Õnnelikkus uues kuues

Juba mitmendat kuud on minu käes üks raamatukogu raamat. Loen seda vahel ühe lause haaval, pikema süvenemise korral isegi lõikudena. Selles on sügavust, mis ei jäta ükskõikseks, vaid puudutab nii, et tahaks mõelda, aru saada ja midagi oma elus muuta. See raamat on Mihaly Csikszentmihalyi "KULGEMINE" (ingl k Flow). Tänaseks olen saanud sealt iseenda jaoks just nii paraja koguse mõtteid, et raamat raamatukokku tagasi viia, kuid enne teen selle lühikokkuvõtte. Võib-olla leiab siit keegi vastuseid iseenda küsimustele, otsingutele.

Mis on õnnelikkus?
Aristoteles jõudis järeldusele, et see, mida mehed ja naised kõige rohkem otsivad, on õnnelikkus. Samas on aastatuhandete jooksul pärast seda avastust enamus inimesi liigagi sageli tundmas vaid rahutust ja tüdimust.
Pärast paarituhande inimesega läbiviidud uuringuid vastab raamatu „Kulgemine“ autor oma raamatus küsimusele „Millal tunnevad inimesed end kõige õnnelikumana?“. Esimeses peatükis ta kirjutab: „Ma avastasin, et õnnelikkus ei ole midagi, mis meile osaks langeb. See ei ole tingitud õnnestumisest või juhusest. Raha eest ei saa seda osta ega jõuga ei saa seda sundida. See ei sõltu välisest sündmustest, vaid pigem sellest, kuidas me neid tõlgedame. Tegelikult on õnnelikkus seisund, mille vastuvõtmiseks me peame valmistuma, arenema ja mida igaüks peab ise kaitsma. Inimesed, kes oskavad kontrollida oma sisemisi tundeid, suudavad määratleda oma elukvaliteeti. Lähemale õnnelikuks olemisele pole võimalik jõuda.“

Kust kulgemist leida?
Tosina aasta jooksul mitme tuhande inimesega tehtud intervjuude käigus uuris autor, mida tundsid inimesed oma elu tipul olles, või mis hetkel nad oma tegemisi kõige enam nautisid. Ta jõudis järeldusele, et meil kõigil on võimalik oma elukvaliteeti parandada. Kõige positiivsemate kogemuste kirjeldamisel mainivad inimesed kaheksast omadusest vähemalt ühte, millest kujunevadki kulgemise ehk täieliku kaasahaaratuse koostisosad:
1) tegevuses on piisavalt väljakutset;
2) keskendumine tegevusele;
3) kindlad eesmärgid;
4) saame tehtu kohta tagasisidet;
5) tegevus on kaasahaarav ja igapäevamured ununevad;
6) tegevus on meie kontrolli all;
7) samal ajal ei muretse me oma mina pärast;
8) ajatunnetus muutub: tunnid mööduvad minutiga ja minutid tunduvad tundidena.

Kõik kalale?
Uuringud näitavad, et kalal käimine pole ainus tegevus, mis neile kriteeriumidele vastab☺! Sport, lugemine, lillekasvatus, jalutamine, suhtlemine, muusika, reisimine, tants tunduvad ka mõne jaoks meist sama kogemuse andvat. Nt Kui mägironija on vallutamas rasket mäge, on ta oma rollis sügavalt sees. Ellu jäämiseks peab ta olema 100% mägironija. Pole absoluutselt oluline, kas ta nägu on must või mitte. Tegelikult on nauding peidus igas ettevõtmises, kui leiame üles selle Päris Oma Kulgemise Kogemuse.

Millal mina ise midagi sellist viimati kogesin? Kolmapäeval, meie 9. klassi noormeestele õpioskuste tundi andes; laupäeval abikaasaga lõunat süües; enne seda Ilona Musta ettekannet lugedes; tööpäevil kolleegidega teed juues; strateegiakohtumisi ette valmistades. Paistab, et kulgemise kogemust jagub igasse päeva! Ainuke erinevus mägironijaga on see, et enne vaatan, et nägu must ei oleks:)!

Kulgemine, nagu ka kõik muud kogemused, ei pruugi olla üdini head. Head on selles niipalju, et see võib muuta elu rikkamaks, vürtsikamaks ja mõtestatumaks, mis omakorda tugevdab meie isiksust. Mina areng on kulgemise alus.

Head kulgemist!