Uued uuringud ÕNNEST!

Aegade algusest peale on inimesed otsinud võimalusi, kuidas olla ÕNNELIK!
Sama kaua on uuritud, mis teeb inimesi õnnelikuks.
Värsked uuringutulemused õnne teemal leiad siit (ingl k):
http://www.sciencedaily.com/releases/2009/02/090207150518.htm

TERA sõbrapäevatervitus

Vaadates eile koridoriseinale ilmuvaid suuri ja väikseid südameid küsisin õpilastelt:"Kas te armastate matemaatikat?"
"Meie õpetaja armastab matemaatikat väga," vastasid nad.

74 aastat hiljem - MIKS kõik on hariduses ikka samamoodi?

Artikli "Õpetajate professionaalse arengu uurimine: kuidas muuta eelarvamuslikud tõekspidamised arengupotentsiaaliks" autor Katrin Poom-Valickis esitab küsimuse: "MIKS PUUTUME IKKA KOKKU PROBLEEMIDEGA, MILLEST 1935. AASTAL KIRJUTAS TUNTUD EESTI PEDAGOOG JOHANNES KÄIS?"

1997/1998. õppeaastal uuris artikli autor 9. ja 10. klassi õpilasi, et teada saada nende ARUSAAMU ÕPPIMISEST.

Väited ja vastajate hulk:
* õppimine kui info passiivse vastuvõtmine ja õppijad ei näinud ennast aktiivse teadmiste konstrueerija ja partnerina õppeprotsessis - 54,8% õpilastest
* õppimine on areng - 15%
* õppimine on aktiivse ja passiivse kombinatsioon - 10,6%
* õppimine on meeldejätmine - 9,9%

Kahe aasta pärast tehti kordusuuring. Vaatamata ühes uuritavatest koolidest läbiviidud kooliuuendusliikumisele, olid õppijad endiselt veendunud, et nad on vaid passiivsed vastuvõtjad... Ainus erinevus ilmnes selles, et uuendusmeelse kooli õpilased said teha rohkem rühma-ja paaristööd ning õpitu üle väidelda ja arutleda.

Artikli autoril tekkis huvi, MIKS kognitiivsed õppimisteooriad ja konstruktivistlikud õppimismudelid, mis rõhutavad õppija sisemist huvi ja sellest lähtuva aktiivsuse ärakasutamist ning õppija kui aktiivse uute teadmiste ja mõtteskeemide konstrueerija rolli õppeprotsessis, ei leia rakendust reaalses õppetöös?

Rahvusvaheliste uuringute põhjal leidis autor, et kõige olulisemaks muutuste loomise komponendiks on inimese veendumused ja tõekspidamised. Õpetajatööd mõjutavad eelkõige tema kujutlused:
* õppijatest ja õppimisest,
* õpetamisest,
* õpetatavast ainest,
* õpetama õppimisest,
* iseedast ja õpetamise rollist.

2000. aastal õpetajate hulgas läbiviidud uuringus vastas 84% õpetajatest, et õpetaja on teadmiste allikas. See tulemus kinnitas kooskõla õpilaste kui teadmiste vastuvõtja ja õpetajate kui teadmiste jagaja paradigma vahel. Kui õpetaja näeb ennast infoallikana ja enda rolli eelkõige teadmiste andjana ehk vajalike, õppekavas määratud asjade äraõpetajana, siis võib arvata, et ta kasutab vastavaid õppemeetodeid ja näeb õpilast eelkõige kui teadmiste vastuvõtjat, äraõppijat ning mõjutab sedakaudu ka õpilase arusaamu õppimisest.

Paradigma, mis enamus inimestel on pärit oma kooliajast, muutmiseks on õpetajal vaja:
* teadvustada oma sisemised ja sõnastamata veendumused (nt vasta küsimusele "Õppimine - mis see on?", mõtiskleda või kirjutada oma õpetamisfilosoofiast: keda ma õpetan, mis on minu töö eesmärgid, jne).

Artikkel on avaldatud artiklikogumikus "Õpetajate professionaalse arengu uurimine", TÜ kirjastus, 2003
Illustratsiooni allikas: www.cartoonstock.com

Õppimine ja õpetamine teadmusühiskonnas

Õppe kvaliteedi arendamise seminaril oli üheks peaesinejaks prof Marju Lauristin.

Milline võiks olla haridus teadmusühiskonnas?
1) Ühiskonna arendamisel lähtutakse mittemateriaalsete ressursside kasutamisest.
2) Elukestev õpe.
3) Inimene on uue TEADMUSE LOOJA.
4) Väärtustatakse õppija subjektsust ja tema võimet luua.
5) ÕPPIMINE kui jagatud teadmuse koosloomine.

Õppija ja õpetaja "sulavad" kokku - luuakse koos!
Teadmustöötaja, sh õpetaja on paindlik, projektijuht, avatud uutele väljakutsetele.

IT rakendamise MÕTE ei seisne tehnika kasutamises, vaid uue loomises!
IT-le tuginev õpe ei ole arvutiõpe, vaid ta toetub arvutikasutaja pädevustele.

IT rakendamise EESMÄRK on IT võimaluste rakendamine inimese analüüsi- ja loomevõime arendamiseks.
Tänapäeval on IT laste ja noorte elulaadi lahutamatu osa. Õppimiseks kasutatakse IT võimalusi kuni 30 min päevas, kuid meelelahutuseks keskmiselt 2-3h.

VIRTUAALKOOL
IT võimaldab tuua õppetöösse eksperimentaalsust ja mängulisust. Kool jaguneb õpikogukondadeks. Õppekava peab olema tavakoolist erinev. Hindamine - mida see näitab? Hindamise asemel võiks kasutusele võtta portfooliod.

20 aastat hiljem

Hr Mart Laanpere kasutas oma möödunud kolmapäeval peetud ettekande sissejuhatuses lugu Rip Van Winkel'ist ehk mehest, kes magas 20 aastat järjest. Kui ta ühel päeval siis ärkas, oli vahepeal Ameerika saanud iseseisvaks - kõik oli teistmoodi, midagi polnud enam endine...

Mart Laanpere küsis: "Kui üks Eesti õpetaja oleks 20 a tagasi magama läinud ja ärkaks täna üles, mis siis oleks vahepeal koolis ja haridussüsteemis muutunud?"

TARBIJAST LOOJAKS!

Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur Mart Laanpere mõtteid õppekava arenduse seminarilt:

1) Suletud e-õpikeskkonnad (IVA, WebCT) ei vasta enam õppija vajadustele.

2) Uued avatud e-õpikeskkonnad ja sotsiaalse meedia vahendid on: blogid, wiki, jt.

3) Kas õppimine on omandamine, osalemine või loomine? Disainreziimis õppimine eeldab osalemist mingi kogukonna töös ja loomist!

4) Revolutsioon õppimises: igaüks on AUTOR! Aeg on muutuda interneti tarbijast TEADMUSE LOOJAKS (luua uusi lahendusi (sh kasutades selleks e-õpikeskkondi), olla oma tarkuse looja, aktiivne õppija).

5) Õppija peab saama võimaluse õppida ka oma vigadest - disainreziimis see õnnestub!

NÄITED:
1) VIKO - on TLÜ Haridustehnoloogia keskuses välja töötatud virtuaalne õpikeskkond, mille loomisel on silmas peetud Eesti üldhariduskoolide vajadusi - http://viko.opetaja.ee
2) Loodusteadusliku hariduse õpikeskkonnad - http://bio.edu.ee
3) TERE KEVAD! - kutsub lapsi loodust vaatlema ning õpetab tähele panema saabuva kevade märke - http://tere.kevad.edu.ee
4) Learning Mill - LeMill is a web community of 4912 teachers and other learning content creators - http://lemill.net (vt ka http://calibrate.eun.org/ww/en/pub/calibrate_project/lemill.htm)
5)E-õppest: http://www.e-ope.ee/
6) Õpetaja e-portfoolio - www.eportfoolio.opetaja.ee

Kool on tegeliku elu peegeldus. Millise elu, mis ajast?

Unistused muutustest hariduses

HARIDUSE IDEAALMAASTIK
Marju Lauristin

Nii na­gu külmal ja pi­me­dal tal­vel on hea vaa­da­ta tä­his­tae­vast ja ku­jut­le­da ke­va­de tu­le­kut, ju­hib ma­jan­dus­li­ke hal­la­de tu­lek mõtted vaim­se­ma­test väär­tus­test val­gus­ta­tud ühis­kond­li­ku il­mas­ti­ku oo­tu­se­le. Need mõtted kes­ken­du­vad ik­ka ja jäl­le unis­tus­te­le, kui­das muu­ta Ees­ti ha­ri­dus­maas­tik­ku sel­li­seks, et see ai­taks meie rah­val „saa­da suu­reks vai­mul­t”.
Loe edasi:

http://www.epl.ee/artikkel/449267