Südamesära, mis jäänud sundide taha...

Reede õhtupoolikul toimus Dorpati konverentsikeskuses Avatud Ruum* teemal "Südamesära, mis jäänud sundide taha".

Mikk Sarv:
"Kui palju asju teeme oma elus vabast tahtest ja kui palju seepärast, et oleme lihtsalt sunnitud? Sunnime ennast positiivselt mõtlema ja käituma, kuigi tunneme nii mõnigi kord viha ja ei oska seda väljendada. Sunnime ennast tööd tegema ja lapsi õppima, kuigi sageli tahaks teha ka midagi, mis endal ja teistel silmad särama paneks. Ja perekond - mis vabadusest me siin veel räägime?! Või on lähisuhted mõeldud hoopis meie eneseväljendust ja vabadust suurendama?"

Vägivald algab õnnetu olemisest.
PISA testide tulemuste põhjal on Eesti lapsed teiste riikidega võrreldes väga kõrgel kohal. Samas aga kooliga rahulolematuse poolest on Eesti õpetajad ja õpilased samamoodi esimeste hulgas. Kuidas luuas uusi võimalusi? Kuidas sisemiselt toime tulla? Kuidas suurendada sisemist vabadust?

Kui osalejatel paluti sõnastada teemad, kuidas nemad on kogenud südamesära vallandumist, ilmusid seinale järgmised pealkirjad:
1) "Kohalolu"
2) "Mäng"
3) "Elurõõm ja rõõm elust"
4) "Armastus"
5) "Üheslaulmine"
6) "Valikud teispool sõnu"
7) "Luuletuste kirjutamine"
8) "Kuidas ära tunda oma kutsumust?"
9) "Lihtsus. Vaikimine."
10) "Unistamine"

Luuletuse tegemise rühmas uuriti ka Mathura raamatut "Kohalolu":
"Mis saab siis, kui suundume parema elu poole, aga ise paremaks ei muutu?"


* Avatud Ruum on meetod, mis tekkis tänu selle looja H.Owen'i poolt igavatel konverentsidel osalemise tulemusena. Ta oli väsinud monoloogidest ja kuulaja jaoks mittetähenduslikest ettekannetest. Avatud Ruumil on neli põhimõtet:
- kohal on õiged inimesed,
- juhtuvad õiged asjad,
- kui see algab, on õige aeg,
- kui see on läbi, siis see on läbi.