6.11.07

Et õppides tekiks huvi


Ühel tavalisel sügishommikul, kui kooliaasta algusest oli möödunud 6 nädalat, küsis ema Mardilt: “Miks sul jälle e-koolis viis märkust on?” “Ei ole! … No võib-olla mõni on!” asendus esmane ehmatus kogeleva kinnitusega. “Siin on öeldud, et sa lobised tunnis, ei tööta kaasa, sekkud õpetaja jutu vahele, kõnnid luba küsimata klassis ringi. Miks, Mart?” Mart: “Mis ma siis tegema pean, kui mul TUNNIS IGAV ON?”

I veerandi lõpus küsisin TERA õpetajatelt, mida nad teevad selleks, et tunnis poleks igav, et lapsel tekiks ning säiliks õpihuvi. Õpetajad peavad oma töö korraldamisel ja tundide läbiviimisel oluliseks järgmist:

eakohasus ja lapse võimetele vastavus nii teemade valikus, probleemide püstitamisel kui tööülesannete andmisel Kasvueas lapsele on õpetajate arvates oluline pakkuda ka liikumisvõimalust, kasvõi tahvli juurde ülesannet lahendama,
eesmärgistamine õpilase vaatenurgast ehk mis ma selle teemaga peale hakkan (arusaam, miks mul seda vaja on). Nt teema: Sonett. Eesmärk: täna me õpime, kuidas võita oma unistuste mehe/naise süda 14 reaga!
mitmekesiste meetodite ja võtete kasutamine, nt paaris- ja rühmatööd, iseseisvad ülesanded, töö keskustes, plakati valmistamine, pillide mängimise võimalus,
mängulisus on oluline igas vanuses õpilaste puhul,
loovus – lapsel on võimalus oma fantaasiat kasutades lahendada probleeme, pakkuda huvitavaid lahendusi jne,
näitlikustamine – klassis toodud näited peaksid õpetajate arvates olema huvitavad ja ilusad, põhinema isiklikel huvitavatel kogemustel või olema seotud igapäevaeluga, nt tuuakse klassi erinevaid raamatuid, ajalehti/ajakirju, vaadatakse pildimaterjali slaidiesitluses jne,
• tunnid viiakse läbi väljaspool tavapärast klassiruumi, nt Lutsu-muuseumis, TÜ ajaloomuuseumis, põllumajandusmuuseumis jne,
• õpilasele antakse võimalus oma töid analüüsida ja hinnata,
õpioskuste toetamine - teadlikkus sellest, milline õppija ma olen, kuidas ma paremini saaksin õpitavat materjali omandada ja kasutada, teeb õppimise mõnusamaks,
• tähtis on ka õpetaja isiksus ja positiivne hoiak – õpetaja on ise heatujuline ja sõbralik, leiab aega ning tahab last kiita, premeerida, julgustada,
• eelnevaga on seotud õpilase positiivse enesehinnangu toetamine, sest hirm läbi kukkuda võib muutuda tõsiseks õpipiduriks, nt mõtte "Mina niikuinii ei saa selle ülesandega hakkama" kõrvale eriti ühtki muud mõtet enam ei mahu... ,
• vähetähtsad pole ka head õppimistingimused, nt tunnid uues ja avaras TÜ spordihoones, puutetahvliga klassis jne.

Kommentaare ei ole: