
Artikli "Õpetajate professionaalse arengu uurimine: kuidas muuta eelarvamuslikud tõekspidamised arengupotentsiaaliks" autor Katrin Poom-Valickis esitab küsimuse:
"MIKS PUUTUME IKKA KOKKU PROBLEEMIDEGA, MILLEST 1935. AASTAL KIRJUTAS TUNTUD EESTI PEDAGOOG JOHANNES KÄIS?" 1997/1998. õppeaastal uuris artikli autor 9. ja 10. klassi õpilasi, et teada saada nende ARUSAAMU ÕPPIMISEST.
Väited ja vastajate hulk:
* õppimine kui info passiivse vastuvõtmine ja õppijad ei näinud ennast aktiivse teadmiste konstrueerija ja partnerina õppeprotsessis - 54,8% õpilastest
* õppimine on areng - 15%
* õppimine on aktiivse ja passiivse kombinatsioon - 10,6%
* õppimine on meeldejätmine - 9,9%
Kahe aasta pärast tehti kordusuuring. Vaatamata ühes uuritavatest koolidest läbiviidud kooliuuendusliikumisele, olid õppijad endiselt veendunud, et nad on vaid passiivsed vastuvõtjad... Ainus erinevus ilmnes selles, et uuendusmeelse kooli õpilased said teha rohkem rühma-ja paaristööd ning õpitu üle väidelda ja arutleda.
Artikli autoril tekkis huvi,
MIKS kognitiivsed õppimisteooriad ja konstruktivistlikud õppimismudelid, mis rõhutavad õppija sisemist huvi ja sellest lähtuva aktiivsuse ärakasutamist ning õppija kui aktiivse uute teadmiste ja mõtteskeemide konstrueerija rolli õppeprotsessis, ei leia rakendust reaalses õppetöös? Rahvusvaheliste uuringute põhjal leidis autor, et kõige olulisemaks muutuste loomise komponendiks on inimese veendumused ja tõekspidamised.
Õpetajatööd mõjutavad eelkõige tema kujutlused:* õppijatest ja õppimisest,
* õpetamisest,
* õpetatavast ainest,
* õpetama õppimisest,
* iseedast ja õpetamise rollist.
2000. aastal õpetajate hulgas läbiviidud uuringus vastas 84% õpetajatest, et õpetaja on teadmiste allikas. See tulemus kinnitas kooskõla õpilaste kui teadmiste vastuvõtja ja õpetajate kui teadmiste jagaja paradigma vahel. Kui õpetaja näeb ennast infoallikana ja enda rolli eelkõige teadmiste andjana ehk vajalike, õppekavas määratud asjade äraõpetajana, siis võib arvata, et ta kasutab vastavaid õppemeetodeid ja näeb õpilast eelkõige kui teadmiste vastuvõtjat, äraõppijat ning mõjutab sedakaudu ka õpilase arusaamu õppimisest.
Paradigma, mis enamus inimestel on pärit oma kooliajast, muutmiseks on õpetajal vaja:
* teadvustada oma sisemised ja sõnastamata veendumused (nt vasta küsimusele "Õppimine - mis see on?", mõtiskleda või kirjutada oma õpetamisfilosoofiast: keda ma õpetan, mis on minu töö eesmärgid, jne).
Artikkel on avaldatud artiklikogumikus "Õpetajate professionaalse arengu uurimine", TÜ kirjastus, 2003
Illustratsiooni allikas:
www.cartoonstock.com