Oli kord poiss, kes oli väga kärsitu ja riiakas. Ühel päeval andis isa talle kotitäie naelu ja käskis tal iga kord, kui ta on kellegagi tülitsenud, lüüa naela oma kodu aeda. Esimesel päeval lõi poiss 37 naela. Järgnevate nädalate jooksul õppis poiss ennast kontrollima ja aeda löödavate naelte hulk vähenes iga päevaga. Poiss pani tähele, et palju lihtsam on oma käitumist kontrollida, kui lüüa naelu aeda. Lõpuks jõudis kätte päev, kui poisil polnud vaja lüüa mitte ühtki naela. Ja ta läks isale rõõmusõnumit ütlema.
Nüüd soovitas isa poisil kiskuda aiast välja nael igal sellisel päeval, kui ta polnud kellegagi tülitsenud. Päevad läksid. Ning lõpuks saabus päev, mil poiss sai isale minna ütlema, et aias pole enam ühtki naela.
Isa läks koos poisiga aia juurde ja ütles: "Poeg, sa oled väga ilusti käitunud, kuid vaata nüüd seda aeda ja sinna jäänud jälgi. Aed pole enam selline nagu ta oli enne. Alati, kui sa ütled kellelegi halvasti, jätad sa temasse armi."
Olgu meie suhetes vähem arme ja rohkem õnnelikke mälestusi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar