SSS - sisemise sihi sõnastamine

Kui tahad olla täna parem ja targem, kui olid eile, olla lugupeetud oma laia silmaringi poolest jne, siis ühe institutsioonina, mis pakub võimalusi nendele soovidele lähemale jõuda, nimetab Harald Lepisk kooli (Teeviit, 27. nov 2007).

Autor pöördub lugeja, õppija poole ühe väga olulise väitega: asjad muutuvad huvitavaks siis, kui sa otsustad, et nad on sinu jaoks huvitavad. Sul on tarvis eesmärki, mille nimel tegutseda? Kui jahiksime kooli lõputunnistust vaid ema käsu kohaselt, et tubli olla, muutuks kool meile lihtsalt üheks igavaks kohustuseks. Niipea kui õppimine saab vahendiks enda sisemiste eesmärkide/salasoovide saavutamiseks, muutub see nauditavaks protsessiks.

Ehk aitaks õppijat selgelt sõnastatud, mõõdetava, ajaliselt määratletud ja realistliku, ent samas piisavalt erutava eesmärgi sõnastamine, siis ei pea hakkama motivatsiooni kusagilt mujalt otsima, sest see on enda sees olemas.

"Mine mõnda rahulikku kohta, võta paber ja pastakas ning tee nimekiri kõikidest asjadest, mida tahad kogeda, õppida ning endas edasi arendada. Lihtsalt pane kõik mõtted kirja, ära jää ühegi juurde toppama. Järgmisena leia igale kirja pandud mõttele kolm tegevust, mis aitaksid sul seda saavutada."

Selle mõtte- ja kirjatööga sa sisuliselt programmeerid aju neid võimalusi reaalses maailmas märkama. Lahendused lihtsalt hakkavad sinu juurde tulema, lase neil end üllatada.

Mõistus juhib tundeid

Auster loob liivaterast pärli. Liivatera on austrile ärrituse tekitaja. Vastuseks ebameeldivustundele loob auster sileda kaitsekihi, mis liivatera endasse suleb ja kergenduse toob. Tulemuseks on imeilus pärl.
Austri jaoks saab ärrituse tekitaja uue seemneks. Sarnaselt sellele aitab "Mõistus juhib tundeid" arendada sul oma praegusest häiritusest või rahulolematusest midagi kasulikku.

Greenbergeri ja Padesky kognitiiv-käitumisteraapia põhises raamatus peituvad tarkused ja teadmised-võivad tõeliselt Su elu muuta!
Olles ise läbinud kognitiiv-käitumisteraapia kaheaastase koolituse-võin seda raamatut vägagi soovitada! See on käsiraamat, mis aitab sul saada iseenda terapeudiks!
"Mõistus juhib tundeid" aitab sul:
*õppida, kuidas muuta mõtteid, mis sinu probleeme soodustavad,
*lahendada probleeme ja astuda samme oma elu ja suhete parandamiseks,
*harjutada oskusi, mis aitavad kaasa sinu isiklike murede lahendamisele.
Seda raamatut ei saa lugeda kui juturaamatut, mida peale lugemist riiulisse unustad.
See raamat võiks olla sinu läheduses-nagu sinu hea sõber !

Selliselt, kuidas auster muudab ärritaja hinnaliseks pärliks, loodavad ka raamatu autorid raamatuga "Mõistus juhib tundeid"-muuta sinu elus esinevad ärritajad ja probleemid uuteks toimetulekuoskusteks ja isiklikeks eelisteks.
Et sa suudaksid varasemast enam hinnata oma mõtteid, hallata oma tundeid ja
muuta elu selliseks nagu soovid!

Õnnelikkus uues kuues

Juba mitmendat kuud on minu käes üks raamatukogu raamat. Loen seda vahel ühe lause haaval, pikema süvenemise korral isegi lõikudena. Selles on sügavust, mis ei jäta ükskõikseks, vaid puudutab nii, et tahaks mõelda, aru saada ja midagi oma elus muuta. See raamat on Mihaly Csikszentmihalyi "KULGEMINE" (ingl k Flow). Tänaseks olen saanud sealt iseenda jaoks just nii paraja koguse mõtteid, et raamat raamatukokku tagasi viia, kuid enne teen selle lühikokkuvõtte. Võib-olla leiab siit keegi vastuseid iseenda küsimustele, otsingutele.

Mis on õnnelikkus?
Aristoteles jõudis järeldusele, et see, mida mehed ja naised kõige rohkem otsivad, on õnnelikkus. Samas on aastatuhandete jooksul pärast seda avastust enamus inimesi liigagi sageli tundmas vaid rahutust ja tüdimust.
Pärast paarituhande inimesega läbiviidud uuringuid vastab raamatu „Kulgemine“ autor oma raamatus küsimusele „Millal tunnevad inimesed end kõige õnnelikumana?“. Esimeses peatükis ta kirjutab: „Ma avastasin, et õnnelikkus ei ole midagi, mis meile osaks langeb. See ei ole tingitud õnnestumisest või juhusest. Raha eest ei saa seda osta ega jõuga ei saa seda sundida. See ei sõltu välisest sündmustest, vaid pigem sellest, kuidas me neid tõlgedame. Tegelikult on õnnelikkus seisund, mille vastuvõtmiseks me peame valmistuma, arenema ja mida igaüks peab ise kaitsma. Inimesed, kes oskavad kontrollida oma sisemisi tundeid, suudavad määratleda oma elukvaliteeti. Lähemale õnnelikuks olemisele pole võimalik jõuda.“

Kust kulgemist leida?
Tosina aasta jooksul mitme tuhande inimesega tehtud intervjuude käigus uuris autor, mida tundsid inimesed oma elu tipul olles, või mis hetkel nad oma tegemisi kõige enam nautisid. Ta jõudis järeldusele, et meil kõigil on võimalik oma elukvaliteeti parandada. Kõige positiivsemate kogemuste kirjeldamisel mainivad inimesed kaheksast omadusest vähemalt ühte, millest kujunevadki kulgemise ehk täieliku kaasahaaratuse koostisosad:
1) tegevuses on piisavalt väljakutset;
2) keskendumine tegevusele;
3) kindlad eesmärgid;
4) saame tehtu kohta tagasisidet;
5) tegevus on kaasahaarav ja igapäevamured ununevad;
6) tegevus on meie kontrolli all;
7) samal ajal ei muretse me oma mina pärast;
8) ajatunnetus muutub: tunnid mööduvad minutiga ja minutid tunduvad tundidena.

Kõik kalale?
Uuringud näitavad, et kalal käimine pole ainus tegevus, mis neile kriteeriumidele vastab☺! Sport, lugemine, lillekasvatus, jalutamine, suhtlemine, muusika, reisimine, tants tunduvad ka mõne jaoks meist sama kogemuse andvat. Nt Kui mägironija on vallutamas rasket mäge, on ta oma rollis sügavalt sees. Ellu jäämiseks peab ta olema 100% mägironija. Pole absoluutselt oluline, kas ta nägu on must või mitte. Tegelikult on nauding peidus igas ettevõtmises, kui leiame üles selle Päris Oma Kulgemise Kogemuse.

Millal mina ise midagi sellist viimati kogesin? Kolmapäeval, meie 9. klassi noormeestele õpioskuste tundi andes; laupäeval abikaasaga lõunat süües; enne seda Ilona Musta ettekannet lugedes; tööpäevil kolleegidega teed juues; strateegiakohtumisi ette valmistades. Paistab, et kulgemise kogemust jagub igasse päeva! Ainuke erinevus mägironijaga on see, et enne vaatan, et nägu must ei oleks:)!

Kulgemine, nagu ka kõik muud kogemused, ei pruugi olla üdini head. Head on selles niipalju, et see võib muuta elu rikkamaks, vürtsikamaks ja mõtestatumaks, mis omakorda tugevdab meie isiksust. Mina areng on kulgemise alus.

Head kulgemist!

Käes on arenguvestluste aeg!

Pireti ema tuli koos Piretiga arenguvestluselt ja jagas oma muljeid sõbraga: "Ma ei teadnudki varem, et mu lapsel on nii tore õpetaja!" "Kuidas sa siis alles nüüd selle avastasid," imestas sõber. "Mõtle, me rääkisime vestlusel ainult Piretist!" ütles ema ja vaatas õnnelikult Piretile otsa.

Õpetaja kogemus:
"Tänu arenguvestlustele olen mina oma õpilasi paremini tundma õppinud. Paar kommentaari on olnud, et polnudki nii jube ja et see näitab õpilastele, et klassijuhataja hoolib."

Õpilase kogemus:
"Arenguvestlus andis mulle lisa-mõtlemisainet, kuhu minna peale põhikooli, ja teadmisi, et õpetaja on ka meie tuleviku peale mõelnud. Arenguvestlus näitas ka, mida mu ema mõtleb minu tulevikust ja elust, sest kodus me omal algatusel sellest tavaliselt ei räägi."


Veel möödunud sajandi lõpus tähendas õpetaja kutse kooli tulla nii õpilasele kui vanemale viimast võimalust lahendada õpilase koolikoerusi. Ometi on veel siiani lapsevanemaid, kes õpetajalt kutset arenguvestlusele tulla saades ehmatavad, et mis nüüd küll juhtunud on.
Õnneks lähtuvad tänapäeva õpilase, lastevanemate ja õpetajate vahelised kohtumised hoopis teistest eeldustest:
1) iga laps on ainulaadne,
2) kõik lapsed arenevad,
3) õpilase individuaalsel arendamisel on koostöö koduga möödapääsmatult vajalik,
4) koostöö aluseks on usaldus ja sarnane arusaam lapse arengust,
5) usalduslik koostöö aitab ennetada suuremad probleemid lapse arengus,
6) ükski elektrooniline kanal ei asenda silmast silma kohtumisi.

Kord küsiti minult koolitusel, et mis on arenguvestluste läbiviimise juures kõige tähtsam. Siiani olen veendunud, et selleks on õpetaja valmisolek. Minu kui õpetaja suhtumine arenguvestlusesse mõjutab seda, kuidas ma neid ette valmistan, millise meeleoluga peret vestlusele ootan, kuidas vestlusel käitun ja millise kogemusega vanemad koos lapsega vestluselt lahkuvad. Meie valmisolekud aga sõltuvad eelkõige meist enestest. Oli vist H. Ford see mees, kes ütles, et vahet pole, kas sa mõtled, et ma suudan või ei suuda, mõlemal juhul on sul õigus. Aga kasulikum on alati valida see uskumus, mis tagab minu ja minuga seotud inimeste rahulolu.

Mis siis pani Pireti ema üleöö õpetajast nii arvama? Ta ütles: "Ma tunnen, et õpetaja hoolib."
Iga kord, kui teeme valiku kellegagi isiklikult kohtuda, on see märk hoolimisest.

Ka TERAs on alanud arenguvestluste aeg! TERA hoolib.

Ilusaid ja sisukaid kohtumiskogemusi kõigile!

Kalender - meelespea

http://rainlendar.net/cms/index.php
Installeeri arvuti töölauale tagasihoidlik kalender - meelespea. Kalendrit on võimalik muuta ka eestikeelseks.

Kujunda ise klassiruum

Classroom Architect
http://classroom.4teachers.org

Katseta värve ilma värviseks saamata.

Color Visualizer
http://www.sherwin.com/pro/paint_colors/paint_color_samples
Värvisimulaator
http://www.sadolin.ee
Katseta värve nii sisekujunduses, kui ka hoonete peal.