaliselt edasi lükata, näiteks õhtu või järgmise päeva peale. Kui keegi tuleb teie jutule väga ärritunult, siis kuulake ta lihtsalt ära ja ärge kohe vastake.

5. Ebaõnnestumisi on soovitav võtta võimalikult kergelt. Tasub meeles pidada, et ka kõige edukama inimese elus on vahel ebaõnne.

6. Olukorda analüüsides on võimalik midagi sellest tuleviku jaoks kõrva taha panna. Alati on võimalik lohutada ennast sellega, et kellelgi on veel halvem. Kui tundub, et miski enam rõõmu ei paku, tasub rõõmustada selle üle, et peagi tuleb jälle nädalalõpp, kevad või suvi, mida keegi parasjagu ootab.

7. Tööl tuleb ikka ette, et keegi teie tegevust kritiseerib. Sellesse tuleb suhtuda rahulikult ja püüda mõista kriitika motiive. Tööalane kriitika tuleneb enamasti soovist tulemusi parandada ja sellest võib kasu olla. Ka kiitmise puhul tuleb tasakaal säilitada. Oma heategudele võiks vaadata kui kohusetäitmisele. Igati taunitav on soov iga hinna mida teha oma edukuse suurendamiseks. Kadedusest saab alati alguse vaen. Soovitav on elada tulevikus ja mitte mõelda kogu aeg sellele, mida oleks võinud teisiti teha, sest möödaläinut tagasi nagunii ei saa.

8. Stressirikkas olukorras tuletada meelde, et

MAAILM ON TÄPSELT SELLINE, MILLISEKS ME TA OMA TUNNETE, MÕTETE JA KUJUTLUSTEGA ENDALE TEEME.

*Niitra, S.(2004) Stress. Räägivad juhid ja hingetohtrid. Äripäeva Kirjastus

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 6

Katkend Tuuli Taaveti* artiklist "Kuidas leevendada stressi?"

Stress ja kolleegid

Palju saavad stressis kolleegi abistamiseks teha tema kolleegid. Kui kaastöötaja hoidub äkki omaette ja ignoreerib teisi, on see märk ülepingest. Stressis töötaja ärritub kergesti, kaotab alatasa oma asju ja töötab kaootiliselt. Sageli jätab selline inimene oma välimuse unarusse ning tema töölaud mattub paberite alla. Kolleegide tööpingete leevendamiseks on soovitatud järgmist (Taimi Elenurm):
1. hoidu negatiivse energiaga nakatumisest;
2. paku toetust (vestle, kutsu lõunale või sportima);
3. ole hea kuulaja ja võimalda teistel vabalt kõik hinge pealt ära rääkida. Lase kaaslasel vabalt väljendada oma mõtteid, probleeme ja tundeid;
4. säilita positiivne suhtumine;
5. austa teise arvamust;
6. aita järjestada ülesandeid ja leida olulisim;
7. tarbe korral sõnasta kolleegi probleem ümber – lootustandvamaks ja positiivsemaks. Ära räägi talle liiga pikalt mitte haigustest vaid ravist, mitte tülist vaid lahkarvamustest, mitte puudustest, vaid vajadustest jne;
8. püüa koos kolleegiga välja selgitada need isiksuse ressursid, millele edasises võiks toetuda: nt abivajaja tugevad küljed, mis aitavad kaasa toimetulekule antud olukorras;
9. leia probleemi lahendamisel kasvõi väikseid edumärke, mis võiksid kaaslast julgustada.

*Tuuli uurib oma magistritöös stressi teemat õpetajatöös.

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 5

TERA õpilaste tarkusi tervislikust ja stressivabast elust:

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 4

Lõõgastu ja naera(ta)!

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 3

Tarkuseteri puhkamisest ja stressi vältimisest TERA Tarkadelt:

Mare: Stressi vältida ei õnnestu. Puhkuseks on vaja tavakeskkonnast eemalduda.

Inga: Teen käsitööd, jalutan, kohtun tihti sõpradega, mul on 2 kassi (Julius ja Augustus), vaatan telekat, käin tantsimas.

Malle: Käin koeraga jalutamas, trennis, metsas, looduses, toitun tervislikult, teen palju sporti, silitan koera, müran ja mängin temaga.

Kristi A: Käin trennis, tegelen teiste asjadega, riisun lehti, teen lumememme.

Evelyn: Üritan tegeleda spordiga, kuna see aga ei õnnestu, siis olen stressis.

Marjeta: LOEN ☺, töötan aias, käin väljasõitudel.

Maria: Kuulan muusikat, jalutan, loen, mõtisklen, teen käsitööd.

Sirje: Mõtlen positiivselt, head sõbrad ja hea nali on parim asi.

Anne: Kõnnin Karlovas, otsin ilusaid pilte, magan, naudin laste seltskonda.

Kersti: Valin hoolega omale sellised uskumused ja mõtted, mis aitavad end hästi tunda, hoida häid suhteid, tervist ning jätavad piisavalt aega jalgrattasõiduks, jalutamiseks, lugemiseks, mõtisklemiseks, omaette olemiseks.

Thea: Loen palju, unistan sellest, kuidas ma reisile lähen, iga hetk looduses, paneb silmad särama!

Kaie: Vaatan, kuidas tihased akna taga söömas käivad, sõidan jalgrattaga, kiigun võrkkiiges ja kohtun oma peniga.

Piret: Lühikesed koolipäevad annavad võimaluse trennis käia, olla iseendaga, loen “Bullerby lapsi”.

Ilme: Võimalusel lähen Võrtsjärve äärde!

Laine: Olen pikali voodis, loen ja magan, loen ja magan, loen ja magan. Pere söögu, mis tahab. Stressi aitab vältida positiivne mõtlemine.

Raili: Oleneb aastaajast. Kevadel töötan aias, rohin. Talvel vaatan televiisorit, mängin perega lauamänge, loen raamatuid. Pühapäeviti valmistan perekonnalõunaid. Sügisel käin seenel. Suvel külastan sugulasi.

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 2

Khalil Gibran "Prohvet":

Siis ütles põllumees: Räägi meile TÖÖST.

Ning ta vastas nõnda:
Te töötate selleks, et pidada sammu maa ja maa hingega.

Khalil Gibrani sünnikoht Liibanonis

Sest elada jõude tähendab aastaaegadele võõraks jääda ja astuda välja elu
protsessioonist, kes kuninglikus ja uhkes alistuvuses on sammumas vastu lõpmatusele. Kui töötate, olete flööt, kelle südame läbi
tundide tuhin muusikaks muutub.
Kes teie seast tahaks olla kõrkjas, tumma ja vaikiv kesk hõiskavat kooskõla?

Alati on teile öeldud, et töö on needus ja vaev õnnetus. Aga mina ütlen teile, et kui te töötate, täidate maa kõige kaugemas unenäos osa, mis on mõistetud teie omaks juba selle unenäo sündides.

Ainult jõudumööda tööd tehes armastate te elu tõeliselt,
Ja armastada elu töö kaudu tähendab tunda lähedalt elu ülimat saladust.
Aga kui te oma valus hüüate sünnitust vaevaks ja keha elatamist oma laubale kirjutatud needuseks, siis vastan ma teile, et mitte miski peale sellesama higi ei pühi ära seda, mis sinna on kirjutatud.
Sedagi on teile öeldud, et elu on pimedus, ja oma küllastumuses kordate te kajana elust väsinute poolt öeldut.
Ja mina ütlen, et elu on tõepoolest pimedus, kui pole tungi,
Ja iga tung on pime, kui pole tarkust,
Ja iga tarkus on tühi, kui pole tööd,
Ja iga töö on tühi, kui pole armastust;
Ja töötades armastusega köidate end kokku iseenda ja üksteise ja Jumalaga.

Ja mida tähendab töötada armastusega?
See tähendab kududa kangast omaenese südamest tõmmatud lõngast, just nagu hakkaks seda kangast kandma su armastatu.
See tähendab ehitada maja kiindumusega, just nagu hakkaks selles majas elama su armastatu.
See tähendab külvata õrnusega ja lõigata rõõmuga, just nagu hakkaks vilju sööma su armastatu.
See tähendab vastutada kõigi asjade eest, mida sa kujundad omaenese vaimu hinguses, Ja teada, et kõik pühad surnud seisavad su ümber ja vaatavad.

Sageli olen ma kuulnud teid ütlemas otsekui unes: See, kes raiub marmorit ja avab kivis omaenese hinge kuju, on õilsam sellest, kes künnab põldu.
Ja see, kes haarab vikerkaare, et laotada ta inimkujuliselt lõuendile, on suurem kui see, kes valmistab sandaale meie jalgade tarvis.

Aga mina ütlen, ja mitte unes, vaid keskpäevakirkuse ülimas ärkvelolus, et tuul ei kõnele sugugi sulnimalt suurtele tammedele kui vähimatele rohulibledele; Ja ainult see on suur, kes tuule hääle suudab muuta lauluks omaenese armastuse jõul.

Töö on nähtavaks saanud armastus. Ja kui te ei saa töötada armastuse, vaid ainult vastumeelsusega, siis on parem, kui jätate töö sinnapaika ning istute templiväravas, et võtta vastu almuseid neilt, kes töötavad armastusega. Sest kui te küpsetate leiba ükskõiksena, küpsetate te kibedat leiba, mis kustutab vaid pool inimeste näljast. Ja kui te vimmaga südames purustate viinamarju, siis nõrgub teie vimmast mürki veinisse. Ja isegi kui te laulate inglitena, ometi laulmist armastamata, siis jääb teid kuulav inimkõrv kurdiks päeva ja öö häältele.

Südamenädal "Oska puhata ja vältida stressi" vol 1

ÄRA PELGA STRESSI, PIGEM ÕPI SELLEGA TOIME TULEMA*

Eve Sooba
Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst

Tihti kuuleme inimesi enda ümber rääkimas, et mul on praegu suur stress või et mul on nii stressi tekitav töö. On stress meile ohtlik, kas peaksime seda kartma, kas see kahjustab meie südant ja veresooni?

Mis see STRESS siis on?
Stress on organismi nö häireseisund, kus organism on valmis hakkama saama suurte raskustega ja ebatavaliste pingutustega. Meie lihased on pingeseisundis, verevarustus nendes jõuline, vererõhk on kõrgem, süda lööb kiiremini, veres möllab adrenaliin ja meie kehas vabanevad hormoonid suunavad erinevaid reaktsioone ning ainevahetust näiteks energia saamiseks (et oleks jaksu joosta, vaenlasega võidelda, et süda jaksaks kiiremini verd pumbata jne). Isegi meie meeleorganid töötavad stressis olekus erinevalt. Näiteks nägemine töötab teisel reziimil, et vastu võtta impulsse tajumaks edukamalt ootamatut olukorda, kui samas aktiivne seedimine pole vajalik ja see „magab“. Tänapäeva maailmas läheb füüsilist valmisolekut selliseks võitluseks vähe vaja, pigem jääb võitlus mõtte tasandile. Siit tulevad käärid, sisemine pinge „kuhjub“, aga maha laadida ei saa seda kuidagi, nii teevad kahju lihaspinge tõttu ahenenud veresooned, mis tõstavad vererõhku. Veresoontes kiireneb ka lupjumise protsess, verel on raskem voolata kitsastes soontes ja organite verevarustus saab häiritud. Kõrge vererõhk on südamele suureks koormuseks, millega süda püüab toime tulla. Nii hakkab südamelihas paksenema, süda ei suuda enam piisavalt lõõgastuda. Need protsessid viivad südamepuudulikkuse tekkele. Tõsise veresoonte ummistumise tagajärgedeks on südamelihase infarkt või ajuinfarkt. Kõrgvererõhutõve ehk hüpertoonia tagajärgedeks on ka neerude, silmade ja teiste veresoonte tõsine kahjustus ning nende organite talitlemise häired. Pikka aega või sageli pingesolevad lihased võivad põhjustada tugevaid valusid näiteks kaela-õlavöötmes või alaseljas.

Kas olukord on lootusetu?
Ilma stressi tekitava maailmata pole võimalik elada, sest pingesituatsioonid on ju kõikjal meie ümber. Siinkohal teemegi põhilise vea. Tehkem endale asjad selgeks. Stress ei ole iseenesest paha – vahel ongi vaja kiirelt end koguda ja valmis olla kõigeks. Õige oleks aga oma keha kasvatada valima, millest teha endale probleemi ja mida võtta vabamalt. Selleks tuleks iseennast rohkem tundma õppida – võtta aeg maha ja mõelda, mis mind vihastab ja miks, seejärel saab edasi mõelda, kuidas vihastavaid asjaolusid muuta või vältida. ENESEANALÜÜSI on vajalik lisaks negatiivsete reageeringute analüüsile ka seetõttu, et tänapäevases maailmas on väga paljude inimeste krooniliseks probleemiks ajapuudus ja eriti puhkamise vähesus. Kui mõtleme oma ajakava läbi ja sinna sisse ei mahu normi järgi soovitatav vähemalt 7-8 tunnine uni, kui nädalate viisi ei saa õhtuti rahulikult lõõgastuda, sõpradega suhelda ega hobidega tegeleda, siis on normaalne eluks vajalik tasakaal häirunud. Kui sellisele elule lisada veel vähene liikumine, südame tervisele sobimatu toit ja suitsetamine, siis ei ole imestada kui eluohtlikud haigused saabuvad noorelt. Pidev pinge põhjustab omakorda väsimust ja see võib ka unehäireid tekitada. Väsimus koos kehva tujuga on omakorda ohtlik, see võib panna lohutuseks sööma (sealt tekib energia) ja teiseks pärsib soovi olla füüsiliselt aktiivne. Kas olete tähele pannud, et halb tuju niidab nii maha, et pole jaksu miskit ette võtta? See on tõeliselt ohtlik suletud ring.

Nüüd kui põhjused on leitud, on siiski veidi kergem. Kui tead, milline õun on mäda, siis ära seda koogi sisse pane. Hüppa lihtsalt sellelt laevalt maha. Proovi muuta ELUSTIILI. Praegu kevadel, kus valgust rohkem ja päike juba iseenesest meid rõõmustab, on seda kindlasti kergem teha. Otsi stressi allikaid aktiivselt, vaata üle oma TOITUMISE ja LIIKUMISE tasakaaal ja hakka tegutsema. Alusta sellest, et ära püüa alguses teadlikult muuta kõige suuremaid asju, sest võibolla neid ei saagi muuta. Tee muudatusi väikeste sammude kaupa. Kiida ennast sageli, ole teadlikult positiivne, püüa leida ka vähemeeldivate asjade juures mõni meeldiv nüanss. Kui ikka emotsiooni väheks jääb, meenuta meeldivaid seiku varasemast ja püüa ärritavate asjade sees pikalt mitte viibida. Ole julge - kui leiad, et sul on jaksu muudatusteks, siis võta neid ka ette, kuid jää alati reaalsusesse. Kui miski ebaõnnestub, tee endale selgeks, et see on normaalne, sest kõik ei saagi alati kõige paremini välja tulla. Kui õpid väikeseid ebaõnnestumisi rahulikult võtma, siis näed, et see ei ärrita sind enam. Mõned asjad saab lihtsalt „riiulile“ ära panna ja sinna õiget aega ootama jätta. Kui siiski meel on kurb, siis ära häbene end tühjaks nutta. Emotsionaalsus on inimlik. Lisaks südame haiguste ennetamisele, on regulaarsest füüsilisest aktiivsusest kasu ka pingemaandamisel. Füüsiline koormus aitab säilitada hea tuju ning tõstab ka stressitaluvust. Soovitav on teha midagi sellist, mis naha „soojaks ajab“: veidi kiiremat kõndi, ujumist, tantsimist, vesivõimlemist, suusatamist, uisutamist, jalgrattasõitu vms. Suur kasu tervisele tõuseb igapäevasest 30 minutilisest liikumise lisamisest oma päevakavasse. Teada on, et aega napib – seepärast soovitus sulle: planeeri oma liikumised nädala lõikes, kasuta treeninguteks ära kodu ja koolitee, trepid tööl, lastega müramine jms. Igal juhul püüa endale leida meelepärane füüsilise aktiivsuse viis aiatöödest saalihokini ja naudi seda kogu hingest. Ole TEADLIK oma keha suhtes, lisaks aeroobsele treeningule vajad tegelikult ka väikest lihaste trenni ja absoluutselt kindlasti venitusi, vähemalt pärast treeningut.
Kindlasti pööra tähelepanu une pikkusele ja MAGA end välja regulaarselt. Toidu osas võiks iga päev jälgida, kas ikka sai söödud u 400gr aed- ja puuvilja nagu vaja oleks. Oled eksiteel, kui arvad, et vajad iga päev liha ja vorsti, vabalt võid mõni päev olla „juurikadieedil“. Ära menüüs kalasöömist vähemalt paaril päeval nädalas unusta, see on väga vajalik. Süües väldi täiskõhu tunde teket, kasulik on süüa pigem vähe.
Mina ei usu, et stressiga toimetulek õnnestub nädalaga. Tükk aega tuleb mõelda, siis tasahilju toimetama hakata. Ka parem enesetunne ja ilusamad tervisenäitajad tulevad pikkamisi. Soovitan kannatlik olla ja kindlasti kiida end saavutuste eest. Sina ise oskad kõige paremini oma tegemisi hinnata ja oled kiitusi väärt!

Kokkuvõtted soovitustest stressiga toimetulekul

Mõtted ja meel:

1. Õpi stressi allikaid ära tundma ja analüüsi neid
2. Kiida sageli nii ennast kui ka teisi
3. Usalda ennast ja lepi ka puudustega iseendas
4. Tee endale meelepäraseid tegevusi sagedamini
5. Jää reaalseks muudatuste tegemisel
6. Ole teadlikult suhtumistes ümbritsevasse positiivne

Elustiil:

1. Planeeri oma vaba aeg ja harrastused
2. Puhka regulaarselt piisavalt
3. Ära liialda söögiga, vaid söö teadlikult kasulikke toite ja mitte ülemäära
4. Muuda füüsiline aktiivsus teadlikult regulaarseks
5. Loobu suitsetamisest

*Tervise Arengu Instituudi südamenädala jaoks tellitud artikkel

Et kõike ausalt ära rääkida pean alustama sõbrannast, kes tutvustas mulle Comeniuse projekti ja võimalust koolitada end välismaal (www.hkk.ee). Pean veel tunnistama, et välismaa oli alguses selle projekti juures köitvam kui koolitus. Otsisime lõpututest kataloogidest välja meid huvitava koolituse (ja kõige soojema maa) ning umbes nädala jagu õhtuid kulus selleks, et põhjendada, miks just meie oleme need, kes vajavad seda konkreetset koolitust kõige enam. Ainult kaks kuud küüntenärimist ja ootamist ning positiivne vastus oligi käes.
Koolituselt ja Küproselt ootasin ma palju. Päikest loomulikult, palju vabas õhus liikumist ja asjalikke meetodeid, mida saaks klassis kohe kergesti kasutada. Päikest, nagu te isegi nägite, me ei saanud, kuid kõike muud sain ma rohkem kui lootsin. Tähtis ei olnudki lõpuks see, milliseid nippe õppisime, sest paljusid mänge ja harjutusi olime kõik mingil eluetapil õpilaste ja õpetajatena läbi teinud, vaid see kuidas ja kellega me seda tegime. Õpetajaid oli Soomest, Poolast, Rumeeniast, Hispaaniast (s.h Tenerifelt), Potugalist (Madeiralt), Itaaliast, assistendid Küproselt ja Rootsist. Me kõik olime erinevate taustadega ja õpetasime erinevas vanuses ja erinevate vajadustega lapsi. Meie kambas oli õppealajuhatajaid, algklasside õpetajaid, tugiisikuid, nõustajaid-psühholooge, kurtide ja autistidega töötavaid õpetajaid. Me tegime palju rühmatöid, mängisime mänge, lahendasime probleemülesandeid, käisime ekskursioonidel,

kohaliku naise Sullaga külatuuril ja tema kodus, mägironimas, rannas, kaljudel päikeseloojangut vaatamas, öösel ujumas. Meie õhtusöögid kestsid tunde ja lõunapausid veetsime vihmastel päevadel kamina ees lobisedes.
Selle reisiga sain taaskord veidi targemaks. Ma ei saa öelda, et õppisin ennast tundma või teistega arvestama või seda, kuidas õpilasi motiveerida. Ma õppisin lihtsalt juurde. Avastasin nii mõndagi uut, taasavastasin midagi vana, motiveerisin eelkõige ennast, sain juurde nii mõnegi sõbra ja mälestuse, mida elu lõpuni kalliks pidada. Ma võin öelda, et kasvasin selle nädalaga palju suuremaks. Ja kõige selle pärast ma soovitan soojalt, kellel on veel seiklushimu ja kogemissoovi, kasutage see suurepärane võimalus ära ja sellest saab mitu korda kallim ja kaunim mälestus kui ükskõik millisest turismireisist.
PS. Mängude kirjeldused on minu ülemises sahtlis ja rohkem pilte näete www.nagi.ee/photos/piretraig

Peeglike, peeglike seina peal...

09.-10. aprillil toimus Tartus koolikatsujate (st sisehindamise nõunike) lõppkonverents "Oma tehtud töö on meistretöö".*

See on kõige raskem.
Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle.
Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada, siis oled tõeline tark.

Antoine de Saint-Exupery „Väike prints”

2006. aastal kehtestati õppeasutustes sisehindamise kohustus ja õppeasutuste nõustamine sisehindamise küsimustes ning muudeti riikliku järelevalve korraldust.

Kooli sisehindamine on igapäevane peeglisse vaatamine ehk tegemist on pideva protsessiga, mille eesmärgiks on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused, õppeasutuse järjepidev areng, selgitades välja õppeasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad. Sisehindamine annab võimaluse iseennast hinnates ausalt ja teadlikult oma tugevuste ning nõrkustega tegeleda.

Meie kooli sisehindamise strateegiagrupp on saanud TERA sisehindamissüsteemi "SORDISEEME" just sellisesse staadiumisse, et on aeg hakata kõigile osapooltele seda tutvustama ja ühiselt testima. Uute õpilaste suur arv on meile tõeline tunnustus ning usaldus, mis sunnib meid jätkuvalt igati usalduse väärilised olema!

*õige ongi meistretöö!

Meelte teritamine TERAs

Täna toimus TERAs sel kevadel tegevust alustava lasteaia TERAKE personalivaliku raames avastusõppe koolitus "MEELED".

Pole enam mingi uudis, et inimesed omandavad uut informatsiooni oma 5 meele kaudu. Mida teadlikumalt õpib laps tähelepanelikult vaatama, kuulama, katsuma, maitsma (ettevaatust!) ja nuusutama, seda rikkalikum on tema keelekasutus, integreeritum mõtlemine ja arenenum maailmatunnetus. Avastusõpe lisab uue info omandamisele veel sotsiaalse arengu võimaluse, aktiivset teadmise ja arusaamise konstrueerimise, õpitava materjali seotust tegeliku eluga ja suurepärase ainete seoste loomise kogemuse. Avastusõpe on üks võimalik metoodika loomulikul viisil integreerida keeleõpe, matemaatika, bioloogia, sotsiaalsete oskuste areng, kunstiõpetus ja käsitöö, geograafia, keemia, jpm.

K: Aga mida me siis täna TERAs avastasime?

V: Kuulasime tähelepanelikult erinevate materjalide heli ja nuputasime, mis seda heli küll teeb.






















V: Nuusutasime ettevaatlikult häid ja halbu lõhnu.






















V: Ja koolitaja Toomas Tenno avastas, kuidas töötab uus popcorni masin!
Aga miks me küll popcorni tegime? Mis Sina arvad?






















Alates tänasest on TERA-l oma komplekt avastusõppe vahendeid, metoodika raamat ja popcorni masin!

Põnevat avastamist kõigile TERAlastele!

Miski pole võimatu

...

Hea sõber,

ma tean, et Sinu töid ja päevi täidab argine hool. Hool oma töiste kohustuste ees. Hool laste kasvamisest ja kasvatamisest. Hool oma pere käekäigu eest, oma kodu eest. Ja oma riigi eest. Su riik on niisama oma kui Su kodu, sest ta ongi Sinu oma. Sa istud õhtuti, üürikesel hetkel enne und, sageli väsinuna ja tülpinuna, arvutiekraani või ajakirja, ajalehe või raamatu taga, ja mõtled: kas see ongi kõik? Kas see ongi unistuste elu ja unistuste Eesti? Ei, sest keegi ei võta meilt unistusi, kui me ise neid endalt ei võta. Miski pole võimatu, kuni pole tõestatud vastupidist. Jah, sest seda, mis meil on, on tohutult!

Milline rahuldus on teada, et su laps saab hakkama. Mitte ainult klassis, vaid ka maailmas.

...

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves

Tashi Delay!*

22.-23. veebruaril toimus Cantervilla lossis Tartu Erakooli töötajate terviklikku arengut toetav koolitus.

Esimese päeva pärastlõunal saime lisaks lossi uudistamisele
ja muusikaõpetaja Sirje poolt juhitud ühislaulmisetele õppida
tiibeti, jaapani ja tai lõõgastavaid, energetiseerivaid ning tervislikku eluviisi toetavaid võimlemisharjutusi. 5 tiibetlase harjutus on hea meelde tuletada järgmiselt Youtube'i leheküljelt:

http://www.youtube.com/watch?v=H99fIotNcbE

Ja jaapani harjutused leiad siit:
http://www.sloleht.ee/index.aspx?v=forum&subtopicID=10679


Teise päeva hommikul oli meie külaliseks-koolitajaks Viive Einfeldt. Viive läbiviidud seminar aitas meil teadvustada oma "varivalitsuse" ehk uskumuste mõju meie tegelikkusele, igapäeva
reaalsusele nii isiklikus elus kui õpetajatöös.
- Meie mõtted levitavad teateid nagu lill levitab lõhnu, mis mõjutavad teisi meid ümbritsevaid teadvusi selles suunas, et me tõmbame ligi elamusi, mis vastavad meie alateadvuses kinnistunud tõekspidamistele (Karl Prembin sai 1981. a selle avastuse eest Nobeli preemia).

- Teadvustades oma sügavamaid tõekspidamisi suudame luua oma unistuste tegelikkuse. Tänase päeva mateeria on eilse mõtte vili.

- Uskumused loovad tegelikkust, milles me elame. Kuidas Sinu uskumused toetavad Sinu soovitud elulugu, suhteid, saavutusi, puhkehetki?

- Milliseid uskumusi vajavad õpetajad, et luua rahuldustpakkuv reaalsus?
Nt Ma armastan oma tööd. Iga laps on väärtuslik. Ma teen oma parima. Me tunnustame üksteist. Ma olen mõistev.

- Millised on need uskumused, mida saame anda kaasa oma õpilastele?
Nt Ma saan hakkama! Iga inimene on väärtuslik. Minust sõltub see, kui hea meil siin on.
Nende uskumuste kujunemisel on abiks mitte ainult õpilase tulemuste/pingutuste tunnustamine, vaid tema valikute ja vooruste tunnustamine.

- Maailm, milles me elame, on maailm, milles me valime elada - kas teadlikult või alateadlikult. Suurepärasuse sünd algab sellest, kui saame teadlikuks, et USKUMUSED ON MEIE VALIK. Uskumus võib olla teadlik valik.

Lõunase maitseelamuse järel ootas meid võimalus avastada lossi
ümbrust orienteerumise abil!
Professionaalse orienteeruja Kalle valmistatud kaartide ja juhendamise järgi võtsime ette 2 km matka ümber järve kogudes üheksast punktist vajalikke tähti ning kümnendas punktis tuli saadud tähtest (saadud tähed olid: vasaragaredis) moodustada kuulsa Eesti mehe nimi :)!

Vana indiaani tarkus ütleb:
"Sulle on antud neli asja: Tarkus, Teadmised, Vägi ja Anne. Neid nelja õnnistust pead sa austama heade mõtetega, heade sõnadega ja headusega teiste vastu."

Palju tahtejõudu ja tarkust meile soovitud tulemusi loovate uskumuste kasutusele võtmisel, mis suurendaksid rahulolu Oma Looga!

* Ma näen sinus suurepärasust! /tiibetlaste tervitus/

Head pidupäeva, TERA rahvas!

Koolikiusamine – kool, kodu, internet

Kiusamise ennetamine on nagu tolmu pühkimine. Pühid ja pühid, tolm tuleb omal moel. Elamised erinevad hooldamise poolest. Millise hoolega, milliste vahenditega, kui tihti, regulaarselt või mitte, seda tehakse. Kas seda üldse tehakse ... Millised on kokkulepped, kas saabastega tullakse tuppa, kas voodi peal hüpatakse. Kas on mõeldud selle peale, kuidas muuta tolmu pühkimine hõlpsamaks. Kas tolmu pühkimine on endastmõistetav või hoopis salgamist väärt tegu.

Endla Lõkova (Valga Gümnaasium)

7.-8. veebruaril toimus Tallinna Ülikoolis Põhjala Foorum: Koolikiusamine – kool, kodu, internet. Esimesel päeval esineti kokkuvõtetega lastekaitse ja kiusamise teemadel. Teisel päeval toimusid praktilised töötoad, mis lõppesid kokkuvõtte ja ühise diskussiooniga.

Esimese päeva juhatas sisse Lastekaitse Liidu teatritrupp „MEIE“. Tegemist on sotsiaalteatri vormiga foorumteater, mis pakub võimaluse näha sotsiaalseid probleeme ja proovida neid lahendada. Publik pole lihtsalt abitu pealtvaataja, vaid just koos publikuga pannakse teatritükk kokku. Iga etendus on erinev ja kordumatu.

Tartu Ülikooli õppejõud Kristi Kõiv

Kiusamise tunnused:

• agressiivne käitumine
• tahtlik
• korduvus (õpetaja ei identifitseeri)

Kiusaja suhtub vägivalda positiivselt, ta kasutab seda oma eesmärkide saavutamiseks.

Rootsi laste ja kooliõpilaste võrdse kohtlemise esindaja Lars Arrhenius

Rootsis võeti 1. aprillil 2006 a vastu laste ja kooliõpilaste diskrimineerimise ja muu alavääristava kohtlemise keelustamise seadus, mille eesmärk on tagada turvaline õpikeskkond kõigile lastele. Seoses seaduse rakendamisega loodi võrdse kohtlemise esindaja ametikoht. Seaduse täitmist koolides jälgivad diskrimineerimise valdkonna ombudsmanid kui ka esindaja. Kui koolid seadust rikuvad, võib esindaja või ombudsman anda lapse või õpilase nimel sisse kahjutasunõude.

Lastekaitse Liidu ja Inimõiguste Instituudi asutajaliige Merle Haruoja

Õigustega koos on lapsel ka kohustused. Igal lapsel on kohustus arvestada asjaoluga, et tema õigused lõpevad seal, kus algavad teiste inimeste õigused.

Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Aivar Haller

Ükski terve rebane ei söö tervet kana – looduses on tasakaal. See pole mitte olelusvõitlus vaid koostöö. Vaja on muuta uskumust, et olelusvõitlus viib edasi. Tuleb ka ise käituda printsiibi järgi, et evolutsiooni alus on koostöö.

Maailma suurim defitsiit on sallivus.

Londoni Ülikooli doktorant Robert Slonje

Küberkiusamine on kiusamisviis, mis toimub kommunikatsioonivahendite, näiteks mobiiltelefonide ja interneti kaudu.

Tunnused:

• kiusaja saab ohvri igalt poolt kätte
• ei teata, kes on kiusaja (seega ei saa ka vahele astuda)
• kiusaja ei saa mingit tagasisidet ohvri reageeringu kohta (kiusajal ei saa tekkida tunnet, et äkki on ta liiga kaugele läinud)
• ohvri jaoks hullem kiusamise viis kui tavaline
• asendusnime kasutades, ei tunne kiusaja, et ta teeb midagi valesti
• vajab kiusajalt eeltööd (ohvri telefoninumbri või meiliaadressi välja otsimine, endale varikonto tegemine)
• filmiklipi internetti lisamisel on suur publik
• tüdrukud on sagedamini ohvriks kui poisid
• toimub peamiselt peale kooli (kuid on kooli probleem)

Haridus- ja teadusministeeriumist Tõnis Lukas

Õpilasi suudavad kaitsta need õpetajad, kes ise tunnevad end koolis kaitstult.

Tallinna Ülikoolist Mare Leino

Koolivägivalla kontekstis räägitakse valdavalt õpilaste omavahelistest võimumängudest. Vahel jõuavad avalikkuse ette ka lood nö ebapedagoogilistest õpetajatest. Harvem analüüsitakse õpilaste poolt õpetaja vastu suunatud psühhoterrorit. Igal juhul jääb süüdi õpetaja – mis ta siis laseb endale pähe istuda?! Õpilase provokatiivne käitumine on tagantjärgi raskesti tuvastatav. Meil on lastekaitseseadus, aga kes kaitseks õpetajat tema vastu suunatud vägivalla est? Ilmselt tuleks käivitada õpetaja kaitse seaduse loomise protsess.

Vägivald õpetaja vastu:

• õpilase üleolev suhtumine
• ropendamine
• korraldustele mitte allumine

Kuidas toimida:

• mõjutusvahendite suuredamine (saame ainult rääkida)
• palgata sotsialpedagooge, abiõpetajaid, psühholooge jm
• senisest mitmekülgsem süvenemine õpilase probleemide põhjustesse (õpetajal vaja aega)

Lastekaitse Liidust Mari-Liis Keskpaik

Eestis algatati koolirahu programm 1999. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel. Koolirahu programmi eesmärgiks on saavutada koostöö õpilaste ja õpetajatega, noorte ja täiskasvanutega sõbralik ja turvaline koolikeskkond. Programmiga liitumisel saab kool aasta ringi teavet koolikeskkonna parandamise ja noori arendava vaba aja sisustamise võimaluste kohta, lisaks soodustusi seminaridel ja konverentsidel ning võimalusi tegevustes kaasa lüüa. Programmi traditsioonilisteks tegevusteks on saanud Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia iga õppeaasta alguses ning plakatikonkurss. Koolirahu programm propageerib kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, pakkudes ideid koolikeskkonna parandamiseks.

Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Merilin Piipuu

Palun ära kiusa mind, ole minu sõber!

Igale koolipere liikmele on teada tunne, et ei taha jälle sinna tundi minna ning kui tund lõppeb, võib näha nii õpetajat kui ka õpilast pingest kangeid õlgu alla laskmas ja sügavalt hingamas.

Kinnitust sellele, et koolikiusamisel on suur osakaal õpilaste ja õpetajate vahelisel suhtlemisel, saame TLÜ korraldatud uuringu „Kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek“ järeldustest: 7,0% õpilastest on puudunud kartuses, et õpetaja neid kiusab ja vaid 2,3% on puudunud kartuses, et teised õpilased kiusavad ja narrivad. Õpetaja poolne kiusamine võib avalduda järgmises: hääletoon, naermine, küsimused, norimine, mõnitamine, märkused, hinded ... Kuigi antud juhul on uuritud ainult ühe osapoole seisukohta, kannatavad koolivägivalla all mõlemad – nii õpilased kui ka õpetajad. Olukorrani, kus klassitunnis valitseks vaba õhkkond, kus õpetajad ja õpilased julgeksid rääkida oma tunnetest ja mõtetest, on pikk tee, sest tekkinud sallimatus on raske kaduma ja pole ka kerge andeks andmine.

Aidakem üksteisel endaga rahul olla ja õigesti käituda.

Keegi ei tohi kurvana koju minna!

Kuressaare Põhikooli direktor Jaan Lember

Kooli ei tohi tulla kurjana ja paha tujuga. Jää parem koju ja esita hädavale.

Õpetaja pole liinitööline. Vahetund olgu õpetajale puhkuseks ja korda pidagu õpilasvalve (9. klassi õpilased).

Näpunäited:

• lugege läbi võimalikult palju, mida on kirjutatud (rohkem võiks teada CAP – programmist, Ühise Mure Meetodist jm)
• uurige või laske uurida oma kooli probleemideringi ja vaadake tegelikkusele näkku
• otsige ja leidke seosed (õppeainete vahel, õppeainete ja õpilase arengu vahel, probleemide ja lahenduste vahel ...)
• juhtumite lahendamisel hoidke pea külmana ja süda soojana
• alati pole süüdi see, kes süüdlasena paistab
• muutke halb olukord heaks õppetunniks ja analüüsige, mida õpetlikku oli juhtunud loos teie jaoks
• väljasõit ja keskkonnavahetus annab võimaluse lastel näha üksteise teisi külgi
• kõige raskem on konflikti vahendaja roll – keegi ei tohi tunda, et just tema on süüdi
• tunnustada siis kui kõik ei ole nii nagu me tahaksime kuid on märgata ka väikseim edasiminek
• loovus aitab kiusamise teemat koolis käsitleda, sest emotsioon ja elamus kaaluvad üles tonni fakte; kui koolis ainult räägitakse reeglitest, pole seal piisavalt sõprust ja armastust (kõikvõimalikud üritused, mis saavad kanda sõnumeid, mida on vaja esitada; kooli seinakunst; klassijuhataja tunnis „Tore koolipäev on minu teha“)
• kaasa tasub lüüa koolirahu programmis, Lastekaitse Liidu kampaanites ja teha teiste koolidega koostööd

Koolivägivalla konverentsil osalesid Thea ja Kristi.

Konverentsi ettekanded ja muud põnevat võib leida Lastekaitse Liidu kodulehelt: http://www.lastekaitseliit.ee/

Koolirahu kodulehekülg: www.koolirahu.ee