Koolikiusamine – kool, kodu, internet

Kiusamise ennetamine on nagu tolmu pühkimine. Pühid ja pühid, tolm tuleb omal moel. Elamised erinevad hooldamise poolest. Millise hoolega, milliste vahenditega, kui tihti, regulaarselt või mitte, seda tehakse. Kas seda üldse tehakse ... Millised on kokkulepped, kas saabastega tullakse tuppa, kas voodi peal hüpatakse. Kas on mõeldud selle peale, kuidas muuta tolmu pühkimine hõlpsamaks. Kas tolmu pühkimine on endastmõistetav või hoopis salgamist väärt tegu.

Endla Lõkova (Valga Gümnaasium)

7.-8. veebruaril toimus Tallinna Ülikoolis Põhjala Foorum: Koolikiusamine – kool, kodu, internet. Esimesel päeval esineti kokkuvõtetega lastekaitse ja kiusamise teemadel. Teisel päeval toimusid praktilised töötoad, mis lõppesid kokkuvõtte ja ühise diskussiooniga.

Esimese päeva juhatas sisse Lastekaitse Liidu teatritrupp „MEIE“. Tegemist on sotsiaalteatri vormiga foorumteater, mis pakub võimaluse näha sotsiaalseid probleeme ja proovida neid lahendada. Publik pole lihtsalt abitu pealtvaataja, vaid just koos publikuga pannakse teatritükk kokku. Iga etendus on erinev ja kordumatu.

Tartu Ülikooli õppejõud Kristi Kõiv

Kiusamise tunnused:

• agressiivne käitumine
• tahtlik
• korduvus (õpetaja ei identifitseeri)

Kiusaja suhtub vägivalda positiivselt, ta kasutab seda oma eesmärkide saavutamiseks.

Rootsi laste ja kooliõpilaste võrdse kohtlemise esindaja Lars Arrhenius

Rootsis võeti 1. aprillil 2006 a vastu laste ja kooliõpilaste diskrimineerimise ja muu alavääristava kohtlemise keelustamise seadus, mille eesmärk on tagada turvaline õpikeskkond kõigile lastele. Seoses seaduse rakendamisega loodi võrdse kohtlemise esindaja ametikoht. Seaduse täitmist koolides jälgivad diskrimineerimise valdkonna ombudsmanid kui ka esindaja. Kui koolid seadust rikuvad, võib esindaja või ombudsman anda lapse või õpilase nimel sisse kahjutasunõude.

Lastekaitse Liidu ja Inimõiguste Instituudi asutajaliige Merle Haruoja

Õigustega koos on lapsel ka kohustused. Igal lapsel on kohustus arvestada asjaoluga, et tema õigused lõpevad seal, kus algavad teiste inimeste õigused.

Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Aivar Haller

Ükski terve rebane ei söö tervet kana – looduses on tasakaal. See pole mitte olelusvõitlus vaid koostöö. Vaja on muuta uskumust, et olelusvõitlus viib edasi. Tuleb ka ise käituda printsiibi järgi, et evolutsiooni alus on koostöö.

Maailma suurim defitsiit on sallivus.

Londoni Ülikooli doktorant Robert Slonje

Küberkiusamine on kiusamisviis, mis toimub kommunikatsioonivahendite, näiteks mobiiltelefonide ja interneti kaudu.

Tunnused:

• kiusaja saab ohvri igalt poolt kätte
• ei teata, kes on kiusaja (seega ei saa ka vahele astuda)
• kiusaja ei saa mingit tagasisidet ohvri reageeringu kohta (kiusajal ei saa tekkida tunnet, et äkki on ta liiga kaugele läinud)
• ohvri jaoks hullem kiusamise viis kui tavaline
• asendusnime kasutades, ei tunne kiusaja, et ta teeb midagi valesti
• vajab kiusajalt eeltööd (ohvri telefoninumbri või meiliaadressi välja otsimine, endale varikonto tegemine)
• filmiklipi internetti lisamisel on suur publik
• tüdrukud on sagedamini ohvriks kui poisid
• toimub peamiselt peale kooli (kuid on kooli probleem)

Haridus- ja teadusministeeriumist Tõnis Lukas

Õpilasi suudavad kaitsta need õpetajad, kes ise tunnevad end koolis kaitstult.

Tallinna Ülikoolist Mare Leino

Koolivägivalla kontekstis räägitakse valdavalt õpilaste omavahelistest võimumängudest. Vahel jõuavad avalikkuse ette ka lood nö ebapedagoogilistest õpetajatest. Harvem analüüsitakse õpilaste poolt õpetaja vastu suunatud psühhoterrorit. Igal juhul jääb süüdi õpetaja – mis ta siis laseb endale pähe istuda?! Õpilase provokatiivne käitumine on tagantjärgi raskesti tuvastatav. Meil on lastekaitseseadus, aga kes kaitseks õpetajat tema vastu suunatud vägivalla est? Ilmselt tuleks käivitada õpetaja kaitse seaduse loomise protsess.

Vägivald õpetaja vastu:

• õpilase üleolev suhtumine
• ropendamine
• korraldustele mitte allumine

Kuidas toimida:

• mõjutusvahendite suuredamine (saame ainult rääkida)
• palgata sotsialpedagooge, abiõpetajaid, psühholooge jm
• senisest mitmekülgsem süvenemine õpilase probleemide põhjustesse (õpetajal vaja aega)

Lastekaitse Liidust Mari-Liis Keskpaik

Eestis algatati koolirahu programm 1999. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel. Koolirahu programmi eesmärgiks on saavutada koostöö õpilaste ja õpetajatega, noorte ja täiskasvanutega sõbralik ja turvaline koolikeskkond. Programmiga liitumisel saab kool aasta ringi teavet koolikeskkonna parandamise ja noori arendava vaba aja sisustamise võimaluste kohta, lisaks soodustusi seminaridel ja konverentsidel ning võimalusi tegevustes kaasa lüüa. Programmi traditsioonilisteks tegevusteks on saanud Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia iga õppeaasta alguses ning plakatikonkurss. Koolirahu programm propageerib kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, pakkudes ideid koolikeskkonna parandamiseks.

Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Merilin Piipuu

Palun ära kiusa mind, ole minu sõber!

Igale koolipere liikmele on teada tunne, et ei taha jälle sinna tundi minna ning kui tund lõppeb, võib näha nii õpetajat kui ka õpilast pingest kangeid õlgu alla laskmas ja sügavalt hingamas.

Kinnitust sellele, et koolikiusamisel on suur osakaal õpilaste ja õpetajate vahelisel suhtlemisel, saame TLÜ korraldatud uuringu „Kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek“ järeldustest: 7,0% õpilastest on puudunud kartuses, et õpetaja neid kiusab ja vaid 2,3% on puudunud kartuses, et teised õpilased kiusavad ja narrivad. Õpetaja poolne kiusamine võib avalduda järgmises: hääletoon, naermine, küsimused, norimine, mõnitamine, märkused, hinded ... Kuigi antud juhul on uuritud ainult ühe osapoole seisukohta, kannatavad koolivägivalla all mõlemad – nii õpilased kui ka õpetajad. Olukorrani, kus klassitunnis valitseks vaba õhkkond, kus õpetajad ja õpilased julgeksid rääkida oma tunnetest ja mõtetest, on pikk tee, sest tekkinud sallimatus on raske kaduma ja pole ka kerge andeks andmine.

Aidakem üksteisel endaga rahul olla ja õigesti käituda.

Keegi ei tohi kurvana koju minna!

Kuressaare Põhikooli direktor Jaan Lember

Kooli ei tohi tulla kurjana ja paha tujuga. Jää parem koju ja esita hädavale.

Õpetaja pole liinitööline. Vahetund olgu õpetajale puhkuseks ja korda pidagu õpilasvalve (9. klassi õpilased).

Näpunäited:

• lugege läbi võimalikult palju, mida on kirjutatud (rohkem võiks teada CAP – programmist, Ühise Mure Meetodist jm)
• uurige või laske uurida oma kooli probleemideringi ja vaadake tegelikkusele näkku
• otsige ja leidke seosed (õppeainete vahel, õppeainete ja õpilase arengu vahel, probleemide ja lahenduste vahel ...)
• juhtumite lahendamisel hoidke pea külmana ja süda soojana
• alati pole süüdi see, kes süüdlasena paistab
• muutke halb olukord heaks õppetunniks ja analüüsige, mida õpetlikku oli juhtunud loos teie jaoks
• väljasõit ja keskkonnavahetus annab võimaluse lastel näha üksteise teisi külgi
• kõige raskem on konflikti vahendaja roll – keegi ei tohi tunda, et just tema on süüdi
• tunnustada siis kui kõik ei ole nii nagu me tahaksime kuid on märgata ka väikseim edasiminek
• loovus aitab kiusamise teemat koolis käsitleda, sest emotsioon ja elamus kaaluvad üles tonni fakte; kui koolis ainult räägitakse reeglitest, pole seal piisavalt sõprust ja armastust (kõikvõimalikud üritused, mis saavad kanda sõnumeid, mida on vaja esitada; kooli seinakunst; klassijuhataja tunnis „Tore koolipäev on minu teha“)
• kaasa tasub lüüa koolirahu programmis, Lastekaitse Liidu kampaanites ja teha teiste koolidega koostööd

Koolivägivalla konverentsil osalesid Thea ja Kristi.

Konverentsi ettekanded ja muud põnevat võib leida Lastekaitse Liidu kodulehelt: http://www.lastekaitseliit.ee/

Koolirahu kodulehekülg: www.koolirahu.ee