Südamesära, mis jäänud sundide taha...

Reede õhtupoolikul toimus Dorpati konverentsikeskuses Avatud Ruum* teemal "Südamesära, mis jäänud sundide taha".

Mikk Sarv:
"Kui palju asju teeme oma elus vabast tahtest ja kui palju seepärast, et oleme lihtsalt sunnitud? Sunnime ennast positiivselt mõtlema ja käituma, kuigi tunneme nii mõnigi kord viha ja ei oska seda väljendada. Sunnime ennast tööd tegema ja lapsi õppima, kuigi sageli tahaks teha ka midagi, mis endal ja teistel silmad särama paneks. Ja perekond - mis vabadusest me siin veel räägime?! Või on lähisuhted mõeldud hoopis meie eneseväljendust ja vabadust suurendama?"

Vägivald algab õnnetu olemisest.
PISA testide tulemuste põhjal on Eesti lapsed teiste riikidega võrreldes väga kõrgel kohal. Samas aga kooliga rahulolematuse poolest on Eesti õpetajad ja õpilased samamoodi esimeste hulgas. Kuidas luuas uusi võimalusi? Kuidas sisemiselt toime tulla? Kuidas suurendada sisemist vabadust?

Kui osalejatel paluti sõnastada teemad, kuidas nemad on kogenud südamesära vallandumist, ilmusid seinale järgmised pealkirjad:
1) "Kohalolu"
2) "Mäng"
3) "Elurõõm ja rõõm elust"
4) "Armastus"
5) "Üheslaulmine"
6) "Valikud teispool sõnu"
7) "Luuletuste kirjutamine"
8) "Kuidas ära tunda oma kutsumust?"
9) "Lihtsus. Vaikimine."
10) "Unistamine"

Luuletuse tegemise rühmas uuriti ka Mathura raamatut "Kohalolu":
"Mis saab siis, kui suundume parema elu poole, aga ise paremaks ei muutu?"


* Avatud Ruum on meetod, mis tekkis tänu selle looja H.Owen'i poolt igavatel konverentsidel osalemise tulemusena. Ta oli väsinud monoloogidest ja kuulaja jaoks mittetähenduslikest ettekannetest. Avatud Ruumil on neli põhimõtet:
- kohal on õiged inimesed,
- juhtuvad õiged asjad,
- kui see algab, on õige aeg,
- kui see on läbi, siis see on läbi.

President Toomas Hendrik Ilves õppimisest ja õpetamisest

Me teame, et eestlased ei ole usklik rahvas. Pigem kirikuleige. Ometi valitseb
siinmail juba poolteist sajandit vankumatu usk, et just haridus ja teadmised aitavad elus edasi jõuda, hästi hakkama saada, hea töö saada ja eluga rahul olla.
Iga lapsevanem unistab, et tema lapse haridustee oleks pikem ja parem kui temal endal. Eestlased on hariduseusku rahvas. Selle kinnituseks on ka lõpmatu hulk meie vanasõnu ja rahvajutte.
Formaalselt ongi kõik justkui hästi.

Eesti rahvas tahab valdavas enamuses saada haridust. Üliõpilaste koguarv püstitab igal aastal uue rekordi. Osades, nn eliitkoolides on konkurents äärmiselt tihe. Rahvusvahelise PISA-uuringu järgi on Eesti koolilapsed maailma mõõtkavas ühed kõige paremini haritud.
Peaksime olema väga rahul. Aga vist ei ole rahul.
Ei ole rahul, sest vanemad on mures Eesti koolides valitseva õhkkonna, koolivägivalla ja meelemürkide pärast.
Ei ole rahul, sest õpetajatele ei meeldi nende ameti positsioon Eesti tööturu väärtusruumis ja palgasüsteemis.

Ei ole rahul, sest ettevõtjad ei saa vajalikul hulgal nende vajadustele vastavaid noori spetsialiste.
Ei ole rahul, sest õpilased kurdavad, justkui õpetataks neile koolis asju, mida neil elus kunagi vaja ei lähe.
Ei ole rahul, sest kogu ühiskond tajub juba liigagi selgelt, et Eesti koolides antav hariduse kvaliteet on regiooniti liiga kõikuv, mis oma masendaval kujul kajastub ka Eesti koolide pingerivides.
Ei ole rahul, sest Eesti kõrgharidussüsteem on nõudluspõhine ja mitte täiel määral riigi pikaajalisi vajadusi arvestav.
Ei ole rahul, sest Eesti haridussüsteem võiks olla edukam oma põhiülesandega toime tulemisel.
Ja selleks põhiülesandeks ei saa olla muu, kui valmistada noored ette tegema iseseisvaid, läbikaalutud ja tarku valikuid. Valmistada neid ette iseseisvalt mõtlema.
Ma loodan, et täna ja tulevikus otsime me ühiselt vastuseid nii neile kui teistele küsimustele. Ühiskondlik ootus muutuste järele on suur. Leidkem siis need lahendused. Jätame alles kõik hea ja väärtusliku, mida Eesti haridussüsteem eneses kätkeb. Aga vaadakem ka selge pilguga tulevikku.

Hea haridus on Eesti usk. Selle toel oleme mitu korda üles ehitanud oma riigi. Ainult hea hariduse toel saame oma riiki tugevamaks ja paremaks teha.

Eesti Koostöö Kogu harta foorumi "Eesti hariduse tulevik - võimalused ja valikud" avasõnad

Milleks õpioskused?

Juba aastaid kirjutavad ja räägivad hariduse trendiinimesed, et tegelikus elus toimetulekuks peaks kool kaasa andma 2 aaret: äratatud loovus ja õpioskused. Esimene neist aitaks tänapäeva kontekstis olla leidlik, eristuv ja ainulaadne nii töö- kui isiklikus elus ning teine toetaks ellujäämiseks vajalikku elukestvat valmisolekut õppida.

Tiia Pedastsaar:

ÕPPIMA ÕPPIMINE
Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt
seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise ja enesehinnanguga. Õpilane õpib
oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma
õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust
korrigeerima.

ÕPPIMA ÕPPIMINE on tundmaõppimine, kuidas toimub õppimine. Õppija
teab, kuidas tema peaks õppima. Tänapäeval on vajalik olla teadlik ja aktiivne õppija, teadmiste hankija, töötleja ja hindaja. Teadmine pole veel oskus!


NB! Peagi kirjutab õppejuht Sirje lähemalt teemal: "Mis on õpioskused?"

Esa Saarineni ja Kirsti Lonka mõtted õppimisest

"Inimene tahab elada tähenduslikku elu ja seda koos teistega. Inimene tahab õppida. Ent eelduseks on, et ta saab loa olla täielikult tema ise, et ta saab ise kogeda ja läbi elada ennast tundeolendina ja väärtusi aistva olendina."

"Õppimise põhiküsimus on, mil viisil inimene end juhib."

"Õppimine toimub piiridel."

"Õppimise ime on usk sellesse, et inimese olemus on imeline, läbimurrete nähtamatu keskus."

"Õpetamise määr ei määra õppimise määra."

"Mõtlemine on oluline, veelgi olulisem on teisitimõtlemine."

"Tähtsam kui kindlad teadmised, on oskus genereerida uusi ideid
ja võime teha ka vähesega imesid."

"Õpib see, kes usub, et õppimisel on mõtet."

Kas TERA on õppiv organisatsioon?

S.C. Goh (1998) näeb viit strateegilist olulist aspekti, mis on iseloomulikud õppivale organisatsioonile:
1) missiooni ja visiooni selgus ja nende toetamine,
2) jagatud juhtimine ja töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse,
3) uute asjade katsetamist toetav kultuur,
4) teabevahetus teiste organisatsioonidega,
5) töö väiksemates rühmades ja koostöö.

Milleks olla õppiv organisatsioon?
Maailma areng ei ole enam lineaarne, ennustatav ja pidev, pigem on see katkendlik, plahvatuslik, ettearvamatu protsess. Nüüdisaegset keskkonda kirjeldatakse terminites üllatuslik, turbulentne, keeriseline, kaootiline. Üllatuslikus maailmas on õppimise põhiküsimuseks uute teadmiste, uute oskuste loomine. Põhjus on lihtne: seda teadmist, kuidas enneolematus olukorras toimida, ei ole mitte kellelgi, seda ei saa kusagilt võtta, sellepärast tulebki see endal luua ja seda igas uues olukorras ikka uuesti ja uuesti.

Allikas: HTM artiklite kogumik "Õppeasutuse sisehindamine 2008", artikkel "Õppeasutus kui õppiv organisatsioon" (autorid Haari Roots ja Ene-Silvia Sarv, toimetaja Krista Loogma)

õp Mari-Mall ja õp Malle aitavad sul leida oma varjatud potentsiaali!

Eelmisel nädalal käisime (Mari-Mall ja Malle) järjekordsel nõustajaks õppimise koolitusel, täisnimega “Õpetaja professionaalset arengut toetav nõustamine”.

Tegeleme nõustamisoskustega nüüd juba kolmandat aastat, eelkõige saime täiendust suhtlemise, enesekehtestamise, esinemise alal. Seekord läbisime videotreeningu, kus analüüsisime/analüüsiti meie keelekasutust, häält, kehakeelt jm. Peale selle tegelesime iseenese motiveerimise, probleemide lahendamise, enesega toimetuleku ja palju muuga. Õpime seda eelkõige selleks, et olla teisele õpetajale hea nõustaja.

Mis imeloom see nõustaja siis on?
Seda on ehk lihtsam seletada, näidates, kes või mis nõustaja EI OLE: nõustaja ei ole nõuandja, hindaja, kontrollija, õigete vastuste teadja ega ka nõustatava arengu eest vastutaja. Pigem on ta aktiivne kuulaja, toetaja, innustaja, varjatud jõudude ja tugevuste väljatooja, kelle eesmärgiks on aidata kolleegil luua ja elada täisväärtuslikku elu, areneda, olla omaenesega ja oma tööga rahul.
R. Vance Peavy on öelnud: Hea nõustamine on võimalik, kui nõustaja peab meeles, et ta saab esile tuua vaid selle, mis pooleldi tukkudes on nõustatava peas juba olemas.

Mulle tundub, et nõustaja kui abistaja olemusele jõuab lähemale, kui lugeda S. Kierkegaardi mõtteid (aastast 1855!):
Kõigepealt peab inimene nägema vaeva, et leida teine sealt, kus ta parasjagu on ning alustama sealt. Selles peitubki teiste abistamise kunsti saladus. Igaüks, kes seda oskust ei omanda, petab end, kui pakub abi teistele. Et teist inimest aidata, pean ma küll mõistma enamat kui tema, ometi pean ma kõigepealt mõistma seda, mida tema mõistab. Kui ma seda ei tea, pole minu suurematest teadmistest talle mingit abi.
Ent kui ma kaldun uhkustama oma suurema mõistmisvõimega, olen ma edev või uhke. Tegelikult tahan ma teisele kasutoomise asemel, et mind imetletaks. /…/ Teise abistamine ei tähenda domineerimist või vahelesekkumist, vaid teenimist. Abistamine ei tähenda, et oleksid auahne, vaid et oleksid kannatlik.

Nagu öeldud, meie õpime nõustajateks, aga pole kindlasti veel väga küpsed nõustajad. Kui aga kellelgi tekkis huvi ja ta tahaks tulla minuga või Mallega vestlema, et leida endas varjatud potentsiaali, olemaks veel parem õpetaja, siis oleksime väga rõõmsad! Kogemused kuluvad õpiajal väga ära ja kodutööks ongi meil 1)leida üks nõustatav ja viia läbi nõustamine ja 2)kirjeldada hinnanguvabalt üht nähtud tundi.

Ja loomulikult on nõustamine alati absoluutselt vabatahtlik ja konfidentsiaalne!
Mari-Mall ja Malle

Millega tegeleb Heade Tegude Kool?

http://www.khk.tartu.ee/ tutvustas täna Tartu linna üldhariduskoolidele oma uue õppeaasta ettevõtmisi. Noppisin TERAlegi sealt mõned terad:

1. TÖÖTOAD - nt ÕPIOSKUSTE töötuba, LOOVTERAAPIA töötuba, ELEKTRIKUTE töötuba, jms - http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=59&um=20

2. ÕPPEKÄIGUD ETTEVÕTETESSE - http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=59&um=73

3. ONLINE-NÕUSTAMINE - Skype, MSN põhine karjäärinõustamine: küsi otse ja online karjäärinõustajalt! karjaarinoustaja@hotmail.com
Karjäärinõustaja Kadri on online ja ootab küsimusi igal teisipäeval ja neljapäeval kell 14-16

4. TESTIMINE - alates 9. klassist:

	Vaimsete võimete test (60 minutit)
	Kutsesobivustest (45 minutit)
	Akadeemilise võimekuse test TÜ sotsiaalteaduskonda soovijatele (kolm tundi)

5. ETTEVÕTLUSALASED SEMINARID NOORTELE - "Klapid eest! Koolis" üritus:
kohtumine kirjanik Andrus Kivirähkiga, kes tutvustab oma eduteed ja loomingut, jt üritused http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=60

6. http://www.firstjob.ee/ - kutsehariduse TÖÖPORTAAL

7. TÖÖJUTUD - hea nõu enne esimest töökogemust - http://www.firstjob.ee/index.php?sisu=uudis&mid=86&lang=est

8. ÕPPEFILMIDE LAENUTUS - http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=59&um=87

9. AINESEKTSIOONIDE infolehekülg: http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=170

Lähemat infot saab siit: http://www.khk.tartu.ee/?_m=4&_p=59

PS See võileivatort, mis kokaõpilastelt meie ürituseks oli tellitud, maitses imeliselt :)!